Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 05/2003
Moon pole sdi

Olen lapsena palju mooni snud. Muidugi mitte seda valget kleepuvat mahla, mis ked kibedaks parkis: aitas korrast-paarist, et edaspidi hoiduda muljumast taime mahlakaid lehti ja varsi. Meie mooniaeg algas siis, kui kuprad pruunikaks tmbusid ja oma katusealused luugid avasid selleks ajaks oli kurjus magunast koos valge piimmahlaga taandunud.

Suure sja jrgsetel aastatel maailma avastanud plvkond ei osanud unistada kirevas pakendis krpsudest ega kokakoolast, kommi ostmiseks polnud enamikul meist raha. Ega seeprast veel maiuseta jdud, elu ise petas loodust paremini tundma ja sealt meeleprast leidma: oskasime varakevadel vahtra peenikeste okste otsast magusaid tilku pda, suvel mungalille ja imingese itest mesinestet imeda, piimjuure mahlakad varred muu rohu seast les otsida. Ja moone jagus igasse aeda erepunaseid, roosasid, lillaielisi. Nad klvasid end ise. Millalgi siginesid aga meie aeda, lausa peenrale, veel isevrki moonid, kelle ied olid kll kahvatumad, ent see-eest kuprad kogukad ning seemned mrksa suuremad ja lirikkamad kui metsikutel ilumoonidel. Seeme oli prit Jgevalt, sort kandis nime Jgeva hall. See oli limoon, mida klvati kll saia jaoks, aga vlja kukkus enamasti nii, et seemnete valmimise aegu oli lastel sna tihti asja moonipeenra juurde.

Tnapeval aedades moone peaaegu ei kasvatata. Ei tohi ega julge. Sest see, millest me lastena ise teadmata, ent enesestmistetavalt hoiduda oskasime, kidab nd eluheidikute meeli. Kuigi meie laiuskraadil kasvavad ilu- ja limoonid sisaldavad vgiainet kaduvvikesel hulgal, pavad sltlased sealt siiski midagi vlja imeda.

Joodiksohvrid tekitavad iga pev liiklusnnetusi, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu. Ometi pole selle pahe vljajuurimiseks tuldud mttele autoliiklus ra keelata. Tuumaenergia tohutu jud peidab endas ohtu kogu inimkonnale, juhul kui see peaks sattuma rumalate, hoolimatute vi pahatahtlike inimeste meelevalda. Sellegipoolest ei ole nnestunud ja arvatavasti ei nnestugi ra keelata selle energia tootmist. Loodus on loonud teiste sekka mrgiseid ja hullutava mjuga taimi. Neidki ei saa ra keelata, aga nende kasvatamine on muutunud vga tlikaks.

Moon ei ole sdi selles, et tema rohelistes soontes voolav piimmahl kannab vge, mille abil mistusega inimene oskab leevendada kannataja valu, ent mis vtab aru sootuks neilt, kel seda niigi napib.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012