Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/8
Mark Niemeyer. VESI: Elu alus (Water: The Essence of Life)

See raamat kingiti mulle, hüdrotehnikainsenerile ning aastakümneid tudengeile veeasju õpetanule siis, kui sain 80 aastat vanaks. Ilus vaadata, aga sisu on küll lugejaid eksitav.

Olen oma pika elu jooksul kirjutanud õpikuid, koostanud sõnaraamatuid, mitmest keelest tõlkinud erialatekste ning toimetanud rohkesti teiste autorite töid. Seetõttu julgen öelda, et hea tõlkija peab hästi tundma lähtekeelt, väga hästi keelt, millesse ta tõlgib, ning eriala, mida tõlgitav töö käsitleb. Ja tingimata peab tal olema vastutustunnet. Ükski inimene ei tea kõike, ent tal peab olema tahe abi otsida. Tänapäeval piisab sõnaraamatute otsimisel Interneti abist: vaatlusaluse teose puhul tulnuks vaid Google’isse toksida „vesi+sõnaraamat” või „keskkonnakaitse+sõnaraamat”. Ilmselgelt pole tõlkija ega toimetaja seda teinud. Kuuekeelne „Veekaitse sõnaraamat” ilmus juba 1988. aastal ning pärast seda kaks keskkonnasõnaraamatut „EnDic”, neist üheksakeelne „EnDic2004” on saadaval Internetis: http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe.

Mis võinuks tõlkes olla teisiti? Alustagem ladina keelest – nimisõnale järgnev omadussõna algab väiketähega: Terra firma, Mare mundus. Kui originaalis oligi teisiti, ei pruukinuks toimetaja seda tõlkesse jätta.
Üldkeel on hüplev: kord pole väga vigagi, kord liialt kantseliitlik. On ilmne, et kirjastus ei ole keeletoimetajale raha kulutanud. Näiteks ei tee raamatu eestindaja vahet kose ja joa vahel: „Järsud astmed vee voolus ehk kosed” (p.o. joad; lk. 27). Kosk on see, mida lk. 27 nimetatakse „trepiks” (edaspidi jätkub jutt õnneks jugadest). Järves ei ole „pinnasevett” ega „põhjavett” (lk. 31). „Vettpidavatesse kivimitesse” (lk. 35) pole mõtet kaevu rajada, küll aga vettkandvasse pinnasesse. Mitmes kohas kordub viga, et jõgesid tõkestatakse tammidega (peab olema paisudega – ingl. dam).

Tootmisele pühendatud lehekülgedel läheb asi veel kurvemaks. Lk. 49 on üha juttu vee väljapumpamisest ’veevõtu’ tähenduses (välja pumbatakse põhjavett, ent suurem osa tarbeveest võetakse pinnaveekogudest). Kogu veepuhastust käsitlev jutt on lausa naljakas (kahjuks ei ole käepärast originaalteksti, et näha, kuidas see inglise keeles sõnastatud on).
Lk. 86 on tõlkija loonud lausa uue termini: „Tõusu ja mõõna veetaseme vahet nimetatakse tõusuvee rinnatiseks .. ” Võib arvata, et inglise keeles oli see tidal range, mille eestikeelne vaste on „loode ulatus”. Kust küll see 'rinnatis'? Kas sellest, et range võib tähendada ka mäeahelikku? Tõlkijale on väga meeldinud sõna „tünn” – raamatust saame teada, et tünnis kasvatatakse kalugi (lk. 106)!

Veel eksitavat sõnakasutust. „Sool” ei ole ladina keeles mitte salarium, vaid sal, salarium on hoopis „soolaraha“ (lk. 109). Kas on lause valesti tõlgitud või ei ole originaali autor ladina keeles kuigi tugev olnud. Soola ei kuivatata mitte päikesevalguse, vaid päikesesoojuse abil. Lk. 110: „Vee eraldamine meresoolast” – küllap on asi vastupidi. Jutt on ju merevee magestamisest (ingl. tõepoolest desalination).
Lk. 113: ookean kui prügimägi? „Prügi võib sattuda nende seedetrakti ning mitte ära seedida või nad võivad sattuda püünisesse.” Tore lause, kas pole?
Põhjalikku silumist vajaks jutt pilvede tekkimisest: „Pilved tekivad siis, kui veeaur on aurustumise ja aurumise protsessis puhastunud ..” (lk. 123; mis on küll kirjas originaalis?). Lk. 127: „.. tekitavad niisked õhumassid udu jahedama niiske pinnase.” Või lk. 135: „.. tekitavad pilvede kondensatsioonimolekule.” Küllap oli algtekstis kirjas condensation nucleus – kondensatsioonituum.
Lk 185: Kas krill (hiilgevähiliste üldnimetus) on ikka kalaliik?

Sõnaseletused. Jääb loota, et enamik lugejaid seda osa ei vaata, sest sõnaloome on täiesti asjatundmatu. Loodud on lausa uusi, eesti keeles senitundmatuid termineid („akretsioon”, „dendriitiline”, „depletsioon”, „fluoridatsioon”, „hüdroloogiline tsükkel”, „kalaala”, „marekultuur”, „mudapott”, „ohutu vesi” (?), „taastuv vesi” (?), „tõusurinnatis”, „veetsükkel”, „ümbertöödeldud vesi”). Enamiku määratluste tõlge on üpris konarlik, tõlgitud on sõnu, mitte sisu.
Kas ameeriklaste meelissõnu dramatic peab eesti keeles tingimata „dramaatiline” olema? Kentsakas! Küll on omamoodi dramaatiline elamus, mille sain, kui lugesin selle tõepoolest kaunite looduspiltidega raamatu tekste!

Vaata ka Astrid Saava retsensiooni sama raamatu kohta Eesti Looduse 2009. aasta oktoobrinumbrist.

Tekstikast
Valik valesti tõlgitud sõnu:
aurustumine > aurumine (ingl. evaporation)
akvedukt > veejuhe
jääpakk > paakjää (ingl. pack ice)
’kalakasvatuskultuur’ ja ’merekultuur’ > akvakultuur ehk vesiviljelus
kaljusool > kivisool
kurrutus > vired (lk. 87 pildi kohta)
raskemetallid > raskmetallid
soid kuivatatakse > kuivendatakse
sümboolne sõprus > sümbioos
taimed auravad > transpiratsioon
transportivad tuuled > usutavasti on originaalis trade winds, s.o. passaattuuled
tsentraalne veevärk > ühisveevärk
ujuk-ventilatsiooniturbiinid > ujukitel paiknevad turbiinõhustid, mis mitte ei „õhuta“, vaid õhustavad vett
valguse imendumine > neeldumine
.. varustavad pinnavett > vee pindmist kihti („pinnavesi” tähendab hoopis muud)
vesi aurab > aurub
vesi imendub maasse > imbub maasse
vett sõelutakse > kurnatakse
vee tsükkel > veeringe
ümber töödeldud > ümber töötatud
Sõnaseletustes:
heitvesi > reovesi
reservuaar > veehoidla
tõus-mõõn > tõus ja mõõn, looded
tõusurinnatis > loode ulatus



Aleksander Maastik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012