Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Elurikkus EL 2010/8
Silmale varjatud elurikkus: endofdid

Maailmas on praeguseks teada ligi pool miljonit taimeliiki. Seeneliike hinnatakse juba le pooleteise miljoni ning need arvud aina suurenevad. Vhem teatakse seda, et peaaegu kikide taimede sees elavad seenorganismid endofdid, kes on enamjaolt veel uurimata. Kik endofdid pole kll peremehespetsiifilised, kuid hes taimes on tavaliselt seenasukaid rohkem kui ks. Endoftseid seeni vib olla umbes miljon liiki. See asjaolu hindab oluliselt mber senise mkoloogilise elurikkuse.

Endofdid on seened vi mikroorganismid, kes elutsevad taime seesmiste kudede vahel ning tavaliselt oma elutegevusega taime ei kahjusta. Oma varjatud elukoha tttu avastati taimede sees elavad seened sna hilja. Esimene endofte ksitlev artikkel ilmus 1904. aastal. Saja aasta pikkused uuringud kinnitavad taimede ja endoftsete seente smbioosi juba vga kaugetest aegadest ning selle smbioosi kandvat rolli veetaimede asumisel maismaale. Vanim tend on 400 miljoni aasta vanusest maismaataimest prit endoft

Avastatud ja avastamata endofdid peidavad endas vga suurt potentsiaali, niteks Tais uuritud uutel endoftsetel seeneliikidel avastati viiruse-, malaaria-, tuberkuloosi- ning vhivastast toimet [4]. Mitut liiki saab tarvitada toiduainetstuses vi materjalide tootmisel. Hiljuti leiti, et mkoriisne seeneperekond Glomus mjub positiivselt taime kasvukiirusele ning ka aineringetele taime sees. Seda seent plaanitakse lhiaastatel riisikasvatustes kasutama hakata [3].

Eestis riisi veel ei kasvatata ning seetttu on meil kavas uurida hoopis hariliku timuti endoftsete seente seost biomassi ja taime vetamisega. Katselapid on juba rajatud ja lhiaastail ootame tulemusi. Eesti maalikooli endoftide trhm alustas 2008. aastal, kui veti esimesed hariliku timuti (Phleum pratense) taimeproovid, et identifitseerida seal elavaid endofte.
Kokku nnestus leida kmme liiki, kaks neist on esmasleiud Eestis: Alternaria arbusti ja Alternaria viburni (suguline arengujrk Lewia viburni). Varemalt on teada, et Alternaria liigid ohustavad kariloomi, tekitades mrgistusi [1]. Kui nd selline seen on avastatud meie tavalises rohumaade krrelises timutis, siis tuleb seda kindlasti phjalikumalt uurida.
Endoftide uurimise kiire areng lubab paljutotavat alternatiivi geneetiliselt muundatud organismide tarvitusele. Seen ja taim on juba ammustest aegadest koos elanud ning midagi kunstlikku selles ei ole. Teadlaste eesmrk on selgitada, millised taimed ja seened annaksid ksteisega koos elades parima efekti, ning lihtsalt suunata need kaks koos elama. Endofdid vivad asendada edukalt vetisi, fungitsiide videldes soovimatute patogeensete seeneliikidega ja muid agrokemikaale, muutes pllumajanduse tunduvalt keskkonnahoidlikumaks ja mahedamaks.

1. Domsch, Klaus Heinz et al. 1993. Compendium of soil fungi. Academic Press, London.
2. Krings, Michael et al. 2007. Fungal endophytes in a 400-million-yr-old land plant: infection pathways, spatial distribution, and host responses. New Phytologist 174: 648657.
3. Superseen aitab riisi kasvu kiirendada. Postimees, 11.06.2010. www.postimees.ee/?id=274893
4. Wiyakrutta, Suthep et al. 2004. Endophytic fungi with anti-microbial, anti-cancer and anti-malarial activities isolated from Thai medicinal plants. World Journal of Microbiology and Biotechnology 20 (3): 265272.

Kristina Ivandi (1986) on Eesti maalikooli mkoloogia osakonna doktorant, kes kaitses sel aastal magistrit endoftidest.



Kristina Ivandi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012