Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2010/11
Smeri hoiuala

Prnumaal Varbla vallas Matsi ja Saulepi klas asuv Smeri hoiuala hoiab Phja-Prnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Smeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusvrtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Prnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust.

Smeri poolsaare rannikuala kaitsevrtusele juhiti esimest korda thelepanu 1990. aastatel, kui rajati Kihnu vina mereparki. Toona plaaniti merepargiga hlmata le 600 ruutkilomeetri, Smerist pidi saama pargi kige phjapoolsem osa [2].
Kaitse alla veti Smeri poolsaare rannik aga alles aastaid hiljem, Natura 2000 vrgustiku raames. Esmalt said Smeri vrtuslikud elupaigad osaks Prnu lahe linnuala eelvalikualast, 2007. aastal hendati need hoiualaks.
Ennekike on hoiuala eesmrk kaitsta rannaniite, mida Smeri ja Tardi poolsaarel ning Saulepi rannikul leidub mitmesuguses suurusega. Kuid mrkimist vrivad ka haruldased liigid.

Taimed. Rannaniitude krgemas osas, loopealsete ja kadastike piiril tunnevad ennast hsti vthuul-srmkpp (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), suur kopll (Listera ovata), rohekas ning kaheleheline kokeel (Platanthera chlorantha ja P. bifoliata) ja teisedki kpalised. Seevastu mere vahetus mjualas on kujunenud soolakulaigud, mis on elupaigaks rand-soodaheinale (Sueda maritima) ning teistele soolalembestele taimedele. Smeri on silmapaistvalt esinduslik loodusdirektiivi teise lisa taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvukoht: siinne asurkond on vga elujuline, arvukus ulatub mitme tuhande taimeni. Hooldatava niiduala serval vrdlemisi krges rohustus kasvab ahtalehine ngelhein (Thalictrum lucidum) [5].

Linnud. Veel 1990. aastatel pesitsesid Smeri Tardi poolsaarel kogu Lnemere piirkonnas ohustatud kahlajad niidurdi (Calidris alpina schinzii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) [4, 7]. Et aga maid pole jrjepidevalt hooldatud, on need liigid alalt kadunud ning ka teiste rannaniitudele iseloomulike linnuliikide arvukus ja mitmekesisus kahanenud. Siiski annavad viimased loendustulemused lootust, et elupaikade taastamisel ja hooldamisel (vt. allpool) on edu ja see aitab ala niidulindude jaoks hoida. 2010. aastal pesitsesid hoiuala rannaniitudel niteks liivatll (Charadrius hiaticula), merisk (Haematopus ostralegus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) [5].

Rannikulukad on vga oluline osa Smeri rannaniidukompleksist. Loodusdirektiivi jrgi nimetatakse rannikulugasteks ehk laguunideks madalaid, klibuse maasre vi luidetega tielikult vi osaliselt merest eraldatud rannikuveekogusid. Prnumaal kutsutakse lukaid ka sonnideks. Vee soolsus ja hulk neis vib olla muutlik, olenedes sademetest, aurumisest, merevee lisandumisest tormiga, mereveega leujutatusest talvel, aga ka loodetest.
Lnemere rannikulukad on vikesed, harilikult madalad, osaliselt merega henduses olevad vi maakerke tagajrjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Neile on iseloomulikud ulatuslikud roostikud ning teised vohava kasvuga madalveetaimekooslused.
Madalate lugaste elukeskkond on kllaltki rmuslik: suvel vesi sageli kuumeneb, talvel vivad lukad jda ummuksisse vi phjani klmuda. Ka ei talu paljud liigid tavaveekogudega vrreldes mrksa suuremat soolade (kloriidide ja sulfaatide) sisaldust. Seetttu on rannikulugaste elustik omaprane ja suhteliselt vaene, domineeriv rhm on siin mndvetikad [6]. Eriomane on hem vi tsedam orgaaniliste setete (muda) kiht lugaste phjas.
Smeri hoiualal leiab eri arengujrgus lukaid: sraseid, mis on merest juba niisama hsti kui eraldunud, kuid ka selliseid, mis on mereveega pidevas henduses. Vib ennustada, et Smeri poolsaare, Krgessaare laiu ning Rootsiklaiu vahelisest alast kujuneb pikkamda maakerke tulemusena samuti rannikulugas.
Aastakmneid tagasi on rannikulukad olnud vga thtsad veelindude pesitsus-, toitumis- ning sulgimispaigad, kuid nende seisundi halvenemise tttu on linnustik mrksa vhenenud. Lugaste seisundit halvendab ennekike see, et ei hooldata rannaniite, aga ka mbruskonna maaparandus, eutrofeerumine ja teised inimmjud. Nende toimel hakkavad lukad kiiremini kinni kasvama ja muutuvad tavaprasele elustikule ebasoodsaks. Praegu pesitsevad Smeri lugaste roostikes hallhaned (Anser anser), roohabekad (Panurus biarmicus) ja rstas-roolinnud (Acrocephalus arundinaceus).

Kaitsekorraldus. Natura 2000 ala loomisel tehtud koosluste inventuurid nitasid, et 1990. aastatel olid Smeri rannaniidud elupaigana veel suhteliselt heas seisundis. Ent nagu mitmel pool mujal Eestis, jid ka siinsed rannaniidud seejrel mneks ajaks hooldamata, mistttu hakkasid vsastuma, kadastuma ja pilliroostuma. Nii olid hoiuala loomise ajaks mitu kaitsealust linnuliiki siit juba kadunud ja rannikut kattis enamjaolt pilliroog.
Kihnu vina merepargi sihtasutus ei vaadanud kaitseala oodates kaitsevrtuste hvingut siiski ked rpes pealt. Selle sajandi alguses asuti koosts naabruses asuva Kivisilla taluga Smeri ja Saulepi piirkonna rannaniite taastama ning 2002. aastal nnestus tuua alale esimesed lihaveised. Samuti asuti ette valmistama suuremat merepargi niitude hooldamise ja taastamise projekti, kuhu esialgu plaaniti haarata siinseid niidualasid. Niisugusel moel ji projekt rahastamata, kuid Smeri rannaniitude hoiust sai he teise rannaniidu elupaigakomplekside seisundi parandamise projekti LIFE-BaltCoast osa.
Prast hoiuala loomist on nnestunud kasutada mitmesuguseid poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise riiklikke toetusi. Juurde on soetatud veiseid, ehitatud karjaaedu, eemaldatud pilliroogu ning kadakaid. Ka on puhastatud pilliroost ja setetest sonne, luues nii rannikukurvitsalistele rohkem sobivaid elupaiku. Pstitatud on ala tutvustav infostend, koosts Eestimaa looduse fondiga peeti ala tutvustamiseks ja rannaniidu taastamiseks talgud. Lhiajal peaks valmima vaatetorn, koostatakse piirkonda tutvustavat trkist.
2002. aastast saadik, mil esimesed loomad Smerisse tagasi toodi, on karjatatav rannaniiduala laienenud ligi viiekmnele hektarile. Tnu psivalt suurenevale karjale on lhiajal lootust karjatatavat ala veel suurendada, niteks oleks vaja hooldada naabruses asuva Prnu lahe hoiuala piiresse jvaid Krgessaare ja Rootsiklaiu laide.

Huviline leiab Smeri hoiuala pris kergesti: TstamaaNurmsi maanteelt viitab vaatamisvrsuse silt Saulepi vaatetornile ning vaateplatvormi juurde judes on ka MatsiSaulepi teel vastav viit kenasti nha. Lhiajal plaanitakse madal Saulepi vaateplatvorm vahetada vlja pisut krgema linnutorni vastu, kust avaneb vaade ka kaugematele rannaniitudele ning naabruses asuvatele laidudele. Siia kanti sattudes tasub ksiti le vaadata Smeri tuletorn ja Matsiranna liivarannad ning metsad.

1. Hoiualade kaitse alla vtmine Prnu maakonnas, 2007. Riigi Teataja I 2007, 38: 274.
2. Kihnu vina merepargi integreeritud arengukava. Kaitsekorralduskava, 1999. Ksikiri.
3. Kuresoo, Andres et al. 1998. Inventory of the bird fauna of the Kihnu Vin Strait potential wetland of international importance. Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu.
4. Leibak, Eerik; Lutsar, Lauri 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Eestimaa Looduse Fond. Kirjameeste Kirjastus, Tallinn.
5. LIFE-BaltCoast lepinguliste tde aruanded, 2010. Ksikiri.
6. Paal, Jaanus 2007. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Keskkonnaministeerium, Tartu.
7. Tammeknd, Indrek 2001. Kihnu Vina Merepargi linnustiku levaade. Ksikiri.

Murel Merivee (1983) on ttab keskkonnaametis LIFE-BaltCoasti projekti koordinaatorina.
Hannes Pehlak (1976) on ornitoloog, ttab Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudis.


LISAKAST:
---------------------------------------
LIFE-BaltCoast

Euroopa henduse LIFE Nature programmi projekt Lnemere rannikulugaste elupaigakomplekside taastamine (Rehabilitation of the Baltic Coastal Lagoon Habitat Complex; lhendina LIFE-BaltCoast) algas 2005. aastal ja kestab 2011. aasta lpuni. Projekti eesmrk on parandada Lnemere piirkonna vrtuslike rannikuelupaigatpide, rannaniitude ja rannikulugaste ning seal pesitsevate niidurdi (Calidris alpine schinzii) ja tutka (Philomachus pugnax) asurkondade seisundit.
Projekti he osa siht on taastada ja hooldada projektialasid, teine osa peaks aitama ldisemalt parandada kogu Lnemere piirkonna rannikulugaste elupaigakomplekse ja neid asustavate kaitsealuste liikide elutingimusi. Nii puhastatakse projektialade rannaniite seal vohavast pilliroost ning ehitatakse nende hoolduse tarbeks karjaaedu ja soetatakse kariloomi, puhastatakse rannikulukaid ja tehakse tid liigikaitse heaks. Koostatakse hooldussoovitused, mille jrgi hoida liigikaitse mttes olulisi Lnemere piirkonna rannaniite, luuakse niidukahlajate elupaikade andmebaas ning toetatakse ekspertide kogemuste vahetust. Aidatakse koostada rannaniitude hooldusjuhiseid.
Rahvusvahelises projektis osaleb viis Lnemere riiki: Saksamaa, Taani, Rootsi, Eesti ning Leedu. Kokku osaleb projektis le 30 asutuse ja 34 projektiala. Eesti osalejad on keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, Kihnu vina merepark ja MT Phjakonn ning projektialad Smeri, Kihnu phjaranniku rannaniit, Teorehe ja Sauemere piirkond Matsalu rahvuspargis ja Krgessaare-Mudaste hoiuala Hiiumaal. Teavet projekti kohta leiab veebilehelt www.life-baltcoast.eu.



Murel Merivee, Hannes Pehlak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012