Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/9
Uusi raamatuid

MINU HORVAATIA. SIGRID SUU-PEICA. TOIMETANUD HELEN ALUME. PETRONE PRINT, 2010. 256 LK. + 16 LK. FOTOLISA

Petrone Prindi viljaka Minu sarja raamatute seast on sja ilmunud Minu Horvaatia vast kige enam loodusraamat. See rgib sellest, kuidas loodushuviline eesti tdruk Sigrid tegi teoks oma unistuse ja lks Horvaatiasse pooleks aastaks vabatahtlikuks. Juhuse tttu sattus ta Aadria mere phjaosas asuvale Cresi saarele, mis on htlasi hvimisohus kaeluskotkaste kodu. Just nende kotkaste, aga ka lammaste, eeslite, koerte, kasside, kilpkonnade, skorpionide ja paljude teiste loomade ning omapraste inimeste seltsis hakkasid nd tema pevad mduma. Pikka aega oli ta ainus vabatahtlik sel niigi vheasustatud saarel.
Horvaatia levat loodust on raamatus muidugi palju, ent siit ei puudu ka killud Horvaatia kultuurist, niteks kis autor korjamas oliive ja hullumeelsel Rijeka karnevalil, sattus merehtta ning rkis oma sprade ja tuttavatega sjakoledustest. Lpuks aga arenesid asjad sedamoodi, et prast vabatahtlikuaega metsikus looduses elas ta terve aasta Cresi pealinnakeses, otse hurmava Aadria mere kaldal.

LILLED ANUMAS JA AMPLIS. KONTEINERHALJASTUSE PHITED.
RETI RANDOJA-MUTS. TOIMETANUD ANU JESAAR. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 94 LK.

Aianduspetajast autor petab koostama hoonega sobivat ja lopsaka taimestusega taimekonteinerit. Konteinerhaljastus on praegu moes ning konteiner ei thenda kindlasti ainult savipotti vi lihtsat rdukasti, vaid ulatub kivist ja klaaskiust modernsetest anumatest vanade vipttide ja auku linud kirsadeni. Raamat toob lugejani konteinertaimestaja phited: istutamine, hooldustd ja konteinerhaljastuse kujundamine. Teooriasse toob teretulnud vaheldust nn. praktiline osa, kus ksitletakse erinevaid konteinerhaljastuse niteid koos autori kommentaaridega toodud nidete proportsioonide, tasakaalu, vormide ja vrvuste kohta. Raamatu lpetab levaade enam levinud konteinerhaljastuses kasutatavatest taimedest.

SUVETOIDUD. LIA VIRKUS JA PILLE ENDEN. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 248 LK.

Ehkki seekordne suvi on lppenud, ei ole selle raamatu kasutusiga sugugi lbi. Peagi tuleb ju uus suvi ning siinsesse raamatusse kogutud sna universaalsed retseptid niipea kindlasti ei vanane. Autorid rhutavad, et suvine sgitegu viks olla lihtne ja kiire ning ilmselt on enamus perenaisi testi sellel meelel, et pigem nautida pikesekuuma kui tubase pliidi soojust.
Selles raamatus on olulisel kohal kodumaine tooraine muidu nii popid Aasia kgi road vi peenutsevad ja erilisi koostisosi nudvad nikerdused pole teed siia raamatusse leidnud. Selle asemel sgem sdasuvist kukeseenesuppi, juustust mustikapirukat vi valge okolaadi vahtu punaste sstardega. Toreda lisandusena on raamatusse valitud ka mned pnevad suvejoogi- ja hoidisteretseptid. Ning loomulikult ei vlista vljaande pealkiri retsepte proovimast ka muul ajal kui suvel.

UNAAIA MAITSED. 55 ROOGA UNTEST. PILLE ENDEN. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 120 LK.

Arvukate unakoogiraamatute krval on uus unateemaline vljaanne hoopis laiahaardelisem: ligikaudu kaks kolmandikku raamatust tidavad kll kookide ja muude magusroogade retseptid, kuid raamatu lpuosas saavad ruumi ka mned unu sisaldavad soolased road, niteks una-suitsukalasalat vi lambalihasupp untega. unarikka aasta jaoks on omal kohal ka mitmed hoidiseretseptid.

TALUPERENAISE HOIDISED. KOOSTANUD ANU JESAAR. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 160 LK.

Siinses retseptiraamatus ei ole mitte professionaalsete kokaraamatute kirjutajate, vaid seitsme Eestimaa taluperenaise palju kordi lbiproovitud retseptid, millest osa on pritud vanematelt ja vanavanematelt. Niigi soojas vtmes kujundatud raamatus soojendavad hinge, sdant ja silma ka kigi seitsme taluperenaise sdamlikud tutvustused. Tore on see, et hoidistamise osa ei piirdu vaid mooside, kompottide ja hapukurkidega, vaid sisaldab ka kiksuguseid salateid, plssid ja segusid, mida saab talveajal eri moodi kasutada. Ja krvitsasalati retsepte on siin raamatus kll oma seitset sorti. Igal perenaisel oma.


101 EESTI LILLE. TOOMAS KUKK, TOIMETANUD EHA KRGE. VARRAK, 2010. 221 LK.

See kaunis lilleraamat on Varraku sarja 101 Eesti ... kolmas raamat. Eestis kasvab vga palju taimi; hsti tunnevad neid vaid vhesed inimesed. Lilled on aga inimesele kindlasti lhedasemad kui niteks Eesti floora arvukad krrelised ning nagu autor tleb: 101 tavalisemat ja kaunimat lille vikski olla just selline hulk taimi, mida igaks meist suudab selgeks ppida.
101 Eesti lille on ige mitmeti vrtuslik raamat. Eelkige on see muidugi aimeraamat, sest lilled on kirjeldatud liikide kaupa, koos juhistega, kuidas taimi eristada ja kasutada, lisaks iga taime levikukaardid. Kindlasti on see ka iluraamat, sest fotod hlmavad olulise osa raamatu mahust ja lilled lihtsalt on kaunid. Eriliseks teeb selle teose aga autori luulelembus: iga lille juurde on ta otsinud salmikese mnelt eesti luuletajalt. On hmmastav, et luuleridu leiab peaaegu iga raamatus kirjeldatud taime kohta. Kes oskaks arvata, et vrsse on loodud isegi sellise vhe tuntud taime nagu peetrileht kohta? Aga on:
... laps mngis ajalehte,
maalis: Peetri leht.
Ei teadnud ta,
et kodumaja taga
samal ajal
li ide peetrileht.
Eht.
(Ave Alavainu)
Tore on ka see, et autor suhtub lille mistesse sna vabalt: nii on lilleraamatusse mahtunud ka esmapilgul lillena tundmatu metslauk ja mned ohakad. Kas umbrohi on lill? Ju siis on. Muidugi saab tutvust teha ka harjumusprasemate lilledega, niteks kellukatega, keda siin raamatus on kirjeldatud seitse liiki.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012