Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 05/2003
Plevkivikeemia ohtlikke jtmeid saab taaskasutada

Plevkivili tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jtmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijtmed. Plevkivikeemia ettevtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Jrvel ja Kivili Keemiatstuses tekib neid suures koguses. Vaatleme neid jtmeid ja nende kitlemise vimalusi lhemalt.

Poolkoks on must teraline aluseline (pH 1213) aine.

Koguproov: niiskust 39%, kuivainet 61%.

Kuivaine koostis: orgaaniline osa 13%, mineraalosa 87%.

Mineraalosa koostis (sisalduse vhenemise jrjekorras): CaO, SiO2, CO2, Al2O3, Fe2O3, MgO, H2O (hdroksiidides), K2O, S, TiO2, P2O5.

Orgaanilise osa koostis: ssinik, termobituumen, madalmolekulaarsed hendid ja kerogeen. Poolkoks tekib plevkivi utmisel generaatoris.

Poolkoksi philine probleem on orgaanilise aine, plevkivijkide ning vimalike utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga lbipestud mel on hulgaliselt nha utmata plevkivitkke.

Kohtla-Jrve suurimasse prgilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Jrvel ladestatud ligi 70 miljonit tonni poolkoksi. Ladestamine on lpetatud Kivili kahel vanal mel, mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit tonni. Tegutseva jtmeme maht on ligi 10 miljonit tonni. VKG on oma keskkonnategevuses seadnud eesmrgiks vhendada ladestatava poolkoksi hulka he tonni toodetava plevkivili kohta 3,5 tonnilt kahele tonnile.

Varem veeti poolkoksi mkke vagonettidega ja siis uhuti tstusreovee abil laiali, et mgi ei kasvaks krgeks ja kitsaks. See tekitas reostunud nrgvee probleemi. Nd on ladestusviisi muudetud: poolkoks veetakse mkke kuivalt kallurveokitega, mis annab vimaluse seda ladestada tpselt vajalikesse kohtadesse. Nii vhendatakse mgede nlvadelt alla valguva vee hulka ja htlasi vimalike saasteainete sattumist pinna- ja phjavette, mis vhendab poolkoksi keskkonnamju ja -riske.


Poolkoksi ohtlikkust hinnati viimati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringus, mis ksitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Leiti, et vrske poolkoks avaldab vee-elustikule kahjulikku toimet, mis on piisavaks tingimuseks poolkoksi mramisel ohtlike jtmete hulka. 10 a. vanune poolkoks vee-elustikule sellist toimet ei avaldanud, kuid sellest ei piisa, et mrata vana poolkoksi kuulumist tavajtmete hulka. Phjuseks on asjaolu, et puuduvad otseste katsetuste andmed poolkoksi mrgisuse kohta inimtervise suhtes, kantserogeensuse, mutageensuse, teratogeensuse kohta, mis kik vivad olla mravateks vana poolkoksi ohtlikkuse hindamisel.

Praeguses jtmeloendis on poolkoks liigitatud ohtlikuks jtmeks, kuid see loend lhtub Euroopa Liidu omast, kus pole plevkiviga seotud jtmeid ldse nimetatud. Kuna EL-i prgiladirektiiv jagab prgilad kolme kategooriasse ohtlike, tava- ja psijtmete omadeks on vaja saada phjalik levaade poolkoksi jkainete sisaldusest, ohtlikest komponentidest ning sellest, kuidas need ajas muutuvad. Seni tehtud uuringud kinnitavad, et poolkoksi tuleb liigitada ohtlike jtmete hulka ning tema ladestamisel tuleb lhtuda neist nuetest, mis on prgiladirektiivis ja Eesti prgilamruses esitatud ohtlike jtmete prgilale. Uuringuid tuleb loomulikult edasi teha, mis on eesktt jtmetekitaja lesandeks. Nii saab kinnituse, et poolkoks kuulub EL-i prgiladirektiivis ohtlike jtmete kategooriasse.


Poolkoksi kustutamisel ja laialiuhtumisel on Kohtla-Jrvel aastas kasutatud ligi 500 000 m3 erisugust reostunud vett. Tonni poolkoksi kustutamisel kasutatakse 0,80,9 m3 enamasti litustatud, kuid fenoole, benseeni jm. sisaldavat vett. Plevkiviliga reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nrgvees. Poolkoksi mele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja ldlmmastiku koormust.

Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tstusterritooriumi ja jtmevlja alust ning neid mbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi phjavett 0,30,5 km ulatuses jtmemest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen, arseen, fenoolid ja naftaproduktid.

Jgede reostus on viksem suvel. Kohtla jgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam le 10 mg/l.


Poolkoksi kitlus- ja kasutusvimalused on seotud energeetika, ehituse ja pllumajandusega. Kui poolkoksi segada plevkivi vi kivisega, siis saab seda kasutada ktteks, mida on tehtud Kunda Nordic Tsemendis. Siiski ei saa niiviisi lahti kogu tekkivast poolkoksist.

Poolkoks tuleks taaskasutada kahes etapis: pletada katelseadmes soojuse tootmiseks ning tuhk kasutada kas ehitusmaterjalide valmistamiseks vi muldade lupjamiseks. Kuna poolkoksi kogused on suured, on ainus reaalne kasutusviis pletamine spetsiaalsetes kateldes ning saadava soojuse kasutamine kas tstuses vi elektri tootmiseks.

Leidur Toom Pungas on patentinud poolkoksist valmistatava vetise Viru Rammu tootmistehnoloogia ning saanud ka Soome pllu- ja metsamajandusministeeriumilt loa seda kasutada. Poolkoksile toorturvast lisades vib saada nn. rekultiveerimisainet, snniku ja muude orgaaniliste ainetega aga komposte. Seelbi peaksid ohtlikud hendid lagunema ning jrgi jma mikrobioloogiliselt aktiivne aine, milles on alles poolkoksis sisalduvad mineraalained. Kui kindlalt ja kuidas tpselt see kik toimub, pole veel heselt selge. Viru Rammust vib olla abi niteks ammendatud plevkivikarjride metsastamisel.

Korduvalt on katsetatud betooni ja ehitusplokkide valmistamist plevkivituhast ja poolkoksist. Poolkoksi, priidi ja kvartsi segust prooviti valmistada kivivilla. Kuna kasutatavad kogused on viksed, pole sel alal poolkoksi kasutamine kuigi tasuv.


Fuussid ehk pigijtmed sisaldavad raskeli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tttu. Fuusside tpne keemiline koostis oleneb tootmisseadmetest ja -kohtadest, kus nad tekivad: plevkivili aurude kondensatsioonissteemis, raske generaatorili eelselitamise protsessis, enne toorli destilleerimist, plevkivili hoidlates ja vahemahutites.

Fuusse tekib nii Kohtla-Jrvel kui ka Kivilis. Kohtla-Jrvel on tekkinud 2000. aasta seisuga 540 000 tonni ja Kivilis 128 000 tonni fuusse. Seitsmekmne heksa aasta jooksul, mil on ttanud plevkivil phinev keemiatstus, on Kohtla-Jrvel ja Kivilis tekkinud kokku umbes 670 000 tonni fuusse. Sama ajavahemiku jooksul on tdeldud ligikaudu 75 miljonit tonni plevkivi. Iga tdeldud tonni plevkivi kohta tekib keskmiselt 80 kilogrammi fuusse.

Fuusse ladestatakse 2001. a. seisuga nii Kohtla-Jrvel kui ka Kivilis poolkoksi mgedele. Kohtla-Jrvel on 2000. a. seisuga fuussijrvedesse ladestatud 220 000 t ja Kivilis 58 000 t fuusse. Kohtla-Jrve kahe viimase jrve, millest esimene on vana tahke ja teine uuem vedel jrv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijrve pindala Kivilis on 2500 m2 ja kihi paksus 4 m. Praegu Kohtla-Jrve fuusse enam poolkoksimgedele ei viida, need pletatakse Kundas.

Keskkonnaohtlikud ained fuussijrvedes on he- ja kahealuselised fenoolid, arseen, benseen, tolueen, jt. Fuusside ohtlikkus vib suureneda ka prast ladestamist, kuna pikesekiirgus ja hapnik phjustavad eri keemilisi reaktsioone (polmerisatsioon, asfalteerumine jne.).

Fuusside ladestuskoha saab likvideerida kahel moel: pletamine vi katmine. Ennekike viks fuusse taaskasutada. 1999. aastal suunati tekkinud fuussidest tootmisesse tagasi 93%. Tahketel ja vedelatel fuussidel on suur kttevrtus. Seega saab fuusse pletada nii hvitamise eesmrgil kui ka lisaktusena energia tootmiseks.


Poolkoksimgesid hakati haljastama 1970. aastal. Puid istutades ptakse vhendada erosiooni ohtu, vhendada poolkoksimgede (rahvasuus tuntud ka kui nn. tuhamed) mju keskkonnale ja laiendada piirkonna haljastust. Praeguseks on ligi 50 hektarit tuhamenlvu roheliseks muutunud. Istutatud on le 129 000 taime le 30 puu- ja psaliigist, millest paremini kasvavad arukask, lepp, pappel, astelpaju, kuusk ja mnd. Kivili vanale poolkoksimele on plaanis rajada suusakeskus.

Et tita keskkonnakaitse eurodirektiive, peab Eesti kulutama 21 miljardit krooni, millest osa kulub plevkivisaaste likvideerimiseks. Muu hulgas tuleb aastaks 2009 muuta plevkivielektrijaamade tuha ladestamine keskkonnahoidlikumaks.


Alar Teemusk (1981) on Tartu likooli bioloogia-geograafiateaduskonna keskkonnatehnoloogia 4. kursuse lipilane.



Alar Teemusk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012