Eesti Looduse fotov�istlus
2010/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/9
Meenutagem teenekat loodusteadlast Linda Viljasood

Tnavu mdus sada aastat Linda Viljasoo (19. juuni 1910 1. aprill 1991) snnist. Tema elut oli krreliste sstemaatika ja koloogia uurimine, kuid ta andis panuse ka Eesti taimkatteteadusse Endla soostiku kirjeldajana.

Linda Viljasoo t tulemusena sisaldab Eesti NSV floora 11. kide krreliselaadsete tutvustuse kokku 456 lehekljel. Tollane Nukogude Liidu ja maailma juhtiv krreliste asjatundja Nikolai Tsveljov oli sellest kokkuvttest vaimustunud ja hindas Linda Viljasoo t teaduste doktori kraadi vrivaks.
Meldes ja tegutsedes eelkige looduseuurijana, ei jtkunud tal auahnust lbi suruda oma teemat, mille oleks vinud arendada vitekirjaks. Nii ei judnud ta isegi kandidaadikraadini.
Teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudi (ZBI) botaanikasektoris hinnati tema td kll hise teema (Eesti NSV floora) uurijana, tema hooleks jeti kige vaevanudvamad taimerhmad (pajud, krrelised, soomukad, vrmid), aga mnede bioloogidest kolleegide jaoks oli Linda ikkagi agronoom, sedagi kaugppe teel. Nii ei korraldatud talle vimalust sooritada kohustuslikke kandidaadieksameid ja pealegi pidas Linda ka ise kummaliseks minna partei ajaloo eksamile.

Teine maailmasda jttis Linda Viljasoo ilma perest ja kodust ning ta siirdus maapakku e juurde Tooma sookatsejaama, kus rajas soo-katseaia ja algatas 1950. aastal kmnendeid kestnud Endla rabamaastiku taimkatte psivaatlused, mille eesmrk oli selgitada veetaseme alandamisest tulenevaid muutusi. Sellega liitus rhm loodusteadlasi Tartu likoolist.
Teda kui juurdleva vaimu, thelepaneliku silmaga ja hea joonistamisoskusega inimest mrkasid ka Toomal sjapaos olnud Estonia nitlejatest abielupaar Albina Kausi ja Albert ksip. Albert oli siis juba rahvusvaheliselt tunnustatud hunditubakate spetsialist, kelle sulest hiljem ilmusid hunditubakaid ksitlevad kited teostes Eesti NSV floora ja NSVL floora.
ksip kasutas hunditubakate uurimisel ulatuslikult statistilisi meetodeid ja oskas neid teistelegi edukalt tutvustada. Koos matkati looduses ning leiti mndagi huvitavat nii taimeteaduse kui ka Albina meelisteema, supikgi jaoks. hise loodushuvi alusel kujunenud spruse kaudu sai Lindagi tiivustust uurida mitmeklgselt taimede muutlikkust. Linda rgitas hiljem omakorda nooremaid inimesi tegelema matemaatiliste, tstoloogiliste ja palnoloogiliste meetoditega.
Nii oli ta botaanikute keskel tepoolest vga oluline inimene ZBI-s, kuhu ta kutsuti juba 1953. aastal. Niteks algatas ta suure aruheina sstemaatika uurimise, jagades eri tunnuste mtmise inimeste vahel ra, nii et terve botaanikasektor tegi seda heskoos. Seejrel kasutati koos Toomas Freyga numbrilist taksonoomiat ja Linda oli entusiastlik eestvedaja. htlasi rakendati tema eestvttel krreliste uuringutel karosstemaatikat, ilmselt he esimesena Eestis ta tegi seda koos aspirant Ants Roosiga.

Ka Kalevi Kulli esimese teadust (6.7. klassis) hutaja ning juhendaja oli Linda Viljasoo. See t ksitles jneskastiku liigisisest varieeruvust.
Noorte arvates mjutas botaanikasektori hkkonda suuresti Linda mnus sbralik-abivalmis loomus, tkus ning innukus kasutada uusi ksitlusviise ja tema jutud koridori suitsunurgas.

Linda ei olnud mingi kabinetiteadlane, tema prisosaks olid vlitd ja ekspeditsioonid Eestis, Ltis, Koola tundrates, Venemaa steppides, krbetes, mgedes ja Baikalil. Kige thelepanuvrsem oli ndalaid kestnud uurimisretk Pamiiri, kus ta kogus mitmetuhandelehelise herbaariumi.
Kolleeg Maret Kask on kirjutanud: Sageli tegi ta nn. eraotsi, taimemapp ja lahutamatu kohvipott seljakotis, kaaslaseks mni zooloog, arst, luuletaja vi koolipoiss. Niiviisi on avastatud uusi soomukate kasvukohti, leitud Eestile uus liik siberi koldkaer (Trisetum sibiricum), kaardistatud porsa levikut Kurtna jrvestiku alal, uuritud sgislille (Colchicum autumnale) leidumist kodumaises flooras jpm. [1].
Linda loodusehuvi oli perekondlik: isa Tnis Muru oli metsavaht, de Salme Muru Rpinas aiandustehnik, vend metsavaht Kongutal, vennapoeg Tnis metsateadlane ja keskkonnakaitsja Lne-Virumaal, vennattar Ellen Muru oli bioloogiapetaja Sulbi klas Vhandu je res. Seal mdus ka Linda vaheldusrikas noorusaeg: pingud, t isa villaveskis, kangakudumisoskuse tiendamine, lhike abielu koduklast prit andeka muusikamehega. Linda on maetud Osula kalmistule.

1. Kask, Maret 1991. Linda Viljasoo 19. VI 1910 1. IV 1991. Eesti Loodus 42 (8): 538539.

Toomas Frey (1937) on koloog, Linda Viljasoo matkakaaslane.


Kolleeg Vilma Kuusk:

Lindale meldes meenub kigepealt tema phjalikkus, tpsus ja tagasihoidlikkus. Parima krreliste tundjana ji tema lesandeks selle suure sugukonna lbittamine Eesti NSV floora 11. kite tarvis. Ngin lhedalt Linda phendumist: ta ei pannud mitte midagi kirja jrele kontrollimata.
Kunstnik Guara Muugat, kes tegi taimede ldkuju joonised, juhendas ta asjalikult, aga taimede detailid on Linda enda joonistatud. Lehtede ristliked joonistas ta mikroskoobist. Kui osa neist kord kaduma lks, tegi ta need uuesti. Muidugi nudis niisugune t palju aega, aga tulemus on seda vrtuslikum. Hoolikalt suhtus Linda ka teiste temale usaldatud sugukondade lbittamisse, olgu need kas Eesti NSV flooras, Balti flooras vi mitmes taimemrajas.
Eriti meeleprased olid Lindale vlitd ja ldse looduses kimine. Ei mleta, et ta oleks kunagi ra elnud kaasa minemast, hoopis algatas ise hulganisti kike.
Iseloomult oli Linda ehk liigagi tagasihoidlik. Selle taha ji tal ka teaduskraadi taotlemine. Tagantjrele saan aru, et meie, tema kaasttajad, oleksime pidanud tsisemalt abistama, mitte piirduma ksnes jutu tasemega. Mnel sdamepuistamise hetkel ta mainis, et juba noorplves sisendati temasse, et sa ei saa nagunii hakkama. See ajendas pisut alavrsuse tunnet. Tegelikult sai ta alati vga hsti hakkama.


Kolleeg Malle Leht:

Tean Lindat alates 1975. aastast, mil tudengina ZBI botaanikutega koos Lahemaal vlitdel kisin. Aga Lindale meldes tuleb alati esmalt silme ette mni aasta hilisem aeg, kui juba ZBIs ttasin: varane talvehommik meie sja ketud sooja ahjuga toas Tiigi ja Kastani tnava nurgal tollase lasteaiamaja teisel korrusel Linda oli alati esimesena kohal, ta oli vga varane rkaja, ka vlitde ajal.
Teine mlestus samast: Linda koridoris telefoni krval suitsetamas. Tagasi meldes ei mleta, et see suitsetamine oleks hirinud, suitsetamine lihtsalt kuulus Linda juurde. Nagu ka kohvijoomine.
Kohvijoomised vlitdel koos Lindaga on tenoliselt meeles kigil kolleegidel vike keedunu ja kuiva piirituse tablettidest tuleke ning kohv oligi saadaval. Ilma selle varustuseta Linda vljas ei kinudki. Vlitdel kis Linda palju ja meeleldi, kuid pris ksi vist siiski mitte kuigi hea meelega. Mletan ht lesannet esimestest taastatest, kui pidin Lindaga Endla rabasse kaasa bima minema.
Linda taimetundmise spetsialiteet olid krrelised ja pajud, vga keeruka sstemaatikaga suured taimerhmad. Kuna Linda oli vga sbralik ja heatahtlik, ei keeldunud ta kunagi abist ega elnud midagi kehvasti, kui sa mnda krt ra ei tundnud. Nii kippus vlitde ajal olema lihtsam joosta veidi metsa pidi ja Linda les otsida, kui hakata ise mramisega pusima. See ei tulnud muidugi kasuks mu krreliste tundmisele.
Linda elas kaua aega Supilinna servas vanas puumajas kehvas jahedas korteris, kus hiired aeg-ajalt pahandust tegid. ks lbus lugu, mida Linda jutustas, oli hiirest, kes suvel sahtlis kahvli otsa mumifitseerus. Nii tundsid ka kolleegid suurt rmu, kui judis ktte korterijrjekord ja Linda sai Annelinna pris oma korteri, keskkttega ja ilma hiirteta. Kisime hulgakesi kolimas.
Mletan Lindat hallipisena, tegelikult tiesti valgete paksude juustega. Millal Linda halliks lks, ei teagi, nagu sedagi, millised ta juuksed nooremana olid. Aga rht ja figuur olid tal lpuni nooruslikud.


Endine botaanik Ants Roos:

Botaanikud vtavad suviti ikka ette ekspeditsioone ja vlitid. Eestis olid tavaliselt baasiks koolimajad vi muud hiskondlikud hooned, harvem jeti bimine juhuse hooleks vaid mnepevaste vlitde korral.
Vlitdel oli Lindal alati kaasas vike priimus, katelok ja pakk kohvi. Kui olime juba piisavalt kinud, tegime vikese kohvi- vi teepausi. Teeks kasutati looduslikke taimi angervaksa ja ka sookailu. Vileiva krvale korjasime tatikaid ja teisi seeni, mis ei vajanud kupatamist. Lunaks vi htuks oli alati maitsev seeneroog, mille meistervalmistaja Linda kasutas oskuslikult priimust stetablettidega.
Meenub paaripevane vlit Saaremaa phjarannikul, kus kogusime rand-orasheina. Vsitav pev hakkas htule judma ja tuli hakata mtlema bimisele. ks vikse rannamaja perenaine lubas meil tema pool bida ja juhatas pisikesse tagakambrisse, kus meil tuli kahe peale jagada vikest kuetti.
Vsinud, nagu olime, nustusime ning peagi uinusime. sel aga rkasin sna kva nrimise peale, mis kostis palkseinast. Ju seal tegutsesid majasikud. Kogenud Linda ei teinud sellest suurt vlja, aga mina ei suutnud enam uinuda. Hoolimata peaaegu magamata st jtkasime reipalt oma marsruuti, olles joonud Linda keedetud esimese varajase hommikuse kohvi.



Toomas Frey
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012