Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/11
Kui klm ja lumerohke tuleb saabuv talv?

Oktoobri alguses judis veebilehelt www.landingnews.net Eesti meediasse hirmutav teade, et eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim. Viidati Poola meteoroloogidele, kuid Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi andmeil ei ole nende Poola kolleegid sellisest ennustusest kuulnudki.
Selge on, et seda prognoosi ei ole andnud kski ilmateenistus ega asjatundlik teadusasutus. Niisugust ekstreemsndmust saaks ette nha vaid siis, kui on kindel phjus, eelkige tuleks kne alla vga tugev vulkaanipurse. Kuid seesugust ei ole viimasel ajal toimunud.
Lennuliinidel palju pahandust teinud Eyjafjallajkulli purse ei kni tuha hulga poolest isegi mitte viimase aastakmne tugevamate hulka maailmas. Islandi vulkaanil ji puudu ka just paisata tuhk otse stratosfri, kus see psiks kuid ja neelaks mrgatavalt pikesekiirgust. Viimane tsisem atmosfri pimendaja oli Pinatubo vulkaan Filipiinidel, mis purskas 1991. aastal.
Meediamulli maiguga on ka kuuldused meie kliimat pehmendava Phja-Atlandi hoovuse jrsust nrgenemisest: pigem on tegemist hoovuse vikeste perioodiliste muutustega.

Teaduslikult on lhema talve vi ka kevade, suve ja sgise ilma prognoosimine palju kvem phkel kui lhemaks ndalaks. Kui lhipevade ilm lihtsalt arvutatakse superarvutite abil, lhtudes humasside fsikast, siis lhima kuu vi kahe kuu ilma enam ei saa nii ennustada.
Atmosfr on kiires liikumises, tema mass on vrreldes Maa hdrosfri ja litosfriga vike ning nendega vastasmjudes ta piltlikult eldes unustab oma algseisundi umbes kahe ndala jooksul. Seega ei ole pikemaks ajaks midagi kasu arvutustest, mis lhtuvad tollest algseisundist ja arvestavad ksnes atmosfriga.
Viimastel aastakmnetel on mistetud, et pikema aja ilma prognoosides tuleb arvesse vtta ka maailmamerd, mis mahutab ning hoiab soojust palju kordi rohkem kui atmosfrihk ning on samuti keerukas liikumises. Arvatavasti mjutavad humasside liikumist ka Pikese aktiivsuse muutused ja sellega seotud protsessid atmosfri lakihtides, kuid nende arvestamiseni ilma prognoosimisel on veel pikk tee kia.

Atmosfri ja ookeani hendmudelid, niteks NOAA kliimamudel, mille prognoosid on vrgus vabalt saadaval (www.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfs_fcst/), hakkavad prognooside tpsuse ja usaldusvrsuse poolest letama seniseid statistilisi meetodeid, nagu analoogaastad ja regressioonmudelid.
NOAA suutis paar kuud ette nha meie 2008. aasta erakordselt soojad ja ka selle aasta vga klmad talvekuud tsi, mitte nii rmuslikul kujul. Pikema aja peale usaldusvrsus vheneb, ka ei olnud tnavust rekordiliselt kuuma suve ette nha.
Jttes krvale kohvipaksu pealt ennustatud rmused, lubab NOAA prognoos nd paljuaastasest keskmisest mnevrra klmemat talve. Phjuseks on oodatav krgrhukese, mis kujuneb Phjamere ja Lne-Euroopa kohal ning sunnib Islandi ilmakgis moodustuvaid madalrhkkondi liikuma kas le Skandinaavia ja Baltimaade kagusse vi hoopis luna poolt le Vahemere maade.
Mlemad liikumisteed toovad meile phja- ja idakaarte tuuli ning klmemat ilma kui pehme talve tpolukord: le Briti saarte ja Skandinaavia ida-kirdesse tormavad tsklonid. Arvudes vljendudes: praegu, novembri algupoole seisuga, ennustatakse detsembriks ja jaanuariks normist ks kraad vi kaks kraadi klmemat ilma ning veebruariks ja mrtsiks sna tavaprast.
Seega peaks lumikate moodustuma Ida-Eestis vhemalt detsembri keskpaigaks ja lnerannikul aastavahetuseks ning sulama mrtsi lpupoole. Klmale talvele tpiliselt on oodata vhevitu sademeid, mis annab mduka paksusega lumikatte. Mdunud talv oli sademete poolest suur erand!
Siinkohal rhutan, et prognoos lhikuude kohta on eelkirjeldatud keerukuse tttu alati palju ebakindlam kui lhipevade ilmaennustus. Samas on klmadel ja soojadel talvedel kalduvus juhtuda mitte hekaupa, vaid periooditi. Ka sellest kaalutlusest lhtudes viks oletada, et tulemas on veel mni korralik phjamaine talv. Kellel ei piisa NOAA leheklje mistmiseks eriteadmisi, saab end Eesti prognoosiga kursis hoida veebilehe kaudu www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. ldjuhul uuendan seda korra kuus.



Marko Kaasik, keskkonnafsik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012