Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2010/10
Vaimisa mis ja park

Ehkki Vaimisa pargis ei kasva erilisi haruldusi ega iidseid puid, kuulub ta looduskaitse alla oma terviklikkuse tttu. Hsti on silinud ka kogu misasdame hoonekompleks, kuigi omanikke on sel varaklassitsistliku arhitektuuriga Raplamaa misal olnud omajagu.

Esimene kirjalik lesthendus Vaimisa misast prineb aastast 1492, kui selle omanik Hans Varensbecke ms praegusel Raplamaal asuva Maidla misa Arendt Tuvele.
1560. aasta ostu-mgilepingu jrgi hlmas Vaimisa mis kaks samanimelist kla, Kangermaa ning metsarikkad Ammula ja Krvetaguse piirkonnad, kaks veskit ning he heinamaa lahustki, kokku 35 adramaad (umbes 350 hektarit).
18.−19. sajandi vahetusel hinnati Vaimisa pllumaad pris heaks, heinamaad aga keskmiseks. Maamtja S. Dobermann mrgib (revisjoni ksikiri Eesti ajaloomuuseumis), et 18.−19. sajandi vahetusel oli Vaimisas esinduslik hrrastemaja, kuid see olevat olnud puust ja asunud tollase Konnaveski je Vaikla-poolsel kaldal; vana peahoone paiknenud aga le tee lne pool. Ndseks on Konnaveski jge gvendatud ja maastikupilt seega tunduvalt muutunud.

Misa kujunemine ja omanikud. Vaimisa mbruse maad kuulusid Saare-Lne piiskopkonna Koluvere linnuselni piirkonda. Pikka aega oli see ln Lode perekonna valduses. ValguHaimrePdeva piirkonna maad olid lnistatud Parenbeke (hiljem Farensbach) perekonnale, mnedel andmetel juba 13. sajandi lpus. Nende kes psisid valdused kuni 17. sajandi esimese veerandini. Ka Vaimisa piirkond oli lnistatud selle perekonna liikmetele, vlja arvatud aastail 15291559, mil Vaimisat kasutas oma residentsina Koluvere linnuselni omanik Claus von Ungern.
16. sajandi lpuveerandil Lnemaa alistanud Rootsi kuningas vttis Vaimisa selle ajaloolistelt omanikelt ning andis sjaliste teenete eest Heinrich Horn af Kanckasile. Abielu kaudu said 17. sajandi alguses misa omanikuks von Flemingid. Neist kuulsaim oli Laiuse lossilni omanik, Eestimaa kuberner Henrik I Claesson Fleming. 1654 pris misa tema noorim poeg Henrik II Claeson Fleming. Sjavelasena mdus tema elu lahinguvljadel ning Vaimisale jagus livhe thelepanu asju ajasid kohalik misavalitseja ja kubjas. 1680. a. sai viimaseks Flemingist misaomanikuks Henrik noorema poolvend Jacob. Prast teda hakati misat rentima, Phjasja ajal aga panditi korduvalt eri isikutele. Vaimisa arengule mjus see koos Rootsi riiklikust poliitikast tulenenud suure nljahda ning jrgnenud Phjasjaga sna laastavalt.

Flemingid ei prdunud sja lppedes oma Balti misatesse tagasi. Alates 1725 kuulus piirkond Wetter-Rosenthalide perekonnale. 18. sajandi keskel asus esimese omaniku poeg Johann Adolf von Wetter-Rosenthal Vaimisa keskust seisusekohaselt vlja arendama, kuid mitmesuguste takistuste tttu said plaanid teoks alles jrgmiste misaomanike Nasackinite ja Baranofide ajal. J. A. von Wetter-Rosenthali vanem poeg Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal osales John Rosei varjunime all Ameerika Iseseisvussjas. Kuna ta oli liberaal ja reformimeelne, korraldas ta Eestimaa Rtelkonna peamehena 1805. aasta talurahvaseaduse ettevalmistamist.
Kige olulisema panuse praeguse Vaimisa ansambli kujundamisse andis Heinrich Nicolai von Wilcken, kes oli misaomanik alates 19. sajandi algusest. Tal oli kaks poega ja ttar, kuid saatus ei andnud talle lapselapsi. Kll aga said misaomanike toel hea hariduse hilisem koolimees ja Tallinna Kaarli kiriku ehitusmeister Gustav Heinrich Beerman ning Heinrich Rautsmann, tulevane Tsaari-Vene ratsavekindral ja Soome marssali Carl Gustav von Mannerheimi petaja Nikolai ratsavekoolis.
Viimase von Wilckeni surma jrel prandus mis 1891. aastal von Knorringitele. Diplomaat Michael von Knorring ja tema abikaasa Lydia von Knorring (sndinud vrstitar Gagarina Pltsamaalt) osalesid kll agaralt Peterburi seltskonnaelus, kuid kauge Vaimisa oli nende jaoks pigem tore vljasidukoht kui arendamisvrne maamajandusettevte. 18951897 mdi talud priseks ning 1899. aastal mdi ka mis. Uus omanik Alfred Christian Schmidt asus ennekike edendama misa majanduspoolt, rajas auru jul ttava veski ja saekaatri, pannes niimoodi aluse 1920. aastate Vaimisa metsatstusele Jaan Kngsepa juhatusel. 1933. aastal sai omanikuks Peeter Oha, kellelt see 1940. aastal vrandati. Omanik kditati Siberisse, kus ta 1941. aastal suri.
Teise maailmasja jrel oli misa peahoones pikka aega kohalik kool ning majandushooneid kasutasid kohalikud hismajandid. 1990. aastate alguses tagastati Vaimisa koos maadega viimase omaniku igusjrgsetele.

Misa hoonestus. Vaimisa mis on le 500 aasta asunud enam-vhem samas kohas. Asustus on Vaimisa piirkonnas aga veelgi vanem, ulatudes vhemalt 8.9. sajandisse. Vaimisa vahetus lheduses paiknev 14. sajandi esimesest kolmandikust prit Mrjamaa kirik on ks vheseid Eesti ala kindluskirikuid. Ilmselt oli kirikul oluline roll palverndurite teel Prnust le Vigala ja lbi Mrjamaa Rapla (Hageri) ning Tallinna suunas [5].
Milline oli Vaimisa esmane hoonestus, pole praegusajal teada. Kulges ju lhikonnas SaareLne piiskopkonna piir ning piiskop soosis kohalike lnimeeste kivilinnuste ehitamist. Piirkonnas on teada linnuste (s.t. kindlustatud misamajade) rida Vigala (1292) Velise (1264) Kasti (1314) Mrjamaa kirik Lmandu (1284) joonel. Selle piirkonna tpilise linnuse phiosa oli massiivne neljakandiline torn vi kivist pikihoone, millele liitusid misamajandusele vajalikud puithooned.
17. sajandi algupoolel ehitati ilmselt ka Vaimisas uued puust eluhooned ning remonditi vanu. Vaimisa praeguse misasdame esmased piirjooned said arvatavasti paika just siis, Flemingite valitsusajal. Selleaegsetel misakaartidel on mrgitud neli hoonet mlemal pool ansambli kesktelge thistavat sissesiduteed. Misal oli ka kahe kivipaariga vesiveski Konnaveski ojal. 1638. aasta keskpaigast pidi mis lal pidama ja varustama leiva, lu, pletatud viina, heinte ja lgedega TallinnaPrnu postimaanteel olevat Kangerma krtsi.
Phjasja ajal MrjamaaVaimisa piirkonnas suuri lahinguid ei peetud. Kll aga vrvati siit kohalikke mehi maakaitsevgedesse. Sjale jrgnenud majanduslik surutis katkestas piirkonna loomuliku arengu. Majanduslike vimaluste avanedes 18. sajandi keskel prduti Vaimisa ansambli arendamisel tagasi barokse algidee juurde. 1730.1740. aastatel, Wetter-Rosenthalide ajal, toimis mis eelkige majandusliku ksusena. Ehitati uus puust hrrastemaja, misal oli kivist viinakk, kolm krtsi, telliselv ja lubjapletusahi ning puust hekiguga vesiveski Konnaveski jel.
18. sajandi viimasel veerandil hakati uusi ja esinduslikke misa peahooneid ehitama kogu MrjamaaVigala piirkonnas. Esimene oli Uexkllide Vana-Vigala misa kahekorruseline peahoone, mis ehitati aastail 17721775. Umbes samal ajal valmis samalaadne, kuid Liivi sja-eelse kivihoone mridele rajatud Haimre misa peahoone, mned aastad hiljem lisandusid Keava ning Prdu misa hrberid.
Ehituslaadilt teist tpi olid 18. sajandi lpupoole valminud hekorruselised Vardi, Pajaka, Lmandu, Orgita, Sipa, Teenuse ja Sooniste misa peahooned. Kolmas majatp on 18. sajandi lpukmnenditel alustatud ning 19. sajandi esimesel kmnendil lpetatud kahekorruselised varaklassitsistlikud peahooned Vaimisas (17931818), Valgus (1820) ja Kastil (1825).
19. sajani esimesel veerandil, Wilckenite ajal, valmisid Vaimisa misa uus viinakk ja karjaaed (1801), jrgnesid tall-tllakuur, kasvuhoone, sigala ja rehi (kik 1810). Aastal 1820 ehitati vrastemaja (maja), jkelder ja puust kortermaja tlistele, 1825 lisandusid nuumtall, uus rehi, 1830. a. nn. Hasenbergi rehi, 1835. a. vesiveski (uus) puust hoone Konnaveski jel ning 1845. a. kivist tuuleveski. 19. sajandi teisel poolel valmis moodsas neogooti stiilis magasiait, ks esimesi omalaadsete seas selles piirkonnas. Varasemast ajast prit valitsejamaja krval asuvad vankrikuur, vastas laut ja thobuste tall.
1905. aasta mdus Vaimisa misale nnelikult: he vhesena pses ta nn. Velise vabariigi pletajate kest. Lhimad misad mbruskonnas pletas Mihkel Aitsami juhitud juk 15. detsembril 1905. Prast misamaade natsionaliseerimist 1918 sai Vaimisa misasdamest iseseisev talu. Nukogude aeg misakompleksi eriti ei rikkunud: sinna ei lisatud misa mjuvlju rikkuvaid suuremaid uusehitisi. Praegu on misahoonetel korralikud katused, alustatud on ka konserveerimistid. Kahjuks on ajahamba ja inimliku lohakuse tttu jnud mnest hoonest jrele ainult varemed.

Pargi kujunemine ja arhitektuur. Vaimisa pargikompleks on kujunenud aegade jooksul misaomanike majanduslike vimaluste kohaselt ning ajastu stiili jrgides. Seetttu vib siin leida eri ajaloolisi kihistusi. Arvatavasti on misapargi ndse ilme eelkige kujundanud 19. sajandi algusest levima hakanud ekletism stiililaad, milles seostati eri stiilidest prit arhitektuurivorme, rajati pargipaviljone ning puiesteid misa suunduvate teede rde [4]. 1880. aastatel hakati misate aiapoolsetele fassaadidele pstitama krgeid terrasse, kust avanes vaade kas pargimaastikule vi laskusid trepid mbritsevasse iluaeda.
Pikk sissesidutee kui misaansambli kujunduslik peatelg sai alguse juba krgrenessansi ajal [1]. ldjuhul tuli enne misasse judmist lbida vravad: klalistele ja seisusekaaslastele algas siit idlliline misamaailm. Misa vravad paiknesid tavaliselt kohakuti ansambli peatelgedega. Selline mtteline misakompleksi phja-luna kesktelg on olemas ka Vaimisas. Vana puidust peahoone, samuti valitsejamaja asusid selle telje suhtes lnes, ehitatuna phja-luna suunas. Kivist peahoone asub peatelje suhtes risti ida-lne suunas, tpiliselt Eesti 18. sajandi lpu misaansamblile [1].
Peahoone esivljak on ajalooliselt TallinnaPrnu maanteelt tuleva pika sissesiduallee pikendus. Selle phiidee on veel kord rhutada ansambli peatelge, luua illusioon suurejoonelisest tasakaalustatult rajatud misaasulast, ideaalsest vikesest maailmast. Ilmselt rajati see juba 18. sajandi keskpaigas puidust peahoone tarbeks ajastule iseloomulikult koos muruvljaku ja pgatud psastega [3]. Peavljaku ringtee oli ovaalikujuline, vhemasti osaliselt ristatud graniitpostidega. Peahoone peasissekigu kohal oli kaks teistest peaaegu kaks korda krgemat sammast, millel seisid kivist lillevaasid. Ringtee keskel asunud lillepeenar rajati ilmselt 1930. aastatel.
Peahoone esivljaku ja phja pool paikneva laudakompleksi vahele kujundati viljapuuaed. See lunapikesele avatud ala kaitsesid phjapoolsete tuulte eest majandushooned, kirde-ida-kagu poolt varjas aeda hekk. Kasvatati eelkige eri sorti unapuid.

Misakompleksi eriprad. Vaimisa misakompleksi planeeringu iserasus on niliselt vabaplaneeringuline peahoone tagavljak: ait-kuivati ning tall-tllakuur asuvad sissesidutee suhtes nurga all, tagavljaku keskel on ksik tamm ( = 366 cm) ning esialgu vrastemajaks rajatud, kuid hiljem linnumaja, pesukgi ja meiereina toiminud hoone. Samasugune tagumise pargivljaku lahendus on ka barokses Dzelzavase misas Ida-Ltis. Kompositsiooniliselt sulgeb tagavljaku kivipostidega piirdeaed, mis hendab aita-kuivatit le tee oleva talli-tllakuuriga. Seega on vimalik, et ka Vaimisa kompleksi tagavljak kavandati samamoodi kui esivljak juba 18. sajandi keskel vi teisel poolel enne praeguse peahoone ehitamist, kuid tegelike ehitustdeni juti hiljem.
Ajutine puidust peahoone asus pikast sissesiduteest lne pool. Hoone tpne ehitusaeg pole teada. Vib oletada, et (esimene?) puust peahoone rajati 17. sajandi keskpaigas ning Phjasja jrel see taastati. Hoone juurde, edela-lne suunda rajati ka ajastule vastav (hilis-)barokne rohtaed. Algul oli rohtaed ilmselt ristklikukujuline puudega mbritsetud ala, mida lbis kaks jalutusteed. Rohtaia phjapoolne osa lks arvatavasti le juurviljaaiaks. Hilisemal arendusel rajati juurviljaaia phjapoolseks piirdeks paekivimr ning kasvuhoone ja klmlavad. Aedade rangelt geomeetrilise lesehituse juured prinesid Kesk- ja Lne-Euroopa renessansiajast. Puudus barokile omane smmeetria, kus iluaed paiknes peateljel, hrrastemaja ja sissesidutee joonel [2]. lemdunud sajandi teisel poolel rajati pargi edelaossa nn. Lusthaus.
Vaimisa misakompleksil on kaks ajaloolist vravat kompleksi lbival phja-luna teljel: phjapoolne madalate postidega (postidel paekivist kuulid) sissesit vahetult sisenemisel n.-. vikesesse ringi ning lunapoolne, kahe krge posti ja metallvravatega sissesit. Ilmselt oli just lunavrav kavandatud piduliku peasissesiduna. Phjavravale piki teed lhenedes ei mdutud mitte ainult laudakompleksist, vaid ka lautade ja peahoone vahel asunud puuviljaaiast ning teisele poole teed jnud ja krge mriga mbritsetud juurviljaaiast koos aednikumajaga.

Vaimisa pargi vabakujunduslik osa kujundati 19. sajandi keskpaigas peahoonest idapoolsele alale, mis ilmselt oli pargina kasutusel ka varem. Olulisemad pargiosad on S-kujuline tiik, kolm pargiaasa ning pargi idaservas olev prnaallee. Allee lppes pargi phjaservas paviljoniga, kust avanesid vaated maastikule. Tiigi kitsamal osal asus kaarsild kahe kalda vahel. Vabakujunduslikus pargiosas on silinud mitu hariliku kuuse rhma ning vanu puid vi nende rhmi (valdavalt prnad ja tammed).
19. sajandi lpupoole rajati peahoone lunakljele paekivisammastel rdu, kust avanesid vaated kagusse vabakujundusliku pargi okaspuurhmadele, tagumise auringi keskpunktile suurele tammele ja majandushoonetele ning vaade edelasse tuuleveskile ja magasiaidale. VaimisaLmanduRussalu tee res misa sissesidust kuni magasiaidani oli arukaskedest hepoolne puiestee. Ndseks on enamik puid hvinud.
Parki mbritsevad kuivenduskraavid ning madalad kiviaiad VaimisaLmanduRussalu tee ja ajaloolise sissesidutee res. Phjakljest piirab parki lubimrdiga laotud umbes kahe meetri krgune paekivimr. mbruskonna ja misakompleksi ajalooline teedevrk on kujunenud jrk-jrgult viimase 300 aasta jooksul.

Pargi liigirikkus, haruldused ja vanus. Pargis kasvavad meie kodumaised puud ja psad ning tavalisemad vrliigid. Haruldasemad puud ja psad on ilmselt ajapikku hukkunud, uusi pole aga kuni viimase ajani juurde istutatud. Alates 2000. aastate algusest on uued omanikud parki istutanud uusi puuliike, et kujundada arboreetum. Silinud on harilik hobukastan, paar sna jmeda tvega harilikku elupuud ning lehised (eelkige endise magasiaida mbruses). Rohtaia alpi seedermnd murdus 2000. aastate esimesel poolel.
Peahoonet mbritsevas pargis on kige rohkem harilikke prnasid, vahtraid ja tammesid. Okaspuudest leidub harilikku kuuske ( = 219 cm), lehist ning harilikku mgimndi. Enamik vaatesihtide lppu istutatud harilikest elupuudest on hvinud. Silinud eksemplar on siiski elujuline ( = 170 cm).
Lehtpuudest valdavad harilik prn, harilik vaher ja harilik saar. Osa neist on suhteliselt jmedad: harilik prn 330 cm, harilik saar 240 cm, harilik vaher 288 cm ja harilik jalakas 264 cm. Prnadest on rajatud pargi idapiiril olev allee (puude mbermt 152219 cm), harilikest tammedest aga nn. tammering (puude mbermt 153179 cm) vabakujunduslikus pargis. Suurim ja dekoratiivsem harilik tamm kasvab sissesidul misa tagavljakul ( = 366 cm). Kohati kasvavad teises rindes ka harilik toomingas, hall lepp, harilik pihlakas.
Ilmselt on pargi vabakujunduslik osa rajatud umbes 19. sajandi keskpaigas. Vanimad silinud puud on tagavljaku keskel kasvav harilik tamm ning peahoone vahetus lheduses sirguvad harilikud prnad. Pargi lnepoolses osa, nn. rohtaias leidub vanu puid vhe.
Psarindes kasvavad Eesti misaparkide tavalised vrpsad: harilik ja ungari sirel, harilik ebajasmiin, tatari kuslapuu, aga ka tuhkurenelas, harilik pihlenelas ja punane leeder. Harilik pihlenelas annab paiguti hulgaliselt jrelkasvu. Mnel pool leidub palju harilikku kikkapuud. Samuti on pargis hariliku vahtra, hariliku saare, hariliku pihlaka ja tamme looduslikku jrelkasvu.

le 500 aasta vanune Vaimisa misasda pole kadunud ajamerre, vaid silinud tervikliku hoonestatud misa ja pargina. Pargi ilme on omanike viimastel aastatel tehtud hooldustde tulemusel tunduvalt paranenud. Park kuulub nii muinsus- kui ka looduskaitse alla ning on vetud KIK-i looduskaitse programmi projekti Kaitsealuste Raplamaa parkide hooldustd.
Vaimisa vahetus lheduses paikneb Natura 2000 vrgustikku kuuluv loometsade hoiuks loodud Vardi looduskaitseala ning luna pool Eesti bioloogia ajaloos oluline Rangu nmm. Kaugel pole ka Varbola linnus ning kultuurilooliselt oluline Jalase kla koos Lipstu nmmega. Paar kilomeetrit Vaimisast lne poole asub Kasari (Teenuse) jgi, ks Lne-Eesti populaarsemaid paadimatkajgesid.


1. Maiste, Juhan 1996. Eestimaa misad. Tallinn.
2. Rnk, Gustav 1971. Die lteren baltischen Herrenhfe in Estland. Uppsala.
3. Tamm, Heiki 1972. Phja-Eesti pargid. Tallinn.
4. Turner, Tom 2005. Garden history. Philosophy and design 2000 BC 2000 AD. LondonNew York.
5. Vunk, Aldur 2005. Jeesus lks maal kndimaie. Ristisjad ja palvernnakud Eesti keskajal. Tallinn.


Jaanus Kiili (1958) on Eesti misate henduse esimees, kes viimasel kmnendil on keskendunud ajalooliste parkide ja maastike kaitse ja hooldamise teooriale ning praktikale. Erihuvi on parkide kompositsiooni ajalooline dnaamika.



Jaanus Kiili
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012