Jüri Kärner

25. aprill 1940 – 25. september 2010

Selle septembrikuu ilusaima laupäeva hommik osutus kurvaks: lakkas tuksumast Jüri Kärneri süda. Lahkus bioloog, Tartu ülikooli professor, endine rektor ja Tartu aukodanik, Tartu Suurtähe ning Riigivapi III klassi ordeni kavaler.
Jüri Kärneri lapsepõlv möödus Hageris, kus ta lõpetas 7-klassilise kooli. Seal sattus koolipoiss Jüri ka loodushuvi kütke, mida sütitas lähedane Rabivere soo oma linnurikkusega. 1958. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli. Kooliaastail sai temast ka jahimees; see kirglik harrastus püsis kogu elu.
1958. aastal astus ta Tartu riikliku ülikooli bioloogiaosakonda, kus oma kursusetöödes jätkas kanaliste uurimist, kuid ülikooli lõpetas 1963. aastal juba tsütoloogina. Sellest ajast kuni surmani oli ta T(R)Ü töötaja, läbides tee nooremteadurist professorini, kateedrijuhatajast rektorini. Kandidaadikraadini rakubioloogias jõudis Jüri Kärner 1968 meditsiini kesklaboratooriumis; seal rajas ta ka elektronmikroskoopia kabineti.

Edasi tuli õppejõutöö zooloogina, raku- ja arengubioloogina mitmes kateedris ja instituudis. Doktoriväitekirja arengubioloogia alal kaitses Jüri Kärner 1983 eksperimentaalmeditsiini instituudis Leningradis. 1986 sai Jüri Kärner professori kutse, 1993. aastast oli üldzooloogia korraline professor ja lõpetas erakorralise professorina arengubioloogia õppetoolis.
Jüri Kärneri teadustöö põhisuunad olid raku-, koe- ja arengubioloogiast. Ta on end täiendanud ja teinud koostööd Helsingi, Moskva, Göttingeni, Kuopio ja Jyväskylä ülikoolis ja laborites. Jüri Kärneri tegevust nii teadlase, õppejõu kui ka administraatorina iseloomustas uuenduslikkus, sihikindlus ja kirglik pühendumus, püüdlus saavutada võimalikult täiuslik tulemus. Jüri Kärner rajas ülikoolis biostruktuuride uurimise elektronmikroskoopia, taaselustas embrüoloogia ja arendas selle moodsaks arengubioloogiaks. Neid suundi jätkavad arvukad õpilased, kes on tema juhendusel omandanud teaduskraadi.

Jüri Kärner on olnud pöördelise tähendusega Tartu ülikooli taastamisele. Aastatel 1986–1988 oli ta õppeprorektor. 1988. aastal sai ta esimese demokraatlikult valitud rektorina nõukogude ülikooli, TRÜ tippjuhiks. Ja viie aasta jooksul kujundas Jüri Kärner julgelt ja sihikindlalt nõukoguliku Tartu riikliku ülikooli euroopalikuks Tartu ülikooliks. Nimemuutus toimus 1989.
Kärneri algatusel taasavati ülikoolis usuteaduskond ja filosoofiateaduskond ning rajati sotsiaalteaduskond, taasavati magistrantuur ja doktorantuur, seati sisse dekaanide ja korraliste professorite valimised. Uuesti elustusid üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid ning üliõpilasedustus.
Oma lähedastesse, sõpradesse ja kolleegidesse, alluvatesse ja õpilastesse suhtus Jüri Kärner alati inimliku soojusega ja kollektiive ühendavalt. Ta oli kõiges usaldusväärne.