Eesti Looduse fotovõistlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2010/11
Sõmeri hoiuala

Pärnumaal Varbla vallas Matsi ja Saulepi külas asuv Sõmeri hoiuala hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusväärtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Pärnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust.

Sõmeri poolsaare rannikuala kaitseväärtusele juhiti esimest korda tähelepanu 1990. aastatel, kui rajati Kihnu väina mereparki. Toona plaaniti merepargiga hõlmata üle 600 ruutkilomeetri, Sõmerist pidi saama pargi kõige põhjapoolsem osa [2].
Kaitse alla võeti Sõmeri poolsaare rannik aga alles aastaid hiljem, Natura 2000 võrgustiku raames. Esmalt said Sõmeri väärtuslikud elupaigad osaks Pärnu lahe linnuala eelvalikualast, 2007. aastal ühendati need hoiualaks.
Ennekõike on hoiuala eesmärk kaitsta rannaniite, mida Sõmeri ja Tardi poolsaarel ning Saulepi rannikul leidub mitmesuguses suurusega. Kuid märkimist väärivad ka haruldased liigid.

Taimed. Rannaniitude kõrgemas osas, loopealsete ja kadastike piiril tunnevad ennast hästi vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), suur käopõll (Listera ovata), rohekas ning kaheleheline käokeel (Platanthera chlorantha ja P. bifoliata) ja teisedki käpalised. Seevastu mere vahetus mõjualas on kujunenud soolakulaigud, mis on elupaigaks rand-soodaheinale (Sueda maritima) ning teistele soolalembestele taimedele. Sõmeri on silmapaistvalt esinduslik loodusdirektiivi teise lisa taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvukoht: siinne asurkond on väga elujõuline, arvukus ulatub mitme tuhande taimeni. Hooldatava niiduala serval võrdlemisi kõrges rohustus kasvab ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) [5].

Linnud. Veel 1990. aastatel pesitsesid Sõmeri Tardi poolsaarel kogu Läänemere piirkonnas ohustatud kahlajad niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) [4, 7]. Et aga maid pole järjepidevalt hooldatud, on need liigid alalt kadunud ning ka teiste rannaniitudele iseloomulike linnuliikide arvukus ja mitmekesisus kahanenud. Siiski annavad viimased loendustulemused lootust, et elupaikade taastamisel ja hooldamisel (vt. allpool) on edu ja see aitab ala niidulindude jaoks hoida. 2010. aastal pesitsesid hoiuala rannaniitudel näiteks liivatüll (Charadrius hiaticula), merisk (Haematopus ostralegus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) [5].

Rannikulõukad on väga oluline osa Sõmeri rannaniidukompleksist. Loodusdirektiivi järgi nimetatakse rannikulõugasteks ehk laguunideks madalaid, klibuse maasääre või luidetega täielikult või osaliselt merest eraldatud rannikuveekogusid. Pärnumaal kutsutakse lõukaid ka sonnideks. Vee soolsus ja hulk neis võib olla muutlik, olenedes sademetest, aurumisest, merevee lisandumisest tormiga, mereveega üleujutatusest talvel, aga ka loodetest.
Läänemere rannikulõukad on väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses olevad või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Neile on iseloomulikud ulatuslikud roostikud ning teised vohava kasvuga madalveetaimekooslused.
Madalate lõugaste elukeskkond on küllaltki äärmuslik: suvel vesi sageli kuumeneb, talvel võivad lõukad jääda ummuksisse või põhjani külmuda. Ka ei talu paljud liigid tavaveekogudega võrreldes märksa suuremat soolade (kloriidide ja sulfaatide) sisaldust. Seetõttu on rannikulõugaste elustik omapärane ja suhteliselt vaene, domineeriv rühm on siin mändvetikad [6]. Eriomane on õhem või tüsedam orgaaniliste setete (muda) kiht lõugaste põhjas.
Sõmeri hoiualal leiab eri arengujärgus lõukaid: sääraseid, mis on merest juba niisama hästi kui eraldunud, kuid ka selliseid, mis on mereveega pidevas ühenduses. Võib ennustada, et Sõmeri poolsaare, Kõrgessaare laiu ning Rootsiklaiu vahelisest alast kujuneb pikkamööda maakerke tulemusena samuti rannikulõugas.
Aastakümneid tagasi on rannikulõukad olnud väga tähtsad veelindude pesitsus-, toitumis- ning sulgimispaigad, kuid nende seisundi halvenemise tõttu on linnustik märksa vähenenud. Lõugaste seisundit halvendab ennekõike see, et ei hooldata rannaniite, aga ka ümbruskonna maaparandus, eutrofeerumine ja teised inimmõjud. Nende toimel hakkavad lõukad kiiremini kinni kasvama ja muutuvad tavapärasele elustikule ebasoodsaks. Praegu pesitsevad Sõmeri lõugaste roostikes hallhaned (Anser anser), roohabekad (Panurus biarmicus) ja rästas-roolinnud (Acrocephalus arundinaceus).

Kaitsekorraldus. Natura 2000 ala loomisel tehtud koosluste inventuurid näitasid, et 1990. aastatel olid Sõmeri rannaniidud elupaigana veel suhteliselt heas seisundis. Ent nagu mitmel pool mujal Eestis, jäid ka siinsed rannaniidud seejärel mõneks ajaks hooldamata, mistõttu hakkasid võsastuma, kadastuma ja pilliroostuma. Nii olid hoiuala loomise ajaks mitu kaitsealust linnuliiki siit juba kadunud ja rannikut kattis enamjaolt pilliroog.
Kihnu väina merepargi sihtasutus ei vaadanud kaitseala oodates kaitseväärtuste hävingut siiski käed rüpes pealt. Selle sajandi alguses asuti koostöös naabruses asuva Kivisilla taluga Sõmeri ja Saulepi piirkonna rannaniite taastama ning 2002. aastal õnnestus tuua alale esimesed lihaveised. Samuti asuti ette valmistama suuremat merepargi niitude hooldamise ja taastamise projekti, kuhu esialgu plaaniti haarata siinseid niidualasid. Niisugusel moel jäi projekt rahastamata, kuid Sõmeri rannaniitude hoiust sai ühe teise rannaniidu elupaigakomplekside seisundi parandamise projekti „LIFE-BaltCoast” osa.
Pärast hoiuala loomist on õnnestunud kasutada mitmesuguseid poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise riiklikke toetusi. Juurde on soetatud veiseid, ehitatud karjaaedu, eemaldatud pilliroogu ning kadakaid. Ka on puhastatud pilliroost ja setetest sonne, luues nii rannikukurvitsalistele rohkem sobivaid elupaiku. Püstitatud on ala tutvustav infostend, koostöös Eestimaa looduse fondiga peeti ala tutvustamiseks ja rannaniidu taastamiseks talgud. Lähiajal peaks valmima vaatetorn, koostatakse piirkonda tutvustavat trükist.
2002. aastast saadik, mil esimesed loomad Sõmerisse tagasi toodi, on karjatatav rannaniiduala laienenud ligi viiekümnele hektarile. Tänu püsivalt suurenevale karjale on lähiajal lootust karjatatavat ala veel suurendada, näiteks oleks vaja hooldada naabruses asuva Pärnu lahe hoiuala piiresse jäävaid Kõrgessaare ja Rootsiklaiu laide.

Huviline leiab Sõmeri hoiuala üpris kergesti: Tõstamaa–Nurmsi maanteelt viitab vaatamisväärsuse silt Saulepi vaatetornile ning vaateplatvormi juurde jõudes on ka Matsi–Saulepi teel vastav viit kenasti näha. Lähiajal plaanitakse madal Saulepi vaateplatvorm vahetada välja pisut kõrgema linnutorni vastu, kust avaneb vaade ka kaugematele rannaniitudele ning naabruses asuvatele laidudele. Siia kanti sattudes tasub üksiti üle vaadata Sõmeri tuletorn ja Matsiranna liivarannad ning metsad.

1. Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, 2007. – Riigi Teataja I 2007, 38: 274.
2. Kihnu väina merepargi integreeritud arengukava. Kaitsekorralduskava, 1999. Käsikiri.
3. Kuresoo, Andres et al. 1998. Inventory of the bird fauna of the Kihnu Väin Strait – potential wetland of international importance. Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu.
4. Leibak, Eerik; Lutsar, Lauri 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Eestimaa Looduse Fond. Kirjameeste Kirjastus, Tallinn.
5. LIFE-BaltCoast lepinguliste tööde aruanded, 2010. Käsikiri.
6. Paal, Jaanus 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tartu.
7. Tammekänd, Indrek 2001. Kihnu Väina Merepargi linnustiku ülevaade. Käsikiri.

Murel Merivee (1983) on töötab keskkonnaametis LIFE-BaltCoast’i projekti koordinaatorina.
Hannes Pehlak (1976) on ornitoloog, töötab Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis.


LISAKAST:
---------------------------------------
LIFE-BaltCoast

Euroopa Ühenduse LIFE Nature programmi projekt „Läänemere rannikulõugaste elupaigakomplekside taastamine” (Rehabilitation of the Baltic Coastal Lagoon Habitat Complex; lühendina LIFE-BaltCoast) algas 2005. aastal ja kestab 2011. aasta lõpuni. Projekti eesmärk on parandada Läänemere piirkonna väärtuslike rannikuelupaigatüüpide, rannaniitude ja rannikulõugaste ning seal pesitsevate niidurüdi (Calidris alpine schinzii) ja tutka (Philomachus pugnax) asurkondade seisundit.
Projekti ühe osa siht on taastada ja hooldada projektialasid, teine osa peaks aitama üldisemalt parandada kogu Läänemere piirkonna rannikulõugaste elupaigakomplekse ja neid asustavate kaitsealuste liikide elutingimusi. Nii puhastatakse projektialade rannaniite seal vohavast pilliroost ning ehitatakse nende hoolduse tarbeks karjaaedu ja soetatakse kariloomi, puhastatakse rannikulõukaid ja tehakse töid liigikaitse heaks. Koostatakse hooldussoovitused, mille järgi hoida liigikaitse mõttes olulisi Läänemere piirkonna rannaniite, luuakse niidukahlajate elupaikade andmebaas ning toetatakse ekspertide kogemuste vahetust. Aidatakse koostada rannaniitude hooldusjuhiseid.
Rahvusvahelises projektis osaleb viis Läänemere riiki: Saksamaa, Taani, Rootsi, Eesti ning Leedu. Kokku osaleb projektis üle 30 asutuse ja 34 projektiala. Eesti osalejad on keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, Kihnu väina merepark ja MTÜ Põhjakonn ning projektialad Sõmeri, Kihnu põhjaranniku rannaniit, Teorehe ja Sauemere piirkond Matsalu rahvuspargis ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala Hiiumaal. Teavet projekti kohta leiab veebilehelt www.life-baltcoast.eu.



Murel Merivee, Hannes Pehlak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet