Eesti Looduse fotovõistlus
2010/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/12
Raamatud

HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA. ABSTRACTS OF THE XXIV INTRENATIONAL BALTIC CONFERENCE ON THE HISTRORY OF SCIENCE. TOIMETANUD MAIT TALTS JA KERSTI L. LINASK. TALLINN, 2010. 144 LK.

24. Balti teadusajaloo konverents peeti 2010. aasta oktoobris Tallinnas. Konverentsil kõlanud ettekannete lühikokkuvõtete kogumik hõlmab uurimusi viiest peamisest teadusloo valdkonnast: teaduse filosoofia ja metodoloogia, meditsiini- ja muuseumide ajalugu, loodusteaduste ja matemaatika ajalugu, tehnoloogia ja inseneriteaduste ajalugu ning sotsiaal-, humanitaar- ja haridusteaduste ajalugu. Arvukate Balti riikidest pärit uurijate kõrval said konverentsil sõna ka paljud naaberriikide teadlased.

IDA-VIRUMAA PÕLISPUUD, KIVIMÜRAKAD JA SALAPÄRASED VEED. KOOSTANUD TIIT LEITO JA INGRID KULIGINA, TEKST ANNE NURGAMAA. OÜ GREIF, 2010. 88 LK.

See rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud teabeallikaks eri vanuses loodushuviliste laiale ringile ning abimeheks loodusgiididele ja retkejuhtidele. Ida-Virumaal on ametliku looduskaitsestaatuse saanud seitse rändrahnu, kakskümmend seitse põlispuud, kaks astangut ja üks kurisu, peale selle on maakonnas veel hulk kaitsestaatuseta, ent siiski tähelepanuväärseid loodusobjekte, näiteks Ida-Virumaa suurim rändrahn Sidani kivi. Samuti on tutvustatud mitut nüüdseks juba hävinud, kuid kaitse all olnud põlispuud.

KÄGU NR. 18. EETI BIOLOOGIA JA GEOGRAAFIA ÕPETAJATE LIIDU TOIMETISED. TALLINN 2010. 52 LK.

Värske „Kägu” teeb ringkäigu Eestimaa muuseumidesse kui paikadesse, kus sageli käiakse nõutamas lisa kooliharidusele. Õpetajatele tutvustatakse muuseumihariduse põhimõtteid, muuseumide programme ja põnevaid eksponaate.
Trükise teises pooles on avaldatud Lihula gümnaasiumi õpetaja Marje Loide koostatud töölehed, mille järgi saab arutleda koolides kasutusel olevate filmide üle.

EESTI RAHVA MUUSEUMI AASTARAAMAT 53. TOIMETANUD PILLE RUNNEL, TUULI KAALEP JA TOIVO SIKKA. TARTU, 2010. 176 LK.

2009. aastal tähistati ERM-i 100 aasta juubelit ning ühiskonnas räägiti muuseumist rohkem kui tavaliselt. Seekordne aastaraamat peegeldab esimeses osas teadusuurimusi ning teises osas ERM-i töid ja tegemisi. Kogumikus on kuus põhjalikku teadusartiklit, mis käsitlevad eesti kultuurilugu ja etnoloogiat, soome-ugri usuelu ning muusemi kui institutsiooni rolli infoühiskonna kontekstis.
Teises osas antakse lühiülevaade muuseumi teadustööst, eri osakondadest ja nende tööst, väljaannetest, näitustest ning 2009. aasta näituste- ja ürituste programmist.

EESTI KAHEPAIKSETE VÄLIMÄÄRAJA
Lars Christian Adrados, Riinu Rannap ja Lars Briggs. 2. trükk, 2010. 52 lk.

Kahepaiksed läbivad oma elu jooksul mitu arengustaadiumi ning sellest tuleneb ka väljaande ülesehitus: eraldi on määramistabelid täiskasvanud ja noorte kahepaiksete, kudu ja munade ning kulleste ja vastsete kohta.
Peale Eestis leiduvale 11 kahepaikseliigile on määramistabelites toodud veel kolme meie naaberaladel elutseva liigi tunnused. Need on punakõht-unk, lehekonn ja välekonn. Kolme liigi lisamine võimaldab välimäärajat kasutada ka Lätis, Leedus ja Rootsis.
Määraja on välja antud Euroopa Liidu LIFE+ projekti „Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis” raames, vt. www.keskkonnaamet.ee/dragonlife. Määraja on sel kodulehel kättesaadav PDF-vormingus alajaotuses „Trükised&Artiklid”.


101 EESTI LINDU
Eve Mägi. Toimetanud Anu Sillaots, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 221 lk.

Raamatus on lugusid 101 tavalisest, autorile lähedasest linnust: võimalikult lihtsalt ja huvitavalt kirjutatud, liialdamata teadusliku terminoloogia ja keeruliste mõistetega, kuid andes samas linnu kohta piisavalt teavet. Paljud lood on lõputa, sest enamasti pidanuks lõpp kõlama nagu vanades muinasjuttudes: .. ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult edasi. Eraldi on esile toodud ka lindude põhinäitajad: pikkus, kaal, levik Euroopas ja Eestis, staatus, arvukus ja asustusaeg. Iga linnuliigi kohta on vähemalt üks foto. Suurema hulga piltide autor on Kaarel Kaisel.
See teos on sarja „101 Eesti ...” neljas raamat. Loodust käsitleb ka eelmine raamat lilledest (vt. EL septembrinumbrit). Ülejärgmise raamatuna ootab sarjas järge Marju Kõivupuu teos Eesti pühapaikadest.


MITUT MOODI SEALIHA
Harri Ilves ja Heli Sepp. Fotod Jaan Heinmaa. Toimetanud Velve Saar. Ajakirjade Kirjastus, 2010. 128 lk.

Pühad lähenevad: klassikaline krõbeda kamaraga ahjupraad kuulub ikka eestlaste pühadetavade juurde. Raamatust leiab üle 50 sealiharoa nii argipäeva- kui ka peolauale, on nii lihtsamini valmistatavaid kui ka aeganõudvamaid, kallimaid ja odavamaid, eel- ja põhiroogi. Ühtlasi saab ülevaate sealiha väärtuslikest omadustest ja sellest, kuidas searümpa tükeldada. Retsepte täiendavad fotod kaunilt serveeritud roogadest, mida on igal lihasõbral tühja kõhuga raske vaadata.


TOIDUD, MIDA LAPSED TÕESTI ARMASTAVAD
Tekst ja fotod Hele-Mai Alamaa. Keeletoimetaja Margit Arndt-Kalju. Ajakirjade Kirjastus, 2010. 176 lk.

Raamat eelkõige neile emadele, kellele tundub, et nende lapsed ei söö midagi peale friikartulite ja kartulikrõpsude. Fotograaf, kokandustoimetaja ja kolme väikese poisi ema kirjutab oma kogemustest, pakub retsepte ja ideid, kuidas lastele kodunt kaasa anda puhta toidu söömise rõõm ja söögist lugupidamise harjumus. Ta püüab leida keskteed äärmuslike tervisejälgijate ja valmistoitude sööjate vahel, et toit oleks mõistlik ja maitsev, lihtne ja tervislik. Raamatule on saatesõna väikelapse tervislikust toitumisest kirjutanud lastearst Reet Raukas.



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet