Eesti Looduse fotovõistlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2010/11
Kui külm ja lumerohke tuleb saabuv talv?

Oktoobri alguses jõudis veebilehelt www.landingnews.net Eesti meediasse hirmutav teade, et eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim. Viidati Poola meteoroloogidele, kuid Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil ei ole nende Poola kolleegid sellisest ennustusest kuulnudki.
Selge on, et seda „prognoosi” ei ole andnud ükski ilmateenistus ega asjatundlik teadusasutus. Niisugust ekstreemsündmust saaks ette näha vaid siis, kui on kindel põhjus, eelkõige tuleks kõne alla väga tugev vulkaanipurse. Kuid seesugust ei ole viimasel ajal toimunud.
Lennuliinidel palju pahandust teinud Eyjafjallajökulli purse ei küüni tuha hulga poolest isegi mitte viimase aastakümne tugevamate hulka maailmas. Islandi vulkaanil jäi puudu ka jõust paisata tuhk otse stratosfääri, kus see püsiks kuid ja neelaks märgatavalt päikesekiirgust. Viimane tõsisem atmosfääri „pimendaja” oli Pinatubo vulkaan Filipiinidel, mis purskas 1991. aastal.
Meediamulli maiguga on ka kuuldused meie kliimat pehmendava Põhja-Atlandi hoovuse järsust nõrgenemisest: pigem on tegemist hoovuse väikeste perioodiliste muutustega.

Teaduslikult on lähema talve või ka kevade, suve ja sügise ilma prognoosimine palju kõvem pähkel kui lähemaks nädalaks. Kui lähipäevade ilm lihtsalt arvutatakse superarvutite abil, lähtudes õhumasside füüsikast, siis lähima kuu või kahe kuu ilma enam ei saa nii ennustada.
Atmosfäär on kiires liikumises, tema mass on võrreldes Maa hüdrosfääri ja litosfääriga väike ning nendega vastasmõjudes ta piltlikult öeldes unustab oma algseisundi umbes kahe nädala jooksul. Seega ei ole pikemaks ajaks midagi kasu arvutustest, mis lähtuvad tollest algseisundist ja arvestavad üksnes atmosfääriga.
Viimastel aastakümnetel on mõistetud, et pikema aja ilma prognoosides tuleb arvesse võtta ka maailmamerd, mis mahutab ning hoiab soojust palju kordi rohkem kui atmosfääriõhk ning on samuti keerukas liikumises. Arvatavasti mõjutavad õhumasside liikumist ka Päikese aktiivsuse muutused ja sellega seotud protsessid atmosfääri ülakihtides, kuid nende arvestamiseni ilma prognoosimisel on veel pikk tee käia.

Atmosfääri ja ookeani ühendmudelid, näiteks NOAA kliimamudel, mille prognoosid on võrgus vabalt saadaval (www.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/), hakkavad prognooside täpsuse ja usaldusväärsuse poolest ületama seniseid statistilisi meetodeid, nagu analoogaastad ja regressioonmudelid.
NOAA suutis paar kuud ette näha meie 2008. aasta erakordselt soojad ja ka selle aasta väga külmad talvekuud – tõsi, mitte nii äärmuslikul kujul. Pikema aja peale usaldusväärsus väheneb, ka ei olnud tänavust rekordiliselt kuuma suve ette näha.
Jättes kõrvale kohvipaksu pealt ennustatud äärmused, lubab NOAA prognoos nüüd paljuaastasest keskmisest mõnevõrra külmemat talve. Põhjuseks on oodatav kõrgrõhukese, mis kujuneb Põhjamere ja Lääne-Euroopa kohal ning sunnib Islandi ilmaköögis moodustuvaid madalrõhkkondi liikuma kas üle Skandinaavia ja Baltimaade kagusse või hoopis lõuna poolt üle Vahemere maade.
Mõlemad liikumisteed toovad meile põhja- ja idakaarte tuuli ning külmemat ilma kui pehme talve tüüpolukord: üle Briti saarte ja Skandinaavia ida-kirdesse tormavad tsüklonid. Arvudes väljendudes: praegu, novembri algupoole seisuga, ennustatakse detsembriks ja jaanuariks normist üks kraad või kaks kraadi külmemat ilma ning veebruariks ja märtsiks üsna tavapärast.
Seega peaks lumikate moodustuma Ida-Eestis vähemalt detsembri keskpaigaks ja läänerannikul aastavahetuseks ning sulama märtsi lõpupoole. Külmale talvele tüüpiliselt on oodata vähevõitu sademeid, mis annab mõõduka paksusega lumikatte. Möödunud talv oli sademete poolest suur erand!
Siinkohal rõhutan, et prognoos lähikuude kohta on eelkirjeldatud keerukuse tõttu alati palju ebakindlam kui lähipäevade ilmaennustus. Samas on külmadel ja soojadel talvedel kalduvus juhtuda mitte ühekaupa, vaid periooditi. Ka sellest kaalutlusest lähtudes võiks oletada, et tulemas on veel mõni korralik põhjamaine talv. Kellel ei piisa NOAA lehekülje mõistmiseks eriteadmisi, saab end Eesti prognoosiga kursis hoida veebilehe kaudu www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Üldjuhul uuendan seda korra kuus.



Marko Kaasik, keskkonnafüüsik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet