75 aastat tagasi

Vaatlusandmetest saadud empiiriliste valemite abil võis arvutada seniilmunud uute tähtede perioodi. Viimane osutus nii pikaks, et ajaloolisel ajavältel ei ole suutnud ükski nova teistkordselt ilmuda. Arvestades Nova Herculise heleduse tõusu, oleks esitatud hüpoteesi kohaselt oodata tema uuestiilmumist 10 miljoni aasta pärast. Et hariliku tähe eluiga, mil ta nova pole olnud, arvestades uute tähtede ilmumise sagedust ja kogu Linnutee tähtede arvu, ületab kindlasti 109 aastat, siis peaks, kui ta kord novaks muutub, Kukarkini ja Parenago hüpoteesi kohaselt kasvama heleduses 18 tähesuurust. Niisugune suur heleduse tõus on aga ebatõenäone, ja seda pole ka kunagi Linnutees vaadeldud. Seega oleks nova seisukord ikkagi erandlik tähe olukord. [Aksel Kipper: Uus täht Herkulise tähtkogus (Nova herculis), 1935]

50 aastat tagasi

Looduskaitse on Eesti NSV-s jõudmas õitsengule, kuid teadliku suhtumise kasvatamiseks kõigis meie kodanikes on teha veel palju. Alles mõned kuud tagasi viisid Tartu VI Keskkooli õpilased pedagoogide juhtimisel röövellikult läbi looduskaitsealuse dendraariumi rüüstamise. Leidub kinnisilmi elavaid kirvemehi, kes kõige ilusamaski põlises pargipuus näevad ainult kasutamata küttepuidu-reservi. Seepärast on iga selline suuretiraaþiline raamat teretulnud, eriti aga huvitavalt kirjutatu, nagu seda on tagasihoidlikult pealkirjastatud „Looduskaitse teatmik”. [Erast Parmasto: Kauaoodatud raamat, 1960]

25 aastat tagasi

Nüüd on lihtne väita, et mehed, kellel pead on puid täis, kipuvad linnaehituse aladele, kus nad puupead ongi. Riskeerime siiski esitada küsitavusi. Kas teatri asukoht kahe telgjoone liitumiskohas (Pärnu mnt. ja pikendatud Lenini pst.) on piisav põhjendus tuhande puu hävitamisele? Kas poleks siiski õigem ehitada teater varem valitud paika Tõnismäel Pioneeride tänava kandis, kus häviks ainult mõnikümmend puud? Võib-olla mahub teater sinna koos raamatukoguga, võib-olla ei peagi teaduslik raamatukogu asetsema südalinnas, sest teadmisjanuline leiab selle ka serva poolt? Kas uus teater on üleüldse k õ i g e pakilisem meie kultuuriehitistest, et sellega peab kiirustama? [Jüri Elliku, Urmas Roht, Andres Tarand: Mitte ainult hõlmikpuu, 1985]