Eesti Looduse fotov�istlus
2010/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2010/11
Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas

Eesti kalade nimestikku on lisandunud uus liik. Nimelt tabati tnavu suve teisel poolel meie merevetest kahel korral huntahven (Dicentrarchus labrax).

Esimese kala pdis 31. juulil Hiiumaa kalur Koit Kalmus mrraga Lehtma sadama lhedalt poolteise meetri sgavuselt. Isendi mtmed olid jrgmised: tispikkus (Tl) 348 mm, kehapikkus soomuskatte lpuni (Sl) 298 mm, tismass 404,5 g. Kala oli emane, kes polnud veel sugukpsust saavutanud. Magu sisaldas umbes 10 cm pikkuse kala, ilmselt rime jnuseid.
Teine huntahven sattus Saaremaal Ansekla kandis Hindrek Tiitsari kolme meetri sgavuses vees paiknenud mrda 10. augustil. Selle (samuti mittesugukpse) isase kala tispikkus oli 379 mm (Sl = 325 mm) ja tismass 624 g, maos leidus neli 1012 cm pikkust poolseedunud rime.

Huntahven on vrvuselt hbedakarva, seljalt hallikassinakas. Seljauimi on kaks nagu tema mageveelistel sugulastel, samasse ahvenaliste seltsi kuuluval kohal ja ahvenal; samamoodi on ka mnedel uimedel teravad ogakiired. Mningal mral on ogalised ka lpuskaaned. Levinud on huntahven Euroopa lne- ja lunapoolsetes rannikuvetes: phjasuunas ulatub areaal Norra rannikuni, lunas kuni Senegalini Aafrikas, samuti on see ahven tavaline Vahemeres ja Mustas meres. Kala vib kasvada le meetri pikaks ja kuni 15 kg raskeks. Toitumisviisilt on ta philiselt ise eluviisiga rvkala, kes toitub viksematest kaladest, koorikloomadest ja peajalgsetest. Eelistades madalat rannikuvett, vib ta siiski laskuda kuni 100 meetri sgavuseni. Temperatuuri ja veesoolsuse suhtes pole huntahven kuigi nudlik: ta talub ka jahedamat vett (siiski mitte alla 5 C) ja soolsuse poolest sobib nii ookeani- kui ka mage vesi. Koetakse vaid merevees, kus soolsus on vhemalt 30, suveks liiguvad aga nii noored kui ka vanemad kalad riimveelistesse rannikulaguunidesse ja jesuudmetesse, tustes sageli isegi jgedesse magevette.

Selliseid rndeid kasutati ra juba antiikajal, kui huntahvenaid turgutati suletud rannikutiikides, andes neile lisatoitu. ige hoo sai selle maitsva ja krgelt hinnatud lihaga toidukala kasvatamine aga alles mdunud sajandi viimastel aastakmnetel, mil Itaalia ja Prantsusmaa ttasid vlja sobivad meetodid kunstlikult jrelkasvu saamiseks. Enne sajandivahetust laienesid kiiresti Vahemeres, philiselt Kreekas asuvad sumpkalakasvandused ning praegu knib Euroopa kasvanduste aastane toodang 60 000 70 000 tonnini. Merekalakasvatuses on huntahven seega lhe jrel kogustelt teisel kohal ja seetttu vib teda leida ka meie suuremate poodide kalalettidelt.
Eestile lhimad huntahvenasumbad asuvad Lnemere edelaosas Saksamaal Kieli lahes, tegemist ei ole aga eriti suure kasvandusega. Kas Eesti vetes ptud isendid olid pgenikud Kieli kandist vi loodusliku leviala piirilt Taani vinadest prinevad rndurid, on raske elda. Igatahes on viimase kahekmne aasta jooksul neli huntahvenat ptud ka Soome vetest ja vhemalt kolm Rootsi rannikult Gotlandi-Stockholmi piirkonnast. Seda, et uustulnuk Eesti rannikumeres priselt koduneks, pole aga mtet loota ega peljata: takistuseks on meie vete jahedus ja vhene soolsus.

Aare Verliin (1973) on Tartu likooli Eesti mereinstituudi teadur.



Aare Verliin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012