Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/9
Mida tegid Euroopa mndvetikauurijad Eestis?

26.29. augustil toimus XVII Euroopa mndvetiktaimede (Charophyceae) uurijate ehk haroftoloogide kohtumine, mille tnavu korraldasid Eesti mereinstituudi bioloogid Kaire Torn, Georg Martin ja Anastasia Kovtun. htekokku osales 22 uurijat Austraaliast, Eestist, Hispaaniast, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Serbiast ja veitsist.
Kigepealt kuulati Tallinnas ettekandeid, siis mindi Saaremaale ekskursioonile. Ettekanded ksitlesid fossiilseid mndvetiktaimi (paremini tuntud alates Kriidi ajastust), sstemaatikat, floristikat, koloogiat, fsioloogiat ja mndvetikate kaitset.
Ekskursioonil oli kolm philist huviala: Saaremaal paljanduvad Siluri ladestud, mille nooremas osas vib leida kige rgsemate mndvetiktaimede (Moelleriana laufeldi) kivistunud oospoore (grogoniite), mndvetikate kogumine nii rannavetest kui ka Saaremaa jrvedest ja soodest ning kultuuriprandiga tutvumine. Paljanditel jagas selgitusi geoloogia instituudis ttav Leeli Amon, kes ise on vanu oospoore mranud Kvaternaari setetest.

Mndvetikauurijad on ergas rahvas: pikkadel ekskursioonipevadel hakati prast htuski veel kogutud materjali mrama, kusjuures vaba binokulaari polnudki lihtne leida. Ka korraldajaid ei saa kuidagi kiitmata jtta nende toredate pevade eest.
Milline on siis selle rhma uuritus Eestis? Nagu neme korraldavast asutusest, on kige paremini tuntud rannikumeres leiduvad mndvetikad. 2003 ilmunud phjalikus raamatus Lnemere mndvetikate kohta on ka eestlastel kaalukas osa. Mageveekogudest on andmeid kogutud pikka aega, kuid prast Maia Porgi 1954 avaldatud mramisjuhist sarjas Abiks loodusvaatlejale pole trkis midagi levaatlikku ilmunud.

Praegu vime Eestis enam-vhem kindlamalt arvestada kuueteistkmne mndvetika (Chara) liigiga, millest kolm kasvavad vaid meres ja kuus peaaegu eranditult magevees. Nitelli (Nitella) perekonnast on meie siseveekogudes teada viis liiki, lisaks jrvedes nitellopsis (Nitellopsis obtusa) ja meres pesajas tolpell (Tolypella nidifica).
Mndvetikate tpiline kasvupaik on madalad endised merelahed ja praegu merega henduses olevad rannikuveekogud, kalgiveelised allikajrved (nt. ntus) vi keskmiselt kareda veega jrved, eriti nende madalamad osad (nagu Saadjrves). Enamiku liikide suhtes ollakse seisukohal, et nad on veekogu hea seisundi nitajad, kuna nende kasvukohtade vees on vhe fosforit, mille kllus nitab tavaliselt inimtekkelist toitelisuse kasvu.



Helle Memets, limnoloogiakeskuse teadur
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012