MINU TEE TAIMEDE VÄENI
Mercedes Merimaa. Koostanud Annika Põltsam. Toimetanud Katrin Streimann. Menu kirjastus, 2010. 144 lk.

Raamatu tagakaanelt saame teada, et autor on õieterapeut ja taimetark, kes julgustab meid vastu võtma kõike head, mida loodus pakub. Tuleb vaid avada silmad ja õppida pakkuma kõike seda, mis süüa kõlbab. Taimed ei tee meie eest midagi ära, kuid aitavad hoida tervise korras ja tuju hea. Iga taim on seotud oma sugulasplaneetidega ning soovib anda võimsate planeetide väge edasi inimesele.
„Planeetidest on nõgesel kõige tugevam side Marsiga, mida peetakse jõu sümboliks. Marsi värv on punane, nõges väljendab oma seotust selle planeediga kõige selgemalt kevadel kohe pärast tärkamist: noored taimed on punakat värvi.”
Edasi saab teada, et meil on laialt levinud läänekollakas (Barbarea vulgaris R. Br.) ehk Rakvere raibe – tegelikult on mõeldud küll kaarkollakat ning Rakvere raipeks nimetatakse ikka tõlkjat. Üldse on kõik teaduslikud nimetused esitatud püüdlikult koos autorinimedega, mis on pealegi ekslikult kaldkirjas – aimeraamatus pole teaduslike nimetuste autorite järele küll mingit tarvidust.

Edasi tähelepanuks aednikele: hoidke eelkõige võililli! „Murusse ilmub võilill selleks, et aidata teistel taimedel paremini kasvada. Võilill täidab looduses samasugust osa nagu sapp, maks ja põrn inimese organismis. Ta viib õhku sügavamale maa sisse, muutes mulla struktuuri ning aidates taimedel omastada vajalikke aineid mulla mineraalsest koostisest.” „Kümmekond aastat tagasi käivitati Inglismaal suur programm, et taastada võilill niidukultuurina. Lennuliikluse tekitatud saastatuse tõttu oli taim põldudelt ja niitudelt kadunud.”
„Inimese ja taime suhetes peitub palju võimalusi. On meie valik, kas soovime teha koostööd ning avardada oma teadvust ja tunnetust. Nõiataime võib kasvatada igaüks, Seda teevad vaid vähesed, kuigi see ei nõua midagi peale pühendumise. Taim püüab alati ehitada üles harmooniat. Nõiataim sobib kõige paremini oma kasvatajale, kuid aitab samuti tema peret ja sõpru.”
Nõiataime peatükile järgneb lugu elusrakkude omavahelisest suhtlusest, saame teada, et võime suhelda bakterite, taimede ja kahjuritega – meid aitab rakuteadvus. Üsna ohtlikke nõuandeid jagab peatükk „Söö lilli”, näiteks: „ainult proovides saab teada, kuidas maitseb üks või teine taim”. Järgnevad peatükid „Maine ja kosmiline toitumine”, „Toitumine ja energiaväljad”, „Jälgi planeete” jms.
Raamatu vähene asjalikum osa on jäetud kõige lõppu: mõned retseptid, kuidas teha näiteks speltakaraskit või seenepuljongit. Aga ka seda on liiga vähe, et teost endale soetada – kui pole just kavas täiendada koduraamatukogu kurioosumite riiulit. Kindlasti peaks aga raamat asuma raamatupoe „Esoteerika” ja mitte „Looduse” riiulil. Kui Menu kirjastus ei taha teost oma nime täistegemist ennetades müügilt ära korjata.

LÕKKETOIDUD
Madis Milling ja Erki Vaikre. Kunstnik Piia Maiste. Toimetanud Õnne Puhk. Kirjastus Cum Laude, 2010. 111 lk.

Näitleja ja üleelamisõppe instruktori kirjutatud raamat on mõeldud neile, kes otsivad vaheldust ufogrillile ja igasuvistele grillvorstidele. Siit saab üksikasjalisi juhendeid looduses liikumise ja tuletegemise ja koriluse kohta. Pikemalt tutvustatakse suppe, praade ja pajaroogi ning magustoite, andes üksikasjalikke retsepte, samas vältides roogade isutekitavaid lähivõtteid.
Raamatu soovitused looduses liikudes on igatahes sümpaatsed: püsti seisvat kuiva või elavat puud ei tohi rüüstata, veel vähem langetada, lõkkeks tohib kasutada vaid varisenud oksi ja puid jne. Tuletegemise juhised on asjalikud ja võib arvata, et autorid on neid tõesti ka praktikas kasutanud. Botaanilist sõnavara ja taimenimetusi pole küll alati täpselt järgitud, aga vast kokaraamat ei peagi tingimata igas pisiasjas teaduslikult täpne olema. Seda kaitseliidu toetusel üllitatud teost võib looduses matkajale küll soovitada.


KULTUURIDE RISTTEEL. STRUUGA MAASTIKUKAITSEALA
Õie Arusoo jt. Tootnud Osakond OÜ, 2010. DVD.

DVD näol on tegemist suures osas plagiaadiga – suur hulk teksti pärineb Raivo Kalle 2005. aastal Eesti maaülikoolis kaitstud bakalaureusetööst “Struuga luha ajalooline kujunemine, tänapäev ja majandamissoovitused” ning sama autori artiklist 2007. aasta Eesti Loodusest, ent ei DVD-l ega seda ümbritsevatel kaantel pole näha viidet algallikatele. Kasutatud on mitmeid arhiivikaadreid, ent need on samuti viideteta ja pole ka aru saada, kas need on filmitud Struuga luhal või kuskil mujal.
Tekstis korratakse bakalaureusetöös leidunud vigu või ebatäpsusi, mida vahepealsel ajal on täpsustatud. Küsimise peale oleks saanud filmi tegijad andmete kasutamise loa kui ka algandmete parandusi ja soovitusi intervjuudeks. Praegu on aga levitatud mitmeid väiteid, mis bakalaureusetöös on püstitatud hüpoteesina. Töö juhendajana olen veendunud, et bakalaureusetöös on hüpoteesid omal kohal, mitte aga õppematerjalis.
Näiteks on üle võetud sõna-sõnalt jõe nihkumine ida poole, samas tulnuks selle väite levitamisel konsulteerida geoloogidega. Filmist jääb mulje, et 6000 aastat tagasi hakati Struuga luhal loomi karjatama, ometi oleks võinud konsulteerida näiteks pärandkoosluste kaitse ühinguga, kui poleks kirjandusest ise viitsinud õigeid andmeid otsida.
Jutt Jaama küla 700 inimesest (Raivo Kalle töös lk. 36jj) on küll mõne faktiga täiendatud, ent siit tuleb selgelt välja, et pole kasutatud muid ajaloolisi allikaid kui bakalaureusetöö ja mõne kohaliku meenutus. Kasvõi pool päeva kirjandusmuuseumis või Tartu ülikooli raamatukogus oleks andnud mitme tunni jagu materjali: bakalaureusetöö on ikka teisane, mitte algallikas. Näiteks on DVD-l 5:15–6:04 lõik pärit Raivo Kalle töö 34. leheküljelt muutmata kujul.
Põtrade, metskitsede, karu ja teiste loomade jutt alates 14:18 on ära tuntavalt bakalaureusetööst lk 32. Filmi puhul võinuks eeldada, et võetakse ühendust kohaliku jahiseltsiga või ulukiteadlastega EMÜ-st. Juba bakalaureusetöö kaitsmisel ütles tookord retsensent, et puuduvad ju loomade seire andmed ja nende loendamise metoodika.
Näiteid plagiaadist leiab paraku filmist ohtralt. Lõpetuseks ei saa jätta mainimata, et Struuga maastikukaitseala tutvustava DVD on tellinud keskkonnaamet keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.