Eesti Looduse fotov�istlus
2010/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/12
Raamatud

HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA. ABSTRACTS OF THE XXIV INTRENATIONAL BALTIC CONFERENCE ON THE HISTRORY OF SCIENCE. TOIMETANUD MAIT TALTS JA KERSTI L. LINASK. TALLINN, 2010. 144 LK.

24. Balti teadusajaloo konverents peeti 2010. aasta oktoobris Tallinnas. Konverentsil klanud ettekannete lhikokkuvtete kogumik hlmab uurimusi viiest peamisest teadusloo valdkonnast: teaduse filosoofia ja metodoloogia, meditsiini- ja muuseumide ajalugu, loodusteaduste ja matemaatika ajalugu, tehnoloogia ja inseneriteaduste ajalugu ning sotsiaal-, humanitaar- ja haridusteaduste ajalugu. Arvukate Balti riikidest prit uurijate krval said konverentsil sna ka paljud naaberriikide teadlased.

IDA-VIRUMAA PLISPUUD, KIVIMRAKAD JA SALAPRASED VEED. KOOSTANUD TIIT LEITO JA INGRID KULIGINA, TEKST ANNE NURGAMAA. O GREIF, 2010. 88 LK.

See rikkalikult illustreeritud raamat on meldud teabeallikaks eri vanuses loodushuviliste laiale ringile ning abimeheks loodusgiididele ja retkejuhtidele. Ida-Virumaal on ametliku looduskaitsestaatuse saanud seitse rndrahnu, kakskmmend seitse plispuud, kaks astangut ja ks kurisu, peale selle on maakonnas veel hulk kaitsestaatuseta, ent siiski thelepanuvrseid loodusobjekte, niteks Ida-Virumaa suurim rndrahn Sidani kivi. Samuti on tutvustatud mitut ndseks juba hvinud, kuid kaitse all olnud plispuud.

KGU NR. 18. EETI BIOLOOGIA JA GEOGRAAFIA PETAJATE LIIDU TOIMETISED. TALLINN 2010. 52 LK.

Vrske Kgu teeb ringkigu Eestimaa muuseumidesse kui paikadesse, kus sageli kiakse nutamas lisa kooliharidusele. petajatele tutvustatakse muuseumihariduse phimtteid, muuseumide programme ja pnevaid eksponaate.
Trkise teises pooles on avaldatud Lihula gmnaasiumi petaja Marje Loide koostatud tlehed, mille jrgi saab arutleda koolides kasutusel olevate filmide le.

EESTI RAHVA MUUSEUMI AASTARAAMAT 53. TOIMETANUD PILLE RUNNEL, TUULI KAALEP JA TOIVO SIKKA. TARTU, 2010. 176 LK.

2009. aastal thistati ERM-i 100 aasta juubelit ning hiskonnas rgiti muuseumist rohkem kui tavaliselt. Seekordne aastaraamat peegeldab esimeses osas teadusuurimusi ning teises osas ERM-i tid ja tegemisi. Kogumikus on kuus phjalikku teadusartiklit, mis ksitlevad eesti kultuurilugu ja etnoloogiat, soome-ugri usuelu ning muusemi kui institutsiooni rolli infohiskonna kontekstis.
Teises osas antakse lhilevaade muuseumi teadustst, eri osakondadest ja nende tst, vljaannetest, nitustest ning 2009. aasta nituste- ja rituste programmist.

EESTI KAHEPAIKSETE VLIMRAJA
Lars Christian Adrados, Riinu Rannap ja Lars Briggs. 2. trkk, 2010. 52 lk.

Kahepaiksed lbivad oma elu jooksul mitu arengustaadiumi ning sellest tuleneb ka vljaande lesehitus: eraldi on mramistabelid tiskasvanud ja noorte kahepaiksete, kudu ja munade ning kulleste ja vastsete kohta.
Peale Eestis leiduvale 11 kahepaikseliigile on mramistabelites toodud veel kolme meie naaberaladel elutseva liigi tunnused. Need on punakht-unk, lehekonn ja vlekonn. Kolme liigi lisamine vimaldab vlimrajat kasutada ka Ltis, Leedus ja Rootsis.
Mraja on vlja antud Euroopa Liidu LIFE+ projekti Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja silitamine levila phjapiiril Eestis ja Taanis raames, vt. www.keskkonnaamet.ee/dragonlife. Mraja on sel kodulehel kttesaadav PDF-vormingus alajaotuses Trkised&Artiklid.


101 EESTI LINDU
Eve Mgi. Toimetanud Anu Sillaots, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 221 lk.

Raamatus on lugusid 101 tavalisest, autorile lhedasest linnust: vimalikult lihtsalt ja huvitavalt kirjutatud, liialdamata teadusliku terminoloogia ja keeruliste mistetega, kuid andes samas linnu kohta piisavalt teavet. Paljud lood on lputa, sest enamasti pidanuks lpp klama nagu vanades muinasjuttudes: .. ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad nnelikult edasi. Eraldi on esile toodud ka lindude phinitajad: pikkus, kaal, levik Euroopas ja Eestis, staatus, arvukus ja asustusaeg. Iga linnuliigi kohta on vhemalt ks foto. Suurema hulga piltide autor on Kaarel Kaisel.
See teos on sarja 101 Eesti ... neljas raamat. Loodust ksitleb ka eelmine raamat lilledest (vt. EL septembrinumbrit). lejrgmise raamatuna ootab sarjas jrge Marju Kivupuu teos Eesti phapaikadest.


MITUT MOODI SEALIHA
Harri Ilves ja Heli Sepp. Fotod Jaan Heinmaa. Toimetanud Velve Saar. Ajakirjade Kirjastus, 2010. 128 lk.

Phad lhenevad: klassikaline krbeda kamaraga ahjupraad kuulub ikka eestlaste phadetavade juurde. Raamatust leiab le 50 sealiharoa nii argipeva- kui ka peolauale, on nii lihtsamini valmistatavaid kui ka aeganudvamaid, kallimaid ja odavamaid, eel- ja phiroogi. htlasi saab levaate sealiha vrtuslikest omadustest ja sellest, kuidas searmpa tkeldada. Retsepte tiendavad fotod kaunilt serveeritud roogadest, mida on igal lihasbral thja khuga raske vaadata.


TOIDUD, MIDA LAPSED TESTI ARMASTAVAD
Tekst ja fotod Hele-Mai Alamaa. Keeletoimetaja Margit Arndt-Kalju. Ajakirjade Kirjastus, 2010. 176 lk.

Raamat eelkige neile emadele, kellele tundub, et nende lapsed ei s midagi peale friikartulite ja kartulikrpsude. Fotograaf, kokandustoimetaja ja kolme vikese poisi ema kirjutab oma kogemustest, pakub retsepte ja ideid, kuidas lastele kodunt kaasa anda puhta toidu smise rm ja sgist lugupidamise harjumus. Ta pab leida keskteed rmuslike tervisejlgijate ja valmistoitude sjate vahel, et toit oleks mistlik ja maitsev, lihtne ja tervislik. Raamatule on saatesna vikelapse tervislikust toitumisest kirjutanud lastearst Reet Raukas.



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012