2010. aasta läheb ajalukku mitme äärmusliku ilmastikunähtusega; jõulud said meil tõeliselt, ehk üleliiagi valgeks tänu kahele kena naisenimega madalrõhkkonnale.
Sakslastelt nime Monika saanud tsüklon tekkis Atlandil 40. laiuskraadil ja läbis meie poole liikudes tuhandeid kilomeetreid. Kui juba 8. detsembril räägiti Pariisis lumetormist, siis meie mõõdupuu järgi oli see väike liialdus: lund sadas kümmekond sentimeetrit ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10 m/s. 9.–10. detsembril Läänemere ruumis muutus Monika aga tõeliseks fuuriaks.
Maksimaalne tormituule kiirus – 26,1 m/s – mõõdeti Dirhamis 10. detsembril kella 6 ja 7 vahel. Aga ka mitmel poole mujal Lääne- ja Põhja-Eestis oli tuule kiirus üle 20 m/s, näiteks Kundas 25,9, Pirital 25,4 ja Rohukülas 21,8 m/s. Lund tuli kõige rohkem Väike-Maarjas, kus 9. detsembril oli valge kihi paksus veel 22 cm, 10. detsembril aga juba selle vaatlusjaama detsembrikuu rekordina 60 cm. Monika kaasabil sündisid detsembrikuu lumerekordid veel ka Alajõel (54 cm), Jõhvis ja Viljandis (mõlemas 52 cm), Kuusikul (51 cm), Türil (50 cm) ja Tiirikojal (44 cm). Rohketes liiklusprobleemidest kõige mälestusväärsem oli kindlasti Padaorus, kuhu rohke lume ja inimliku rumaluse koosmõjul takerdus paarsada sõidukit ja mitusada inimest.
Just jõuluks tulnud Scralett oli tuule poolest hoopis leebem, aga samas ilmselt üsna raskesti prognoositav: kes näiteks oli õhtust õhtusse teleri ilmateateid jälginud, see täheldas, kui suurel määral need eri päevadel erinesid. Polnud ei eriti tõsist tuisku ega tugevat sadu, see-eest sadas aga kaua ja Eesti mattus paksu lumme. Kõige vägevam lisa tuli Tartu kandis: kui 23. detsembril oli Tõravere vaatlusjaamas lumekiht veel „ainult” 24-sentimeetrine, siis 25.–26. detsembril juba 50 cm. Kõige paksem oli valge vaip 26. detsembril Kuusikul (66 cm) ja Väike-Maarjas (63 cm). Detsembrikuu rekordist on need arvud siiski veel kaugel: 1985. aastal lasus Haanjas 85 cm paksune lumekiht. Talve absoluutne rekord, 97 cm, on kirjas 1924. aastast.