Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2010/9
GPS aitab looduses liikuda ja teavet koguda

Tnapevastel vlitdel on GPS-seade (edaspidi GPS) ja asukoha mramine endastmistetavad. Igaks tks on sobivaim mni konkreetne GPS: pris universaalset seadet ei olegi. Nende valiku kohta saab siiski anda mningaid ldnuandeid. Vaatame eelkige Eestist saada olevaid seadmeid.

Laiatarbe GPS-seadmed jagunevad ldiselt kolmeks: 1) autos kasutatavad, neil on hljuhised, suur nuppudeta ekraan, ei ole veekindlad; 2) sportimiseks (viksed, kerged, sageli pulsi- ja sammulugejaga) ning 3) metsas tarvitatavad (eri lisadega, nuppudega vi puutetundlikud, kindlasti vee- ja prutuskindlad).
Enne GPSi soetamist tuleks endale selgeks teha mned philised asjad. Kigepealt, milleks seadet vajatakse? Kas soovitakse sellega vaid metsas kolada vi mugavalt autos istudes hest punktist teise liikuda? Vi oleks hea, kui seade suudaks teha mlemat? Kas seadet kasutatakse ainult Eestis vi ka mujal maailmas? Milline viks olla seadme hinnaklass, mida ei tasu letada?

Kui GPS-i vajatakse valdavalt metsas liikumiseks, siis tuleb eelkige kne alla ksiseade, mis on ilmastiku- ja prutuskindel. Pakutakse ka mnda universaalset seadet, mis htlasi sobivad autos kasutamiseks, niteks Garmini mudel Nvi 550 vi Beckeri Traffic Assist Z 100 Crocodile. Nvi 550 vimaldab kasutada ka detailseid kohalikke kaarte, sh. Regio Eesti topokaarti. Beckeril on tarvitusel Navteqi kaardid, sh. Baltkumis Regio andmetega, kuid need ei ole nii vrsked ja detailsed nagu Garmini jaoks saadaval. Universaalsed mudelid on hljuhistega, mida ksi-GPSid ei vimalda.
Ksi-GPSidest on Eestis mgil philiselt Garmini, Magellani ja Lowrancei toodang. Kui aga soovitakse kasutada korralikku uut kaarti, siis paraku jb neist selale vaid esimene. Garmini seadmetele teevad detailseid kaarte nii EOMAP kui ka Regio. Regio valikus on kolm kaarti: Eesti teede- ja topokaart ning Baltikumi kaart. Neid uuendatakse pidevalt, erinevalt Magellani kaardist, mis on juba sna vanade andmetega.
Kommertskaubandusest samm edasi on kaks soodsama hinnaga profiseadet. Trimble GEO-seeria ja Magellan MobileMapper ongi meldud selleks, vlitdel koguda, kontrollida ja hallata GIS andmeid. Nende andmete hankimine ja hilisema ttluse kasutamappimine eeldab mningast GIS kogemust ning igapevast td teabe ja kaartidega. Tavaliselt saab andmeid koguda ja kontrollida ka lihtsamate vahenditega.

Eestis on mgil kolme suurema tootja ksi-GPSid: Garmin, Magellan (Mitac) ja Lowrance. Importijad vastavalt Jakari Marine O, Alfa GPS O ja Alter Electric O. Lowrancei seadmetest on praegu mgil Endura ja Magellanidest Tritoni ning eXploristi seeria ksiseadmed.
Lowrance on Eestis pigem tuntud oma mereelektroonika poolest ja nende ksi-GPSid pole siin eriti hinnatud. Ilmselt on ks phjusi ka Eesti detailkaardi puudumine selles seadmes.
Veel mni aeg tagasi vga populaarsed Magellani seadmed on viimasel ajal samuti varju jnud. Ilmselt tegi Magellan (Thales) ksiseadmete tooteliini arendades sna suuri vigu, mistttu areng takerdus ja lpuks mdi laiatarbe-GPSide osa. Thales jtkab professionaalsete seadmete tootmist nd taas Ashtechi kaubamrgi all. Magellani ksiseadmete puudus on vananenud Eesti detailkaart, mida pole aastaid uuendatud.

Eestis on seega enim arvestatavad Garmini seadmed. Nende valik on sna lai, alates lihtsamatest kaardita seadmetest: GPS72, GPS60, Foretrex ja eTrex. eTrex H ongi htlasi kige odavam ja populaarsem lihtne seade, maksab veidi le tuhande krooni. Kui vajadused piirduvadki vaid asukoha mramise, jlje salvestamise ja muude lihtsamate tegevustega, niteks geopeitusega, siis piisab ka kaardita seadmetest.
Kuid Eestis on vimalik hankida ka korralikke detailkaarte, seeprast tasuks pigem kaaluda kaartinitava seadme ostmist. Varem vi hiljem tekib tahtmine seda vimalust kasutada.
Kaardiga GPSide valik on sna lai: valida saab eTrexi, GPSMAPi, Oregoni ja Dakota tooteperekondade vahel. Kaks esimest neist (mudelid Vista Legend ja 60) on tuntud headuses mudelid, mida on juba pikka aega toodetud. Oma vimaluste poolest hakkavad nad siiski ajale jalgu jma.
Peamised vajakajmised on sisemise mlu, mitme kaardi toe ja puuteekraani puudumine. Puuteekraan polegi ehk esmathtis, sest osa kasutajaid eelistabki nuppe. Kuid kindlasti on jtkusuutlikum seade, millel on sisemine mlu (muidugi ka SD-kaardi pesa) ja mitme kaardi tugi: siis saab valida eri detailkaartide ja omatehtud kaartide vahel. GPSMAP 60. seeria alusel on jahimeeste tarbeks mgil ka koera jlgimise seadmega mudel Astro 220 Nordic.
Garmini uuemad seadmed on 62. ja 78. seeriast. 62. seeria seadmed asendavad pikalt tootmises olnud ja populaarseid 60. seeria mudeleid. Seadme kuju ja vlisilme on eelkijaga sarnased. Philiselt erinevad mend ja tarkvara. Eriti rmustab suur (1,7 GB) sisemlu, mis vimaldab kasutajal kaardikihte kombineerida. Niteks saab taustaks panna aerofoto, liikumisel lisada topokaardi viimase seisu ja teemainfoks kasutaja spetsiifilise kihi (vriselupaigad, Natura-alad vmt.). 78. seeria on meldud ennekike vett mda liikujatele.

Mudelite valik on sna lai ja ostuotsust tehes on ilmselt vaja kaaluda (lisa)vimaluste ja omaduste vajalikkuse ja hinna suhet. Arvestada viks seejuures jrgmisi omadusi.
Esmalt tuleks pidada silmas detailkaartide kasutamise vimalust. Eestis on valida kahe tootja EOMAPi ja Regio detailkaartide vahel. Regio pakub ksiti Baltikumi kaarti. Eelkige on Regio toodangust otseselt ksi-GPSidele meldud just topoversioon.
Garmini seadmetele saab kaarte valmistada ka omal kel: vastavate programmide abil. Tootja ise on uuematele Dakota, Oregoni ja Colorado mudelitele vlja pakkunud vimaluse laadida ja kasutada taustaks rasterkaarte.
Oluline on elektroonilise kompassi ja baromeetrilise altimeetri olemasolu: kui elektronkompassita seade kaotab kohal seistes n-. suunataju ega oska enam ilmakaarte suhtes orienteeruda, siis kompassiga seade saab ka seistes sellega hakkama. Baromeetriline altimeeter aitab parandada muidu suhteliselt ebatpset krgusnitu.
Tasub vaadata, mis tpi on ekraan. Dakota ja Oregoni mudelitel on puuteekraan. Seda on mrksa mugavam kasutada kui nuppe. Muidugi on see veidi maitse asi; klma ilma puhul kindaid kasutades ei ole see eelis.
Omadusi, mis vivad ostuotsust mjutada, on veelgi, niteks vivad kalamehed eelistada mudeleid, mis vette kukkudes jvad pinnale ujuma (GPSMAP 76/78). Ka ekraani suurus ja resolutsioon vivad olla olulised: kigil kasutajatel pole ju samavrd terav silmangemine.
Ksiseadmete puhul tasub silmas pidada ka seda, kui kaua ks vi teine mudel he toiteallikate komplektiga vastu peab. Samas oleneb see muidugi suuresti kasutusharjumustest, temperatuurist jne. Seega ei saa ideaaloludes pakutud toiteallika taega puhta tena vtta. Veekindlus (IPX7) ja suhteliselt hea prutuskindlus on ndisaegsetele seadmetele nagunii omased.
Mned nrgad kohad vivad eri mudelitel siiski olla, niteks eTrexidel joystic, aga samas vimaldab see mudel ka pindala arvutada. Vib vaadata veel teisigi omadusi: kas temaga on otstarbekas mngida geopeitust, kui palju kasutajapunkte saab sisestada, kas on olemas L-Est koordinaatide sisestamise vimalus, eestikeelsed mend jne.

Enne ostmist tasub tutvuda erisuguste seadmetega, eelkige importijate kauplustes, kus mudelite valik on kige suurem ja mjad paremini informeeritud. Paluge endale seadmeid phjalikult tutvustada, kas vi silmale sobivat ekraanisuurust ja resolutsiooni, ja seletada, miks ks vi teine mudel vastaks just teie vajadustele.
Kindlasti tasub enne veebilehtedel (nt. garmin.ee) vrrelda tootjate ja mjate mudelite omadusi. Siis on kohapeal lihtsam asjatundlikke ksimusi esitada. Asjatundlikke soovitusi saab ka Regio navi-teemalisest ajaveebist: http://blog.regio.ee/navi/.

Erki Kokkota (1972) on AS Regio kartograafia- ja geoinfoprojektide mgijuht.



Erki Kokkota
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012