Eesti Looduse fotov�istlus
2010/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/12
Kes on etnobioloogid ja miks nad kohtusid Padisel?

Etnobioloog uurib inimese ja taimede ning loomade vahelisi seoseid. Etnobioloogide hulka kuulub mitme teadusala esindajaid: taime- ja loomanimetusi uurivaid keeleteadlasi, botaanikuid, kes uurivad prandkooslusi, taimekasvatust ja taimede otstarvet (tarvilikkus sgiks, raviks, vrvimiseks jne.), folkloriste, keda kidavad loomi ja taimi ksitlevad narratiivid, farmatseute, kes pivad tundma taimedest ja loomadest saadud drooge, zoolooge, traditsioonilisi maastikke kirjeldavaid kolooge jt. Eestis on etnobioloogide seas ka semiootikuid, kes loovad kultuuri mrgisuhete teoreetilisi mudeleid jms.
15.17. oktoobril peeti Padisel esimene Kesk- ja Ida-Euroopa etnobioloogide seminar, mille korraldas Eesti kirjandusmuuseumi etnobotaanika trhm Eesti kultuurkapitali rahalisel toel. Seminarist vttis osa 30 uurijat Eestist, Poolast, Ungarist, Leedust, Tehhist, Bulgaariast, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Itaaliast.

Seminari esimesel peval tutvustasime Eesti looduskultuuri ja primustraditsioone, sest vlisosalised olid valdavalt esimest korda Eestis. Esmalt vaatasime Rein Marani viimastel aastatel tehtud loodusfilme. Jrgnes praktiline saunakultuuri osa saunapraktik Jan Seepteri juhatusel. Ehe saunaelamus, ennekike phjalik vihtlemine ja kmblus klmas jes, ji eredalt meelde osavtjatele, kel seni ei olnud sellisest etnobotaanilise kallakuga praktikast aimugi. Osalejate soovil sai saunas kia igal peval kuni seminari lpuni.
Teisel peval keskenduti temeeli ettekannetele, kus rgiti oma uurimissuundadest ja meetoditest ning vimaluse korral anti ka lhike levaade oma riigi etnobioloogiast (teesid www.folklore.ee/~renata/workshop/default.htm). Lne-Euroopas on etnobioloogiaga tegeletud juba mitukmmend aastat, kuid Ida-Euroopa uurijad said kokku esimest korda. Ungarlased pakkusid varmalt vlja, et teine kokkusaamine leiab aset nende kodumaal Pcsi linnas jrgmise aasta 14.16. oktoobril.

Peva lpus, eri kultuuride htul, degusteeriti kaasa toodud koduseid hoidiseid ja toite. Kultuuride eripra tuli kohe esile. Niteks meie kodumaiseid marineeritud kuuseriisikaid pidasid Poola kolleegid mrgisteks seenteks, sest seal neid ei korjata. Phjenduseks toodi vimalik pinnase erinevus. Lpuks andsid Daiva ekauskait, kes uurib Leedu rahvalauludes leiduvaid taimenimetusi, Eesti looduslingvist Martin Eessalu ja Ungari puisniitude uurija Zsolt Molnar meeleoluka hiskontserdi.
Kolmanda peva ajurnnakut juhtisid Andrea Pieroni (Itaalia) ja Ingvar Svanberg (Rootsi). Itaallasliku kergusega suutis Andrea panna auditooriumi hes suunas mtlema ja lahendusi leidma, et tpsustada koostvimalusi. Kuna philiselt olid kohal taimeteadlased, siis kandus rhuasetus paratamatult taimedele. Lepiti kokku kirjutada mitu hisartiklit ja -raamatut, otsida vimalusi teha hisprojekte, korraldada koos vlitid ja koolitusi.
Peva teisel poolel tutvuti jllegi Eestiga, matkates jalgsi lbi mnnimetsa Padise kloostrisse, kus ootas tunniajaline ekskursioon giidiga. Muidugi ei jtnud vlisklalised kasutamata juhust teha vlitid, proovides niteks meie metsa all kasvavaid pohli ja mustikaid, millest olid vga vaimustatud. Vlisklaliste suureks llatuseks selgus kloostris, et Eestisse levis ristiusk alles 13. sajandil ja enne seda olime paganad.
18. oktoobril tegime vljasidu talupoja kultuuriruumi Eesti vabahumuuseumisse, kus meie giidideks olid Anneli Banner ja Maret Tamjrv. Teel Tallinna ei lasknud Ungari prandkoosluste uurijad mda soodsat vimalust kia ehtsal puisniidul, mis oli juhuslikult vaatevlja jnud. Tarmukalt sstsid nad lbi kastemrja rohu eemal paistvate puude poole, tehes pilte ja uurides taimi; hiljem oli neid raske tagasi bussi meelitada.



Raivo Kalle ja Renata Sukand, Eesti kirjandusmuuseumi etnobotaanika trhm, projekt HERBA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012