Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 04/2003
Looduskaitse aitab maaelu edendada

Kaja Lotman on sndinud 1960. aastal Tallinnas. 1978. aastal lpetas ta Tallinna 43. keskkooli ja 1985 Tartu likooli bioloogina. Hiljem ttas Eesti Pllumajanduse Akadeemias histoloogia kateedris ja Tartu likooli zooloogia kateedris. 1994. aastast asus elama Matsallu. Ttas algul giidi ja petajana, praegu Matsalu looduskaitseala asedirektor. Kuulub mitmetesse organisatsioonidesse, mis tutvustavad ja kaitsevad loodust ning arendavad klaelu (Eesti loodushariduse selts, Eesti koturismi hendus, Matsalu naisselts, Kodukant Lnemaa, nahkhiirte uurimise tgrupp). Nelja lapse ema. Valgethe IV jrk (2003).


Matsallu sit tundus mulle kll lputu polnudki meeles, et see Tartust nii kaugel asub. Kuidas tnapeval on ldse vimalik linnadest nii kaugel elada?


Kik on suhteline. Tartust tulles tundub testi vga kauge, kuid tnapeval on ju kikjal Internet ja kauguse prast ei j midagi tegemata. Siin kohapeal on nii palju tegemist, et kaugete kohtade peale ei ole aega meldagi.

Matsalu tuuakse ikka niteks kohast, kus niitude kaitsega on kik korras. Mida peab tegema, et sellist kuulsust saavutada? Kas olete teinud kihutustd, et talumehed ka Ida-Virumaalt tooksid oma veised suveks Matsallu sma?


Kuulsusest ei tea ma eriti midagi, aga tean, et Matsalu phivrtus on niidud ning kui neid ei hoolda, siis polegi mtet kaitsealast rkida.

Matsalu riikliku looduskaitseala loomisega 1957. aastal seati looduskaitseala ette enneolematu lesanne silitada sajanditepikkuse inimtegevuse tulemusel kujunenud poollooduslikud kooslused ja seda sotsialismi tingimustes!

Jrgnes aastakmnete pikkune visa vitlus pealetungiva pllumajandusliku suurtootmisega. Vastuseisust hoolimata loodi suuri maaparandusvlju Matsalu, Haeska, Kiideva ja teistes klades, lkati kokku kiviaedu ja jeti unarusse puisniidud. Suudeti aga silitada suur osa lageluhast ning laiguti rannaniite tnu arvukale piimakarjale. 1990-ndate aastate pllumajanduse allakik muutis ka luha ning rannaniitude silmete hoidmise ksitavaks.

Uuesti nullist alustades on vimalik valida ige tee. Tnu mitmetele vlisprojektidele ja aktiivsele korraldustle oleme praeguseks taastanud 1990-ndate aastate eelse seisundi. Siiski vib aga elda, et pilt Matsalu lahte mbritsevatest loodusparkidest, mida kirjeldab Eerik Kumari veel 1950-ndatel aastatel, on nd tundmatuseni muutunud.

Vraste loomade siiatoomine on tegelikult hdaabinu. Tahaks vga, et hingelt pllumehi elaks siin kandis rohkem. Enam ei suru neid tagant sotsialistlikud plaanid, toetatakse niitude taastamist ning mahepllumajandust. Ehk jb aega ka looduse le vaimustust tunda.


Matsalu kaitseala on ks suurimaid tandjaid piirkonnas. Kui palju inimesi eelmisel aastal Matsalus niite hooldas?


Matsalu looduskaitseala hooldamiseks slmiti kakssada kolmkmmend loodushoiutoetuse lepingut ja Puhtu-Laelatu kaitsealal kolmteist lepingut. Matsalus oli tde tulemuseks 93,2 hektarit majandatud puisniite (kakskmmend kuus puisniitu), 1055 hektarit rannaniite, 166 hektarit loopealseid, 2633 hektarit lamminiitu ja soostunud niite, 247 hektarit puiskarjamaid, 59 hektarit aruniite, 16,9 kilomeetrit tarasid, 73 hektarit vsatid.

Mitmed rannaniidud on saavutanud juba vajaliku ilme ja seetttu sai ka vimalikuks sinna taasasustada juttselg-krnkonna ehk kret. Luhas on suurenenud rohunepi arvukus. Allika puisniidu taimeliikide ruutmeetri rekordi judmine le 60 nitab, et liigume iges suunas.

Aga mets on ju ka tore kooslus. Peab siis kik lagedaks raiuma ja taastama, nagu kunagi oli?


Meil on vga palju metsa, mida me ei kavatsegi niitudeks taastama hakata: liigniisked vi vga kauged alad, kuhu eales keegi enam niitma ei lhe. Mrgala metsamaast moodustavad potentsiaalsed puisniidud vaid 8,4 protsenti.

Kas inimesed tulevadki ise raha ksima vi tuleb teha ka kihutustd?


Alguses ngime pris suurt vaeva, et niitude hooldajaid leida. Aleks Lotman ja Gunnar Polmaga kisid juba 1994. aastal talust talusse, et tegijaid leida. Praegu on aga huvi nii suur, et kindlasti kigile soovijaile ja kigile inventeeritud niitudele raha ei jtku. Peame tegema valusaid otsuseid ja pingsalt kaaluma iga hooldatava hektari vrtust ning hindama tehtud t kvaliteeti rangelt.

Kihutustd tuleb meil praegu teha suvitajate hulgas, kes on kas uued maaomanikud vi jnud mingil muul phjusel krvale ldisest niitude taastamise meelsusest.

Paljud inimesed on elnud, et nad enam ei peakski loomi, kui poleks looduskaitsetoetust. Paljud tahavad teada, kas nende t tulemusel on ka huvitavaid taimi ja linde niidule elama asunud. Soovitakse taastada kiviaedu ja muuta pllud uuesti niitudeks, uurida ajalugu, korrastada ujumiskohti, taastada vanu ehitisi jne. Kahjuks ei ole vimalik kiki vajalikke tegevusi toetada ning kigile ei jtku selgitamiseks piisavalt aega, sest pev on teadagi lhike.


Kui palju peaks raha olema, et seda kll saaks?


Meile eraldatud neljast miljonist kroonist lks sel aastal veidi le kolmesaja tuhande kibemaksu tasumiseks. Kui see oleks olnud meie kasutada, oleksime saanud kik sel aastal taotletud hoolduse thtsatel niitudel tehtud. Kui aga ksida, kui palju on vaja raha selleks, et taastada Matsalu ngu kaitseala loomise aegse seisuga, siis vime teha sellise arvutuse: Matsalu niitude vndisse on arvatud 7500 hektarit aru-, loo-, ranna-, soo- ja luhaniite, lisaks ligi 600 hektarit endiseid puisniite. Kui arvestame, et keskmiselt kulub niidu hoolduseks (arvestades osa niitude taastamist jne.) tuhat krooni hektari kohta, siis saame tulemuseks 8,1 miljonit. Kui see raha oleks meil tna vtta, ei saaks me seda ikkagi kasutada, sest veel ei ole piisavalt tegijaid.


Tegijate puudumine on ka mitmel pool mujal probleemiks. Palju siin Matsalus annaks veel majandajaid juurde leida, kui raha oleks piisavalt?


On piirkondi, kus klad on hakanud aktiivselt tegutsema. Ptakse leida ise vimalusi tehnikat hankida, talguid korraldada, matkaradu teha jne. Maastikuhooldus ja looduse seisund on saanud kla kogukonnale thtsaks. Seetttu olengi vga huvitatud klade histegevuse arendamisest.

Tnu mitmele vlisprojektile oleme saanud piirkonda toetada nn. projekti loomadega. Need vikesed karjad on nd kenasti kasvanud ja igal aastal kasvab karjatatava ala pind kiiresti. Kuna loomad vajavad ka heina, siis suureneb ka niidetav ala. Arvan, et mne aasta prast tuleme toime juba kohalike tegijatega ega vaja enam suviseid klaliskarju.


Matsalu laidudel olla vahvaid metsikuid lambaid.


No meil on ikka kultuurseid lambaid ka. Liia ja Smeri saarele viiakse juba mitmendat aastat kolmkmmend-nelikmmend talulammast suveks. Esimesel aastal oli probleeme sgisel lammaste kttesaamisega. Lammaste laidudele viimisest oli juba nii palju aastaid mdas, et enam ei mletatudki, kuidas tpselt seda vanasti tehti. Sel aastal lks aga kik sujuvalt. Vib elda, et vana traditsioon on taastatud.

Kumari laiul on meil samuti mned lambad. Euroopa moodsa looduskaitse terminoloogia alusel vib seda nimetada dedomestikeerimiseks ehk metsistamiseks. Tnapeval on selline looduskaitsevte vga populaarne Hollandis, Taanis ja Saksamaal ja nd siis isegi Ltis. Sellistes piirkondades, kus on vaja taastada loodus vi hooldada ulatuslikke rohumaid, ehitatakse vimas tara ning valitakse vlja vhenudlikud koduloomad. Need jvad alale elama, nagu oleksid metsikud loomad. Ei anta juurde sta ega trjuta haigusi.


Kas rahajaotamise korraldust tuleks ka muuta?


Alati ja kike saaks paremini, kui oskaks. Ei tahaks seda tegevust rahajaotamiseks nimetada. Selle raha eest tehakse ju vga palju vajalikku. Alati tundub, et raha antakse ebaiglaselt. Mni luhaosa on siledam kui teine, mni karjamaa on lopsakama rohuga kui teine. Mni niitja saab teha td kodu juures, teine peab aga sitma paarkmmend kilomeetrit, et ttandrile juda.


Oled prandkoosluste eest hoolitsemise krvalt ka kohaliku seltsielu taastanud. Tnasel naistepeva laupeval on hea ksida, kuidas Matsalu naisseltsil lheb.


Kui siia elama tulin, siis alguses polnud mul td, aga oli palju vaba aega ning nii asutasingi 1995. aastal Matsalu naisseltsi. Selgus, et Lnemaal on ldse vhe seltse ning pdsin siin les otsida neid teisi hinguid. Nii sattusin Kodukandi liikumise juhatusse. Mistsin, kui suur roll on tegelikult kohalikus elus seltsidel. Juba rkamisajal olid ju kik need pasunakoorid ja perenaiste keedukursused kohaks, kus uus info levis.

Meie naisselts teeb rahvariideid, vahel laulame ja kime vimlemas. Meil on vlja ttatud oma kla traditsioonid. Kujundame praegu oma kla keskust. Tegime sinna kiige: olen kogu aeg arvanud, et kui kiik kiigub, siis kla sda tuksub.

Plaanime teha oma kla arengukava.

Meie naisselts on teinud ka botaanilisi retki ja petanud inimesi taimi tundma. Lisaks veel oskused taimi kasutada. See on vga oluline lputu haridust, et inimesed tunneksid, kes nende mber elavad. Kui juba taimi ja linde tuntakse, siis saadakse ka aru, millest me rgime. Looduskaitse ei saa olla rhm inimesi, kes kaitsevad midagi tiesti arusaamatut. Peame loodusest htmoodi aru saama. Asi see miljonile inimesele tavalisemad taimed ja loomad selgeks petada! Selleks korraldame ka giidide koolitusi.


Kas pllupidajatel on siin kandis ka omi hinguid?


Vinamere projekti raames kisid esimesed hakkajad talupidajad Rootsis kogemusi omandamas ja prast tagasi judes asutasid oma hingu, mis kannab nime Vinamere Prandkoosluste Hoidjad. Uus Lihula vallavanem Tiit Madisson kuulub ka sellesse hingusse ning teab vga hsti prandkoosluste vrtust. Vinamere hing on pris aktiivselt tegutsenud: teevad ppepevi ja koosolekuid ning peavad loomakarja. Projekti loomadega on see hda, et ksi riigiasutus ei taha neid oma arvele jtta. Ei osata vist amortisatsiooni arvutada. Toimib see mehhanism, et need antakse le mittetulundushingutele, kes loomad omakorda edasi annavad.

Lisaks on siin ka mitmeid talupidajate seltse, kelle nupevadel olen osalenud. Muidugi pame arendada ka kohalikku ksitd ja sellega seoses toetada lambakasvatust jne.


Kui palju neid kuulsaid oti mgiveiseid on?


Raske elda, neid on nd segatud ka herefordiga. Mgiveis on hea pioneertug, mis niidu korda teeb, sest ta sb kike. Teised on natuke valivamad. Kui niit korras, saab juba peenemaid lihatuge kasutada. Meil on siin ka limusiine ja aberdeen-anguseid. Suvel kib siin smas ka nudipiseid maatugu veiseid. hel aastal olid maatugu veised karjamaal ilma pullita ning neile hakkas ks veetlev mgiveisepull Frank kangesti meeldima. Nii et nd on ka maatu ja mgiveise ristandeid. Rgitakse, et ltlased aretavad juba oma lihaveise tugu. Eks meilgi ole aeg sellega tegelema hakata.

Saavutasime mgiveistega esimest korda olukorra, kus Eestist eksporditi elusloomi Ltti. Meie veterinaariaamet ei osanudki alguses elda, mis pabereid elusate loomade vljaviimiseks tarvis on: siiani polnud keegi elusaid veiseid eksportinud. Ekspordi suurendamine on ka riigi seisukohast oluline nitaja.


Tundub, et Matsalu piirkonnas on inimesed looduskaitsega rahul ja teevad hea meelega koostd. Vi pole see nii?


Kui makstakse, siis ollakse rahul kll. Aga alati vib inimestele tunduda, et asi pole demokraatlik. Niteks kuulutame kll ajalehes toetustest, kuid mni ei loe lehte ja talle jb prast tunne, et ta on mngust vlja jetud. Keegi oli kurtnud, et toome vljastpoolt loomi sisse, aga omadel inimestel ei lase karjatada. See tundus mulle prast seda kmmet aastat, mil oleme loomakasvatust toetanud, nii naljakas ikka leidub veel mni, kes oleks nagu praegu rganud. Pole parata, inimestel on palju muresid ja neist kige lihtsam ongi nii lahti saada, et kellelegi pahasti elda.

Vib elda, et oleme saavutanud olukorra, kus looduskaitse pole enam vaenlane number ks kui kik on halvasti ja kedagi vaja selles sdistada, siis pole looduskaitse enam esimene valik. Eks see on ka ks hiskondliku kokkuleppe tahkudest.


Enamiku Mandri-Eesti mistes pole siin kandis iget mastimetsa, aga midagi siiski on. Kas teil ka metsa varastatakse, nagu mujal kombeks?


Selliseid vargusi, millega oleks tekitatud arvestatav keskkonnakahju, pole olnud. Matsalu metsadest on ju vaid 0,9 protsenti okaspuu enamusega. 1990-ndate alguses kadusid mnest kohast ilusad tammed, aga tundub, et meie jndrik tamm ei ole eriti vrtuslik kaubaartikkel ja enam pole selliseid salajasi kadumisi mrgatud. Mnes kohas viks halli leppa isegi rohkem raiuda, kui seadus lubab. Meie metsad on enamasti liigniisked ja puude kttesaamine vib olla keeruline.


Kas Sul endal jb aega ka teadusega tegeleda?


Oleme viimasel ajal kogunud Matsalust testi huvitavaid andmeid nahkhiirte kohta, korrastanud talvituskeldreid ja teinud riiklikku seiret.

Tegelen vimaluse korral ka juba likooli ajast tekkinud huvialaga kalade parasiitidega. Tartu lhedal Ilmatsalu karpkalakasvanduses oli mitu aastat tagasi suur haiguspuhang, mille tekitajaks osutus vga huvitav organism Dermocystidium cyprini.

On selgunud, et see organismide rhm on taksonoomiliselt lhedane nii seentele kui ka loomadele. Olen leidnud ksikuid selle perekonna liike ka looduslikest vetest ja uurin nende morfoloogiat, mis on vga pnev. Kuna Matsalus ei ole mul piisavalt tehnilisi vimalusi, siis klastan uue leiu puhul Helsingi likooli kolleegi Marketta Pekkarist, kellega oleme koos ka viimased teadusartiklid kirjutanud.

Kui aga rkida niitudest, siis neksin hea meelega Eesti bioloogide hulgas suuremat teaduslikku huvi niitude mitmekesisuse kompleksse ksitluse vastu. Ei ole piisav, kui rgime ainult linnuliikidest vi taimeliikidest ruutmeetril, tuleks phjalikumalt uurida ka selgrootuid ja seeni ning nende seoseid niitmise ja karjatamisega ning ka liikide omavahelist mju. hesnaga prandkooslusi tuleks uurida koloogiliselt.


Mida peaks veel tegema, et prandkooslusi juurde tuleks: raha ju mingil mral riik toetusteks jagab ning president annab auraha. Kas midagi oleks veel tarvis teha?


Thtis polegi niivrd raha, kui toetus ja thelepanu. Thtsate prandkoosluste silitamine on ks meie olulisemaid lesandeid, mis esivanemad on meile prandanud. See on meie rahvuse prand. Nii nagu rgitakse rahvariietest vi regivrsist vi rahvustoitudest, nii on ka meie niidud thtsad, et silitada rahvuse identiteet. Lnemaa neiu on tikkinud lilli oma seelikule puisniidult, kunstnikud on kujutanud maalidel imeilusaid kadakasi karjamaid Kui see kik kaob, kaotame sideme eelnevate plvedega. Ehk ei suuda me kiki niite hoida, kuid looduskaitseala, mille lesanne on kaitsta prandkooslusi, peaks saama piisavalt toetust, et seda vhemalt siin silitada.

Kas inimesed tulevadki ise raha ksima vi tuleb teha ka kihutustd?


Alguses ngime pris suurt vaeva, et niitude hooldajaid leida. Aleks Lotman ja Gunnar Polmaga kisid juba 1994. aastal talust talusse, et tegijaid leida. Praegu on aga huvi nii suur, et kindlasti kigile soovijaile ja kigile inventeeritud niitudele raha ei jtku. Peame tegema valusaid otsuseid ja pingsalt kaaluma iga hooldatava hektari vrtust ning hindama tehtud t kvaliteeti rangelt.

Kihutustd tuleb meil praegu teha suvitajate hulgas, kes on kas uued maaomanikud vi jnud mingil muul phjusel krvale ldisest niitude taastamise meelsusest.

Paljud inimesed on elnud, et nad enam ei peakski loomi, kui poleks looduskaitsetoetust. Paljud tahavad teada, kas nende t tulemusel on ka huvitavaid taimi ja linde niidule elama asunud. Soovitakse taastada kiviaedu ja muuta pllud uuesti niitudeks, uurida ajalugu, korrastada ujumiskohti, taastada vanu ehitisi jne. Kahjuks ei ole vimalik kiki vajalikke tegevusi toetada ning kigile ei jtku selgitamiseks piisavalt aega, sest pev on teadagi lhike.


Kui palju peaks raha olema, et seda kll saaks?


Meile eraldatud neljast miljonist kroonist lks sel aastal veidi le kolmesaja tuhande kibemaksu tasumiseks. Kui see oleks olnud meie kasutada, oleksime saanud kik sel aastal taotletud hoolduse thtsatel niitudel tehtud. Kui aga ksida, kui palju on vaja raha selleks, et taastada Matsalu ngu kaitseala loomise aegse seisuga, siis vime teha sellise arvutuse: Matsalu niitude vndisse on arvatud 7500 hektarit aru-, loo-, ranna-, soo- ja luhaniite, lisaks ligi 600 hektarit endiseid puisniite. Kui arvestame, et keskmiselt kulub niidu hoolduseks (arvestades osa niitude taastamist jne.) tuhat krooni hektari kohta, siis saame tulemuseks 8,1 miljonit. Kui see raha oleks meil tna vtta, ei saaks me seda ikkagi kasutada, sest veel ei ole piisavalt tegijaid.


Tegijate puudumine on ka mitmel pool mujal probleemiks. Palju siin Matsalus annaks veel majandajaid juurde leida, kui raha oleks piisavalt?


On piirkondi, kus klad on hakanud aktiivselt tegutsema. Ptakse leida ise vimalusi tehnikat hankida, talguid korraldada, matkaradu teha jne. Maastikuhooldus ja looduse seisund on saanud kla kogukonnale thtsaks. Seetttu olengi vga huvitatud klade histegevuse arendamisest.

Tnu mitmele vlisprojektile oleme saanud piirkonda toetada nn. projekti loomadega. Need vikesed karjad on nd kenasti kasvanud ja igal aastal kasvab karjatatava ala pind kiiresti. Kuna loomad vajavad ka heina, siis suureneb ka niidetav ala. Arvan, et mne aasta prast tuleme toime juba kohalike tegijatega ega vaja enam suviseid klaliskarju.


Matsalu laidudel olla vahvaid metsikuid lambaid.


No meil on ikka kultuurseid lambaid ka. Liia ja Smeri saarele viiakse juba mitmendat aastat kolmkmmend-nelikmmend talulammast suveks. Esimesel aastal oli probleeme sgisel lammaste kttesaamisega. Lammaste laidudele viimisest oli juba nii palju aastaid mdas, et enam ei mletatudki, kuidas tpselt seda vanasti tehti. Sel aastal lks aga kik sujuvalt. Vib elda, et vana traditsioon on taastatud.

Kumari laiul on meil samuti mned lambad. Euroopa moodsa looduskaitse terminoloogia alusel vib seda nimetada dedomestikeerimiseks ehk metsistamiseks. Tnapeval on selline looduskaitsevte vga populaarne Hollandis, Taanis ja Saksamaal ja nd siis isegi Ltis. Sellistes piirkondades, kus on vaja taastada loodus vi hooldada ulatuslikke rohumaid, ehitatakse vimas tara ning valitakse vlja vhenudlikud koduloomad. Need jvad alale elama, nagu oleksid metsikud loomad. Ei anta juurde sta ega trjuta haigusi.


Kas rahajaotamise korraldust tuleks ka muuta?


Alati ja kike saaks paremini, kui oskaks. Ei tahaks seda tegevust rahajaotamiseks nimetada. Selle raha eest tehakse ju vga palju vajalikku. Alati tundub, et raha antakse ebaiglaselt. Mni luhaosa on siledam kui teine, mni karjamaa on lopsakama rohuga kui teine. Mni niitja saab teha td kodu juures, teine peab aga sitma paarkmmend kilomeetrit, et ttandrile juda.


Oled prandkoosluste eest hoolitsemise krvalt ka kohaliku seltsielu taastanud. Tnasel naistepeva laupeval on hea ksida, kuidas Matsalu naisseltsil lheb.


Kui siia elama tulin, siis alguses polnud mul td, aga oli palju vaba aega ning nii asutasingi 1995. aastal Matsalu naisseltsi. Selgus, et Lnemaal on ldse vhe seltse ning pdsin siin les otsida neid teisi hinguid. Nii sattusin Kodukandi liikumise juhatusse. Mistsin, kui suur roll on tegelikult kohalikus elus seltsidel. Juba rkamisajal olid ju kik need pasunakoorid ja perenaiste keedukursused kohaks, kus uus info levis.

Meie naisselts teeb rahvariideid, vahel laulame ja kime vimlemas. Meil on vlja ttatud oma kla traditsioonid. Kujundame praegu oma kla keskust. Tegime sinna kiige: olen kogu aeg arvanud, et kui kiik kiigub, siis kla sda tuksub.

Plaanime teha oma kla arengukava.

Meie naisselts on teinud ka botaanilisi retki ja petanud inimesi taimi tundma. Lisaks veel oskused taimi kasutada. See on vga oluline lputu haridust, et inimesed tunneksid, kes nende mber elavad. Kui juba taimi ja linde tuntakse, siis saadakse ka aru, millest me rgime. Looduskaitse ei saa olla rhm inimesi, kes kaitsevad midagi tiesti arusaamatut. Peame loodusest htmoodi aru saama. Asi see miljonile inimesele tavalisemad taimed ja loomad selgeks petada! Selleks korraldame ka giidide koolitusi.


Kas pllupidajatel on siin kandis ka omi hinguid?


Vinamere projekti raames kisid esimesed hakkajad talupidajad Rootsis kogemusi omandamas ja prast tagasi judes asutasid oma hingu, mis kannab nime Vinamere Prandkoosluste Hoidjad. Uus Lihula vallavanem Tiit Madisson kuulub ka sellesse hingusse ning teab vga hsti prandkoosluste vrtust. Vinamere hing on pris aktiivselt tegutsenud: teevad ppepevi ja koosolekuid ning peavad loomakarja. Projekti loomadega on see hda, et ksi riigiasutus ei taha neid oma arvele jtta. Ei osata vist amortisatsiooni arvutada. Toimib see mehhanism, et need antakse le mittetulundushingutele, kes loomad omakorda edasi annavad.

Lisaks on siin ka mitmeid talupidajate seltse, kelle nupevadel olen osalenud. Muidugi pame arendada ka kohalikku ksitd ja sellega seoses toetada lambakasvatust jne.


Kui palju neid kuulsaid oti mgiveiseid on?


Raske elda, neid on nd segatud ka herefordiga. Mgiveis on hea pioneertug, mis niidu korda teeb, sest ta sb kike. Teised on natuke valivamad. Kui niit korras, saab juba peenemaid lihatuge kasutada. Meil on siin ka limusiine ja aberdeen-anguseid. Suvel kib siin smas ka nudipiseid maatugu veiseid. hel aastal olid maatugu veised karjamaal ilma pullita ning neile hakkas ks veetlev mgiveisepull Frank kangesti meeldima. Nii et nd on ka maatu ja mgiveise ristandeid. Rgitakse, et ltlased aretavad juba oma lihaveise tugu. Eks meilgi ole aeg sellega tegelema hakata.

Saavutasime mgiveistega esimest korda olukorra, kus Eestist eksporditi elusloomi Ltti. Meie veterinaariaamet ei osanudki alguses elda, mis pabereid elusate loomade vljaviimiseks tarvis on: siiani polnud keegi elusaid veiseid eksportinud. Ekspordi suurendamine on ka riigi seisukohast oluline nitaja.


Tundub, et Matsalu piirkonnas on inimesed looduskaitsega rahul ja teevad hea meelega koostd. Vi pole see nii?


Kui makstakse, siis ollakse rahul kll. Aga alati vib inimestele tunduda, et asi pole demokraatlik. Niteks kuulutame kll ajalehes toetustest, kuid mni ei loe lehte ja talle jb prast tunne, et ta on mngust vlja jetud. Keegi oli kurtnud, et toome vljastpoolt loomi sisse, aga omadel inimestel ei lase karjatada. See tundus mulle prast seda kmmet aastat, mil oleme loomakasvatust toetanud, nii naljakas ikka leidub veel mni, kes oleks nagu praegu rganud. Pole parata, inimestel on palju muresid ja neist kige lihtsam ongi nii lahti saada, et kellelegi pahasti elda.

Vib elda, et oleme saavutanud olukorra, kus looduskaitse pole enam vaenlane number ks kui kik on halvasti ja kedagi vaja selles sdistada, siis pole looduskaitse enam esimene valik. Eks see on ka ks hiskondliku kokkuleppe tahkudest.


Enamiku Mandri-Eesti mistes pole siin kandis iget mastimetsa, aga midagi siiski on. Kas teil ka metsa varastatakse, nagu mujal kombeks?


Selliseid vargusi, millega oleks tekitatud arvestatav keskkonnakahju, pole olnud. Matsalu metsadest on ju vaid 0,9 protsenti okaspuu enamusega. 1990-ndate alguses kadusid mnest kohast ilusad tammed, aga tundub, et meie jndrik tamm ei ole eriti vrtuslik kaubaartikkel ja enam pole selliseid salajasi kadumisi mrgatud. Mnes kohas viks halli leppa isegi rohkem raiuda, kui seadus lubab. Meie metsad on enamasti liigniisked ja puude kttesaamine vib olla keeruline.


Kas Sul endal jb aega ka teadusega tegeleda?


Oleme viimasel ajal kogunud Matsalust testi huvitavaid andmeid nahkhiirte kohta, korrastanud talvituskeldreid ja teinud riiklikku seiret.

Tegelen vimaluse korral ka juba likooli ajast tekkinud huvialaga kalade parasiitidega. Tartu lhedal Ilmatsalu karpkalakasvanduses oli mitu aastat tagasi suur haiguspuhang, mille tekitajaks osutus vga huvitav organism Dermocystidium cyprini.

On selgunud, et see organismide rhm on taksonoomiliselt lhedane nii seentele kui ka loomadele. Olen leidnud ksikuid selle perekonna liike ka looduslikest vetest ja uurin nende morfoloogiat, mis on vga pnev. Kuna Matsalus ei ole mul piisavalt tehnilisi vimalusi, siis klastan uue leiu puhul Helsingi likooli kolleegi Marketta Pekkarist, kellega oleme koos ka viimased teadusartiklid kirjutanud.

Kui aga rkida niitudest, siis neksin hea meelega Eesti bioloogide hulgas suuremat teaduslikku huvi niitude mitmekesisuse kompleksse ksitluse vastu. Ei ole piisav, kui rgime ainult linnuliikidest vi taimeliikidest ruutmeetril, tuleks phjalikumalt uurida ka selgrootuid ja seeni ning nende seoseid niitmise ja karjatamisega ning ka liikide omavahelist mju. hesnaga prandkooslusi tuleks uurida koloogiliselt.


Mida peaks veel tegema, et prandkooslusi juurde tuleks: raha ju mingil mral riik toetusteks jagab ning president annab auraha. Kas midagi oleks veel tarvis teha?


Thtis polegi niivrd raha, kui toetus ja thelepanu. Thtsate prandkoosluste silitamine on ks meie olulisemaid lesandeid, mis esivanemad on meile prandanud. See on meie rahvuse prand. Nii nagu rgitakse rahvariietest vi regivrsist vi rahvustoitudest, nii on ka meie niidud thtsad, et silitada rahvuse identiteet. Lnemaa neiu on tikkinud lilli oma seelikule puisniidult, kunstnikud on kujutanud maalidel imeilusaid kadakasi karjamaid Kui see kik kaob, kaotame sideme eelnevate plvedega. Ehk ei suuda me kiki niite hoida, kuid looduskaitseala, mille lesanne on kaitsta prandkooslusi, peaks saama piisavalt toetust, et seda vhemalt siin silitada.

Kas inimesed tulevadki ise raha ksima vi tuleb teha ka kihutustd?


Alguses ngime pris suurt vaeva, et niitude hooldajaid leida. Aleks Lotman ja Gunnar Polmaga kisid juba 1994. aastal talust talusse, et tegijaid leida. Praegu on aga huvi nii suur, et kindlasti kigile soovijaile ja kigile inventeeritud niitudele raha ei jtku. Peame tegema valusaid otsuseid ja pingsalt kaaluma iga hooldatava hektari vrtust ning hindama tehtud t kvaliteeti rangelt.

Kihutustd tuleb meil praegu teha suvitajate hulgas, kes on kas uued maaomanikud vi jnud mingil muul phjusel krvale ldisest niitude taastamise meelsusest.

Paljud inimesed on elnud, et nad enam ei peakski loomi, kui poleks looduskaitsetoetust. Paljud tahavad teada, kas nende t tulemusel on ka huvitavaid taimi ja linde niidule elama asunud. Soovitakse taastada kiviaedu ja muuta pllud uuesti niitudeks, uurida ajalugu, korrastada ujumiskohti, taastada vanu ehitisi jne. Kahjuks ei ole vimalik kiki vajalikke tegevusi toetada ning kigile ei jtku selgitamiseks piisavalt aega, sest pev on teadagi lhike.


Kui palju peaks raha olema, et seda kll saaks?


Meile eraldatud neljast miljonist kroonist lks sel aastal veidi le kolmesaja tuhande kibemaksu tasumiseks. Kui see oleks olnud meie kasutada, oleksime saanud kik sel aastal taotletud hoolduse thtsatel niitudel tehtud. Kui aga ksida, kui palju on vaja raha selleks, et taastada Matsalu ngu kaitseala loomise aegse seisuga, siis vime teha sellise arvutuse: Matsalu niitude vndisse on arvatud 7500 hektarit aru-, loo-, ranna-, soo- ja luhaniite, lisaks ligi 600 hektarit endiseid puisniite. Kui arvestame, et keskmiselt kulub niidu hoolduseks (arvestades osa niitude taastamist jne.) tuhat krooni hektari kohta, siis saame tulemuseks 8,1 miljonit. Kui see raha oleks meil tna vtta, ei saaks me seda ikkagi kasutada, sest veel ei ole piisavalt tegijaid.


Tegijate puudumine on ka mitmel pool mujal probleemiks. Palju siin Matsalus annaks veel majandajaid juurde leida, kui raha oleks piisavalt?


On piirkondi, kus klad on hakanud aktiivselt tegutsema. Ptakse leida ise vimalusi tehnikat hankida, talguid korraldada, matkaradu teha jne. Maastikuhooldus ja looduse seisund on saanud kla kogukonnale thtsaks. Seetttu olengi vga huvitatud klade histegevuse arendamisest.

Tnu mitmele vlisprojektile oleme saanud piirkonda toetada nn. projekti loomadega. Need vikesed karjad on nd kenasti kasvanud ja igal aastal kasvab karjatatava ala pind kiiresti. Kuna loomad vajavad ka heina, siis suureneb ka niidetav ala. Arvan, et mne aasta prast tuleme toime juba kohalike tegijatega ega vaja enam suviseid klaliskarju.


Matsalu laidudel olla vahvaid metsikuid lambaid.


No meil on ikka kultuurseid lambaid ka. Liia ja Smeri saarele viiakse juba mitmendat aastat kolmkmmend-nelikmmend talulammast suveks. Esimesel aastal oli probleeme sgisel lammaste kttesaamisega. Lammaste laidudele viimisest oli juba nii palju aastaid mdas, et enam ei mletatudki, kuidas tpselt seda vanasti tehti. Sel aastal lks aga kik sujuvalt. Vib elda, et vana traditsioon on taastatud.

Kumari laiul on meil samuti mned lambad. Euroopa moodsa looduskaitse terminoloogia alusel vib seda nimetada dedomestikeerimiseks ehk metsistamiseks. Tnapeval on selline looduskaitsevte vga populaarne Hollandis, Taanis ja Saksamaal ja nd siis isegi Ltis. Sellistes piirkondades, kus on vaja taastada loodus vi hooldada ulatuslikke rohumaid, ehitatakse vimas tara ning valitakse vlja vhenudlikud koduloomad. Need jvad alale elama, nagu oleksid metsikud loomad. Ei anta juurde sta ega trjuta haigusi.


Kas rahajaotamise korraldust tuleks ka muuta?


Alati ja kike saaks paremini, kui oskaks. Ei tahaks seda tegevust rahajaotamiseks nimetada. Selle raha eest tehakse ju vga palju vajalikku. Alati tundub, et raha antakse ebaiglaselt. Mni luhaosa on siledam kui teine, mni karjamaa on lopsakama rohuga kui teine. Mni niitja saab teha td kodu juures, teine peab aga sitma paarkmmend kilomeetrit, et ttandrile juda.


Oled prandkoosluste eest hoolitsemise krvalt ka kohaliku seltsielu taastanud. Tnasel naistepeva laupeval on hea ksida, kuidas Matsalu naisseltsil lheb.


Kui siia elama tulin, siis alguses polnud mul td, aga oli palju vaba aega ning nii asutasingi 1995. aastal Matsalu naisseltsi. Selgus, et Lnemaal on ldse vhe seltse ning pdsin siin les otsida neid teisi hinguid. Nii sattusin Kodukandi liikumise juhatusse. Mistsin, kui suur roll on tegelikult kohalikus elus seltsidel. Juba rkamisajal olid ju kik need pasunakoorid ja perenaiste keedukursused kohaks, kus uus info levis.

Meie naisselts teeb rahvariideid, vahel laulame ja kime vimlemas. Meil on vlja ttatud oma kla traditsioonid. Kujundame praegu oma kla keskust. Tegime sinna kiige: olen kogu aeg arvanud, et kui kiik kiigub, siis kla sda tuksub.

Plaanime teha oma kla arengukava.

Meie naisselts on teinud ka botaanilisi retki ja petanud inimesi taimi tundma. Lisaks veel oskused taimi kasutada. See on vga oluline lputu haridust, et inimesed tunneksid, kes nende mber elavad. Kui juba taimi ja linde tuntakse, siis saadakse ka aru, millest me rgime. Looduskaitse ei saa olla rhm inimesi, kes kaitsevad midagi tiesti arusaamatut. Peame loodusest htmoodi aru saama. Asi see miljonile inimesele tavalisemad taimed ja loomad selgeks petada! Selleks korraldame ka giidide koolitusi.


Kas pllupidajatel on siin kandis ka omi hinguid?


Vinamere projekti raames kisid esimesed hakkajad talupidajad Rootsis kogemusi omandamas ja prast tagasi judes asutasid oma hingu, mis kannab nime Vinamere Prandkoosluste Hoidjad. Uus Lihula vallavanem Tiit Madisson kuulub ka sellesse hingusse ning teab vga hsti prandkoosluste vrtust. Vinamere hing on pris aktiivselt tegutsenud: teevad ppepevi ja koosolekuid ning peavad loomakarja. Projekti loomadega on see hda, et ksi riigiasutus ei taha neid oma arvele jtta. Ei osata vist amortisatsiooni arvutada. Toimib see mehhanism, et need antakse le mittetulundushingutele, kes loomad omakorda edasi annavad.

Lisaks on siin ka mitmeid talupidajate seltse, kelle nupevadel olen osalenud. Muidugi pame arendada ka kohalikku ksitd ja sellega seoses toetada lambakasvatust jne.


Kui palju neid kuulsaid oti mgiveiseid on?


Raske elda, neid on nd segatud ka herefordiga. Mgiveis on hea pioneertug, mis niidu korda teeb, sest ta sb kike. Teised on natuke valivamad. Kui niit korras, saab juba peenemaid lihatuge kasutada. Meil on siin ka limusiine ja aberdeen-anguseid. Suvel kib siin smas ka nudipiseid maatugu veiseid. hel aastal olid maatugu veised karjamaal ilma pullita ning neile hakkas ks veetlev mgiveisepull Frank kangesti meeldima. Nii et nd on ka maatu ja mgiveise ristandeid. Rgitakse, et ltlased aretavad juba oma lihaveise tugu. Eks meilgi ole aeg sellega tegelema hakata.

Saavutasime mgiveistega esimest korda olukorra, kus Eestist eksporditi elusloomi Ltti. Meie veterinaariaamet ei osanudki alguses elda, mis pabereid elusate loomade vljaviimiseks tarvis on: siiani polnud keegi elusaid veiseid eksportinud. Ekspordi suurendamine on ka riigi seisukohast oluline nitaja.


Tundub, et Matsalu piirkonnas on inimesed looduskaitsega rahul ja teevad hea meelega koostd. Vi pole see nii?


Kui makstakse, siis ollakse rahul kll. Aga alati vib inimestele tunduda, et asi pole demokraatlik. Niteks kuulutame kll ajalehes toetustest, kuid mni ei loe lehte ja talle jb prast tunne, et ta on mngust vlja jetud. Keegi oli kurtnud, et toome vljastpoolt loomi sisse, aga omadel inimestel ei lase karjatada. See tundus mulle prast seda kmmet aastat, mil oleme loomakasvatust toetanud, nii naljakas ikka leidub veel mni, kes oleks nagu praegu rganud. Pole parata, inimestel on palju muresid ja neist kige lihtsam ongi nii lahti saada, et kellelegi pahasti elda.

Vib elda, et oleme saavutanud olukorra, kus looduskaitse pole enam vaenlane number ks kui kik on halvasti ja kedagi vaja selles sdistada, siis pole looduskaitse enam esimene valik. Eks see on ka ks hiskondliku kokkuleppe tahkudest.


Enamiku Mandri-Eesti mistes pole siin kandis iget mastimetsa, aga midagi siiski on. Kas teil ka metsa varastatakse, nagu mujal kombeks?


Selliseid vargusi, millega oleks tekitatud arvestatav keskkonnakahju, pole olnud. Matsalu metsadest on ju vaid 0,9 protsenti okaspuu enamusega. 1990-ndate alguses kadusid mnest kohast ilusad tammed, aga tundub, et meie jndrik tamm ei ole eriti vrtuslik kaubaartikkel ja enam pole selliseid salajasi kadumisi mrgatud. Mnes kohas viks halli leppa isegi rohkem raiuda, kui seadus lubab. Meie metsad on enamasti liigniisked ja puude kttesaamine vib olla keeruline.


Kas Sul endal jb aega ka teadusega tegeleda?


Oleme viimasel ajal kogunud Matsalust testi huvitavaid andmeid nahkhiirte kohta, korrastanud talvituskeldreid ja teinud riiklikku seiret.

Tegelen vimaluse korral ka juba likooli ajast tekkinud huvialaga kalade parasiitidega. Tartu lhedal Ilmatsalu karpkalakasvanduses oli mitu aastat tagasi suur haiguspuhang, mille tekitajaks osutus vga huvitav organism Dermocystidium cyprini.

On selgunud, et see organismide rhm on taksonoomiliselt lhedane nii seentele kui ka loomadele. Olen leidnud ksikuid selle perekonna liike ka looduslikest vetest ja uurin nende morfoloogiat, mis on vga pnev. Kuna Matsalus ei ole mul piisavalt tehnilisi vimalusi, siis klastan uue leiu puhul Helsingi likooli kolleegi Marketta Pekkarist, kellega oleme koos ka viimased teadusartiklid kirjutanud.

Kui aga rkida niitudest, siis neksin hea meelega Eesti bioloogide hulgas suuremat teaduslikku huvi niitude mitmekesisuse kompleksse ksitluse vastu. Ei ole piisav, kui rgime ainult linnuliikidest vi taimeliikidest ruutmeetril, tuleks phjalikumalt uurida ka selgrootuid ja seeni ning nende seoseid niitmise ja karjatamisega ning ka liikide omavahelist mju. hesnaga prandkooslusi tuleks uurida koloogiliselt.


Mida peaks veel tegema, et prandkooslusi juurde tuleks: raha ju mingil mral riik toetusteks jagab ning president annab auraha. Kas midagi oleks veel tarvis teha?


Thtis polegi niivrd raha, kui toetus ja thelepanu. Thtsate prandkoosluste silitamine on ks meie olulisemaid lesandeid, mis esivanemad on meile prandanud. See on meie rahvuse prand. Nii nagu rgitakse rahvariietest vi regivrsist vi rahvustoitudest, nii on ka meie niidud thtsad, et silitada rahvuse identiteet. Lnemaa neiu on tikkinud lilli oma seelikule puisniidult, kunstnikud on kujutanud maalidel imeilusaid kadakasi karjamaid Kui see kik kaob, kaotame sideme eelnevate plvedega. Ehk ei suuda me kiki niite hoida, kuid looduskaitseala, mille lesanne on kaitsta prandkooslusi, peaks saama piisavalt toetust, et seda vhemalt siin silitada.



Looduse ja maaelu kaitsjat Kaja Lotmani ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012