Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
POSTER EL 05/2002
Kodumaastikul

Minu maakodu asub Matsalu lahe phjakaldal. Mnusa raolemise krval on see paik vimaldanud ka looduslhedust. Roostikus, rannal ja vee peal keeb kevaditi ja sgiseti vilgas linnuelu: rnde aegu koguneb siia tuhandeid sulelisi. Silm neb ja sda rmustab. Maastik on huvitav ja peidab endas palju thelepanuvrset. Et seda kike pildile saada, on aga vaja aega ja kannatust.

Mnel hetkel, kui ilm pole just soodne, vib laherne maastik esmapilgul tunduda ksluise ja troostituna. Ja kui siis pole ka kiidetud linnurohkust, vivad ekskursiooni korras tulnud linnuhuvilised pettuda. See johtub sellest, et kiirkigul heidetakse pilk linnutornist Matsalu kesklahele, ja juba vuratakse autobussidega minema. Linde vib aga suuremal hulgal nha varahommikuti ja hilisel htupoolikul, mil nad saabuvad toiduretkelt lahe rde puhkama ja bima.

Varakevad. Lahelt kostub laululuikede kluugutamist. Neid on seal sadu, mnel aastal tuhandeid. Ilmade soojenedes lahkuvad nad phja, jvad ainult mned noored vallalised.


Haned on sel ajal juba pesapaikadel. Tikutaja teeb niidul lombi kohal sstlende: tal on seal lheduses pesal paariline. Rannakarjamaal laperdavad vnkleval lennul pulmatrallis kiivitajad. Hooti kostab rannaveerelt naerukajakate kisa: ks-kaks alustavad, seejrel kik kooris. Neil on omavahel palju kraaklemist.


Kaks kosklapaari kib minu pandud pesakaste uudistamas. Ei tea, kas mdunudaastased asukad vi uued. Minu sammudest ehmununa kargab mtta varjust seal tukastanud jnes ja pgeneb pikkade hpetega, peatub, tuseb tagajalgadele ja nhes, et ma teda ei jlita, jtkab rahulikku jooksu lepiku poole.


hel sombusel hommikul tulevad valgepsk-lagled. Terve taevalaotus on neid tis. Prast lahe kohal tiirutamist laskuvad nad ranna lhedal madalasse vette. Linnuhuvilisele on see lev vaatepilt, pllumehele murettekitav, fotograafile suur vimalus.


Lahekrus kahiseb mullune roog. leujutatud alal tarnamtaste vahel itsevad varsakabjad kaelani vees. Aeg edasi, ja juba loovadki psusilmad rannaniidul meeldiva kontrasti hallikas-koltunud maastikule, kus mrgata ka esimest rohelist. Selle kohal krges kaares lendav koovitaja laseb kuuldavale imelise trilleri.


Niisugune on minu ngemus kodumaastikust kevadel. Just seal olen teinud enamiku oma loodusfotodest. Mdunu meenutuseks vaatan vahel projektoriga diapositiive elustamaks hetki, mis enam kunagi ei kordu. Selles ongi fotograafia valu ja vlu.


Fotoaparaate on minu kest lbi kinud mitu. Kige esimene neist oli monokkelobjektiiviga hperfokaalkaugusele teravustatud Baby-box, mille sriaeg sltus npuga pstikule vajutamise kiirusest. Heades valgustingimustes vis temaga saada teinekord kllaltki talutava pildi. Jrgmisena sain hulk aastaid hiljem ltsa kahekordse vljatmbega plaatkaamera Zeiss-Ikon. See oli juba pris korralik riist. Ainult et plaate oli tlikas kshaaval ilmutada.


Praegused kaks Ricoh KR-10M poolautomaatset kaamerat on mind hegi trketa teeninud kmme aastat. Nende juurde kuuluvad vanast Pentaxist pranduseks jnud objektiivid 24 ja 50 mm, erakordselt suure lahutusvimega Cosinon 3570 mm, Soligor 60300 mm ja 2x makrotelekonverter 1:1; kaugjuhtimiseks 10-meetrine kaabel. leminekuks kitsasfilmilt laiale seisab reservis Pentacon-six objektiiviga 45 ja 70 mm. Vlgutamiseks on Metz SCA 300 ja Starblitz 3602, mis ttavad ka snkroonselt.


Tisautomaatseid, programmidega ja AF fotoaparaate ma vrastan. Harva tuleb ette olukordi, kus tisautomaatika jdvustab nii, kuidas silm neb vi nha tahab.


Statiivi kasutan vlisvtetel harva. Praegused krgtundlikud filmid on vga peeneteralised ega j kuigivrd alla nrgematele. Kindla asendivalikuga saab kasutada pris lhikest sriaega. Eks ole aga igal fotograafil omad tvtted ja meetodid. Thtis on ikkagi lpptulemus.



Enno Vljal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012