Riigikontrolli kodulehelt võrgupaigast http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2164/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results saab lugeda riigikontrolli detsembrikuist aruannet riigikogule „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete taaskasutusse jõudmist?”.
Lühidalt kokku võttes pole riik riigikontrolli hinnangul suutnud tagada, et pakendiettevõtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nõutud ulatuses. Selle peamine põhjus on puudulik järelevalve pakendiettevõtete, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle ning elanike vähene teadlikkus pakendijäätmete kogumisest.
Ebapiisava järelevalve tõttu ei täitnud Eesti riik 2009. aastal Euroopa Liidu pakendijäätmete taaskasutuse sihtmäärasid. Riigikontrolli ligikaudse arvutuse järgi võinuks riik eelmise aasta eest ettevõtetelt sisse nõuda ligi üks miljard krooni pakendiaktsiisi, kuna pandijäätmeid on kogutud ja taaskasutatud vähem kui vaja. See raha jääb siiski riigikassasse laekumata, kuna riiklik järelevalve pole suutnud rikkujaid kindlaks teha ega ole teada, millised ettevõtted ei ole oma kohustusi täitnud.
Ettevõtteid esindavad taaskasutusorganisatsioonid on oma aruannete järgi suunanud taaskasutusse just nii suure osa turule toodud pakendeist, kui on pakendiseadusega eesmärgiks seatud. Keskkonnaministeeriumi andmetel on aga taaskasutuse osakaal väiksem, kuna turule tuuakse 45% rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsioonid näitavad. Seetõttu jõuab lubamatult suur kogus pakendijäätmeid prügilatesse. Andmete erinevus tuleb enamasti sellest, et kõik ettevõtted pole kogu turule toodud pakendite kogust deklareerinud.
Audit näitas ka, et 54% Eesti elanikest ei tea, et pakendijäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmeid sortides saaks tunduvalt vähendada prügiveoarveid, kuna pakendijäätmed hõlmavad prügikasti mahust ligi poole.