Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2011/01
15 aastat rannaniitude looduskaitselist hooldust Eestis

Kuna prandkooslused ja neid asustavad liigid olenevad inimtegevusest, tuleb nende taastamiseks, hoiuks ja kaitseks leida sobiv majandamisviis. Rannaniite on 15 aastat hooldatud looduskaitse phimtete jrgi. Rannaniitude elupaikade ning seal elavate ja toituvate liikide kaitset on korraldatud esmajoones projektiphiselt.

Mdunud aastal oli looduskaitse ringkondades palju juttu rannaniitudest, nende hooldusest ja selle toetustest ning sealsetest hbuvatest kaitsealustest liikidest. 2010. aasta juunis kaitses Marika Kose Tartu likoolis teadusmagistrit Rannikukoosluste taastamis- ja majandamisprojektide edukus ja jtkusuutlikkus Eestis.
Praegu viiakse ellu jrjekordset rahvusvahelist LIFE projekti BaltCoast, mille eesmrk on taastada rannikuluka elupaigakompleks Lnemere piirkonnas. Rannikulugaste krval on projekt keskendunud rannaniitudele. ks phitegevusi on anda hinnang senisele rannaniitude majandamisele ja pakkuda kitsaskohtade lahendusi.

Omaprane ja haruldane prandkooslus. Nagu kogu Euroopas, on ka enamjagu Eesti taimkattest pika ajaloo vltel tugevalt mjutanud inimtegevus. Rannaniidud on Eesti vanimaid prandkooslusi, kujunenud tuhandeid aastaid tagasi, kui merest kerkival maal hakati loomi karjatama.
Rannaniidud on primaarsed taimekooslused: nende tekkekohas pole varem taimi kasvanud. Inimtegevuse ja mere koosmjul on sajandite jooksul vlja kujunenud mitmekesised elupaigad ja kasvukohad, mis sobivad paljudele organismidele. Teistest kasvukohtadest ja elupaikadest erinevad rannaniidud mere mju poolest. Rannikul elavad liigid peavad toime tulema kahe keskkonna maa ja vee piiril.
Vrtuslike rannaniitude tunnused on madalmurusus (taimede krgus 310 cm) suurel osal niidust, eriomaste liikide mitmekesisus, pilliroo puudumine pikkadel rannikulikudel, suurus le viie hektari ja laius veepiirist le saja meetri, madalate veekogude olemasolu, pikaajaline (katkematu) traditsiooniline maakasutus ja prandkultuuri vrtused [2].
Rannaniidu mis tahes kooslused on maailmas vhe levinud, ent meil Eestis on nende mitmekesisus siiski suur. Ka Euroopa Liidu loodusdirektiivis on EL-is vrtustatud elupaigatpide hulgas esmathtsa elupaigana ra toodud Lnemere kesk- ja phjaosa rannaniidud (kood 1630*), mis on levinud Soomes ja Rootsis ning eelkige Eestis piki Lnemere rannikut [5]. Seetttu lasub Eestil suur vastutus kaitsta rannaniitude mitmekesisust.

Rannaniitude majandamine. Eestis on rannaniitude pindala viimase 50 aastaga drastiliselt vhenenud. 1960. aastal oli Eestis ligikaudu 29 000 ha rannaniite, ent kmnendi lpuks oli nende pindala vhenenud 8000 hektarini [4]. 1981. aastaks oli silinud ligikaudu 9500 ha majandatavaid rannaniite ja 2000. aastal hlmas nende pindala 5100 ha [6].
2009. aastal oli pllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) vahendusel makstud maahooldustoetuste abil hooldatud 4800 ha rannaniite ning riigieelarves ette nhtud raha eest taastatud 600 ha rannaniite, peale selle hooldati 3400 ha rannaniidukomplekse − peamiselt niite koos kadastiku, loopealse vi puiskarjamaaga. Mullu hooldati PRIA toetuse raames 5400 ha knealuseid niite ja 4000 ha rannaniidukomplekse ning taastati ligikaudu 400 ha rannaniite.
Niteks 2010. aastal trjuti Hiiumaa laidude maastikukaitsealal roogu ja Salinmme soolakul taastati rannaniitu ligikaudu 40 ha suurusel alal; Lnemaal Ridalas lpetati rannaniidu taastamine umbes 120 ha suurusel alal. Matsalu rahvuspargis hooldati ligikaudu 1000 ha rannaniite ja 400 ha rannaniidukomplekse, Kina lahe − Kassari maastikukaitsealal 250 ha rannaniite ja 500 ha rannaniidukomplekse.
Eesti rannaniidud on olulised ja kaitset vajavad kooslused nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja maailma elurikkuse seisukohalt. Kuna tegemist on poollooduslike kooslustega ehk kooslustega, mille kujunemisel ja silimisel on looduslike tegurite krval oluline ka inimtegevus, siis on esmathtis seda td jtkata.
Niitude kaitse olulisim iguslik vahend Euroopa riikides on kaitselade loomine. Osalt kaitseb kaitseala staatus rannaniite otsese hvitamise eest ehitustegevuse, maaparanduse vms. kaudu, htlasi aitab korraldada niitmist ja karjatamist. Praeguses Euroopas, kus (ranna)niitude tavaprane kasutus pole enam tasuv ning maaomanikud pole sageli kohalikud inimesed, tuleb niitmist ja karjatamist aktiivselt korraldada.
Peamine niitude kaitse meede ongi lepingud talunikega. Eestis hakati rannaniitude hoolduse kohta lepinguid slmima 1996. aastal Matsalus, raha eraldati siis Eesti vabariigi eelarvest. Alates 2001. aastast kehtis kogu Eestis htne niitude kaitsekorraldusssteem, mille raames maksti hektariphist toetust nii niitmise kui ka karjatamise eest. 2004. aastast saadik maksti sel otstarbel peale maahooldustoetuste ka Euroopa Liidu (EL) pllumajandustoetusi: htne pindalatoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus ja keskkonnahoidliku majandamise toetus.

Rannaniitude majandamise vimalused ja vajadused. 2007. aastal alanud uuest EL programmiperioodist peale ei rahastata poollooduslike koosluste hooldamist enam Eesti riigieelarvest, vaid kasutatakse EL pllumajandus- ja keskkonnaprogrammi toetusi. Hoolduse jtkusuutlikkuse peab tagama toetuse taotlemisel vetav viieaastane hoolduskohustus.
Peab mrkima, et EL toetus kehtib vaid nende (ranna)niitude kohta, mis asuvad Natura 2000 vrgustikku kuuluvatel kaitse- vi hoiualadel. Taastamistde kulud kaetakse Eesti riigieelarvest, raha saab taotleda keskkonnaameti kaudu ja seda makstakse hektariphiselt. Keskkonnaamet saab taastamise raha KIK-ist, kusjuures rahastamise eeldus on kaitsekorralduskava olemasolu.
Kuna enamik Eestis silinud rannaniite asubki Natura-aladel, on suur osa sealsetest elupaikadest kaitse all ning nende hoid ja taastamine on seaduse ja rahastusega phimtteliselt tagatud. Ent tegelikus korralduses on siiski endistviisi probleeme. Suurim valupunkt on ebapiisav hooldus, olgu siis phjuseks maaomaniku vastuseis, huvitatud ettevtete vi isikute puudumine ja pris tihti ka lihtsalt rehepaplus ehk soov saada vhima pingutusega suurim toetussumma.
Teine oluline probleem, mis pigem mjutab alade taastamist, on kaitsekorralduskavade puudumine. Kuigi viimasel ajal koostatakse ja kinnitatakse kaitsekorralduskavasid ha enam, ei saa praegu mitmel olulisel rannaniidul, niteks Vilsandi rahvuspargis Kuusnmme, Eeriksaare ja Vilsandi saarestiku rannaniidul ning Rahuste looduskaitsealal, vajalikke tid rahastada, sest pole kava.
Praegust toetuste ssteemi viks veelgi kritiseerida. Hirivamad kitsakohad: vljaspool Natura alasid paiknevate rannaniidufragmentide hooldust ei saa praegu toetada, htse tasumraga hooldustoetus pole keerulisemate (ja sageli koloogiliselt vrtuslikumate) koosluste hooldajate suhtes iglane ja juba hooldatavatel aladel pole viksemad taastamistd abiklblikud.

Rannaniite saab kaitsta ka projektiphiselt. Peale eelmainitud kaitsemooduste on EL loodusdirektiivis kirjas phimte, mille jrgi saavad liikmesriigid taotleda Euroopa Liidult Natura 2000 hoiualade kaitsekorralduskulude kaasrahastamist. Eelmisel programmiperioodil pakkus knealust kaasrahastust Euroopa Liidu LIFE fond. Praegusel perioodil, 20072013, kannab see nimetust LIFE+ (edaspidi LIFE).
Nende fondide rahalisi vahendeid on Eestis edukalt kasutatud Natura 2000 aladel paiknevate rannikukoosluste, sh. rannaniitude taastamiseks kuuel korral. Projektide rahastuse mrab Euroopa Komisjon, kellele taotlus esitatakse.
Natura 2000 alade tarbeks saab raha taotleda ka Euroopa Liidu ER(D)F fondi (European Rural Development Fund) kaudu. Projektitaotlused esitatakse Eestis keskkonnainvesteeringute keskusele. Rannaniitude kaitseks on sellest allikast rahastatud viis projekti, rannikulhedaste luhtade hoiuks kaks projekti ning ks talguprojekt, mille kigus taastati ka rannaniidukooslusi.
Need projektid hlmasid kokku ligi 80% Eesti rannaniitudest (vt. tabelit) ning panid aluse ulatuslikule teavitus- ja selgitustle rannaniitude thtsusest, kaitse vajadustest ja probleemidest.

hekordsete projektide roll. Viimase kmnendi jooksul ellu viidud LIFE ja ER(D)F projektid on olnud hdavajalikud ja ainuvimalikud selleks, et psta Eesti rannaniidud hvimisest ja kinnikasvamisest. Projektid said teoks ajal, mil Eesti maaelus oli kige kriitilisem seis: enamik vikeloomapidajaid oli tegevuse lpetanud ja piimakari hvinud, rannaniidud roostunud vi kiirelt roostumas ning inimesed, kel veel oli oskusi ja tahtmist talu pidada, otsisid uusi tegevusalasid vi lahkusid maapiirkonnast.
Projektide toel hakati mitmes Eesti paigas thusalt ja ssteemselt rannaniite taastama. See tekitas omavahelise snergia ning kogemuste vahetamise kigus juurutati ajakohaseid hooldus- ja taastamisvtteid. Ligi 80% Eestis silinud ja taastatud rannaniitude tarbeks on saadud toetust projektide kaudu. See on vga hea tulemus. Ulatuslikku toetust seletab asjaolu, et Eestimaa rannaniidulaamad on praegu suurimaid Euroopas ning on igati loogiline, et EL panustab nende soodsasse seisundisse.
hekordsete projektide abil on loodud rannaniidule sobivad loomakarjad, eelkige lihaveisekarjad. Keskkonnaametil on lausa oma kari, kellest suurem osa on soetatud KIK-i projektide rahaga. Keskkonnaameti loomad on jagatud laiali poollooduslike koosluste hooldajatele ja nemad ise kannavad hoolt loomade eest. Loomad antakse lepinguga niteks viieks aastaks inimesele kasutada ja perioodi lppedes peab ta tagastama samavrsed (vanus, sugu) loomad, mis antakse siis jrgmisele inimesele. Kik jrglased vib hooldaja endale jtta.
Seega on keskkonnaametile kuuluvad loomad le Eesti laiali: niteks Lnemaal Silma rannaniidul sb kolmteist herefordi, Matsalus Haeska rannaniidul seitse herefordi, Saaremaal Vilaiul kuuskmmend herefordi, Laidevahe looduskaitsealal neliteist herefordi ning Kinastu laiul viis piemonti veist, ks herefordi veis, kaks arolee, ks limusiini ja kolm aberdiini-anguse tugu lihaveist.
Projektide toetusel on katsetatud uudset niitmis- ja taastamistehnikat ning koostatud mitu olulist dokumenti rannaniitude ja nende elustiku kaitse kohta: kre ja niidurdi kaitsekorralduskava. Kik pole siiski nii roosiline, kui ehk rahastusest paistab. Mitu projekti, eelkige LIFE projektid, on algatatud kas ornitoloogide vi herpetoloogide eestvedamisel ning keskenduvad rannaniitude kui kurvitsate ja krede elupaikadele vi haneliste rndeaegsetele toitumispaikadele. Rannaniidu koosluste mitmekesisus, taimeliikide rohkus ja vajadused, samuti selgrootute olukord ja nende vajadused on selgelt alathtsustatud. Sestap ei taga ennekike liikidele keskendunud projektid rannaniitude kui terviku taastamist ja soodsat seisundit. Seetttu on viimastel aastatel hakatud kaitsekorraldustd ja selle eesmrke mber hindama.

Kas sellest piisab? Kindlasti ei taga ainuksi pindalatoetuste normidele vastav koosluste hooldus rannaniidu kigi iseloomulike koosluste hoidu. Toetuse saamiseks tehakse maahooldajatele kll ettekirjutusi, kuid sageli tlgendatakse neid moel, mis iseenesest tagab vaid pealiskaudse maastikuhoolduse ehk avatud vaate rannaniidule, kuid jtab unarusse sealse elustiku elupaigavajadused.
2009. aastal asutati keskkonnaameti eestvttel LIFE BaltCoast projekti raames rannaniidu trhm, kuhu kuulub elustikueksperte, kaitse korraldajaid ja maahooldajaid, et teha ettepanekuid, kuidas parandada Eesti rannaniitude hooldust. 2010. aastal kidi Eesti olulisematel rannaniitudel ning peeti aru nende hooldusvajaduste le. Eri liigirhmade eksperdid (Elle Roosaluste, Hannes Pehlak, Riinu Rannap jt.) tid enamjaolt esile samalaadsed probleemid. Selgus, et nii taimi, linde kui ka kahepaikseid ohustavad meie rannaniitudel peamiselt alakarjatamine ja kasvukoha vi elupaiga killustumine. Liigirhmiti lisanduvad probleemidena rannajoonel leviv roog, rikutud veereiim, kadastike levik jms.
helt poolt on probleemide lahenduseks vaja maahooldajaid veelgi rohkem teavitada ja nustada. Selleks annab head vimalused peagi valmiv rannaniitude hooldusjuhis [3]. On palju suurepraseid maahooldajaid, kes on valmis tegema tarvilikke lisatid isegi siis, kui selle eest alati tasu ei saa.
Teiselt poolt on vaja mber hinnata ka praegune toetusssteem. Et olla valmis toimima 2014. aastal algava rahastusperioodi uue korra jrgi, peame juba praegu teadma, mida me soovime. Nende seisukohtade snastamine ongi rannaniitude trhma philesandeid sellel aastal.

Vaja on muutusi. Viieteistkmne aasta jooksul on suudetud peatada edasine roostumine silinud rannaniitudel ning leida asjast huvitatud inimesed niite hooldama. Samas pole phjust loorberitele puhkama jda, sest tehtud t ei ole olnud piisav, et tagada niitude hea seisund koosluste ning elupaigana.
Vrtuslike rannaniitude seisundit tuleb kindlasti veelgi parandada. See eeldab lisatd nii looduskaitseametnikelt, rahastamisphimtete loojatelt kui ka maahooldajatelt.
Looduskaitseametnike jaoks on esmathtis kinnitada rannaniitude majandamise juhiste iguslikud alused: praegu on ks keskkonnaameti looduskaitsevaldkonna pealesandeid koostada ja kinnitada kaitsekorralduskavad.
Rahastamise valdkonnas tuleb luua tingimused selleks, et poollooduslike koosluste toetusmeetmete hulgas oleks tulevikus nii ldised tavahoolduse tagamise abinud kui ka vimalus toetada lisategevust. Praegune projektiphine rahastamine loob sageli ebakindla olukorra, kus ei ole teada, kas taastamistde jtkamiseks jrgmisel aastal rahalisi vahendeid jagub. Samavrra oluline on thustada praegusi mooduseid, nii nustamise ja teavitamise kui ka kontrollimise kaudu.
Thus rannaniitude kaitse eeldab maahooldajatelt laialdasemalt mtteviisi, et hoolduse eesmrk ei ole saada toetust, vaid jtkata aastatuhandetevanust traditsioonilist hoolsat td, mille kigus on kujunenud soodsad elutingimused teistele organismidele. Ehkki praegusajal ei ole need alad inimesele enam eluthtsad, vrivad nad kaitset kui sageli ainsad kasvukohad ja elupaigad paljude taime-, looma- ja seeneliikide jaoks, kelle olemasolust meil ei pruugi aimugi olla.

1. Kukk, Toomas (koost.) 2004. Prandkooslused. pik-ksiraamat. Tartu.
2. Lotman, Kaja; Lepik, Ilona 2005. Rannaniit kui elupaik. Rannaniitude hooldus. LIFE-Nature projekt Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis 2001−2004. Tallinn: 8−25.
3. Lotman, Silvia 2010. Rannaniitude hooldusjuhis, eelnu.
4. Luhamaa, Heikki jt. 2001. Lnemaa prandkooslused. Seminatural Communities of Lnemaa County, Estonia. Tartu−Turku.
5. Paal, Jaanus 2000. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Tartu.
6. Rannap, Riinu 2005. Lnemere rannaniidud kre elupaigana. Rannaniitude hooldus. LIFE-Nature projekt Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis 2001−2004. Tallinn: 26−33.


Marika Kose (1971) on bioloog; hooldab Hdemeeste kandis 20 ha rannaniite.
Murel Merivee (1983) on keskkonnaameti LIFE BaltCoasti projekti koordinaator ja Prnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtspetsialist.
Annely Reinloo (1982) on keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist, poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise projektide koordinaator.

TEKSIKAST 1
20012010 EL LIFE ja ER(D)F kaasrahastatud projektidega soetatud vahendid:
Phivahendid:
7 traktorit
13 niidukit
2 frontaallaadurit
1 amfiibniiduk
2 tstukit
1 ATV
1 metsatreiler
4 looreha
5 heinapressi
Vikevahendid:
9 mootorsaagi
31 vsasaagi
Kariloomad:
289 lihaveist
17 hobust
259 lammast

TEKSTIKAST 2
20012010 EL LIFE ja ER(D)F kaasrahastatud projektide abil tehtud td:
Puhastatud on 45 ha lukaid ja sonne, veereiim on taastatud
Ehitatud on 6 loomade varjualust, 4 laadimisplatsi, 4 km rannakaitsevalle
Kaevatud on 91 krede kudemistiiki, taasasustatud on 3,5 ha kudemistiike
Pletatud on 240 ha pilliroostikke

tekstikast 3
Keskkonnaameti kari:
lammas (kik tud kokku) 102
oti mgiveis 260
herefordi veis 142
lihaveisetugude ristandid 46
limusiini veis 31
eesti maatugu veis 23
aberdeeni/aberdiini veis 16
muud tud (simmental, aktiveen, piemont, arolee) 19
eesti tugu hobune 2


2001−2010 EL LIFE ja ER(D)F kaasrahastatud projektide abil taastatud ja hooldatud rannaniitude (EL elupaik 1630) kogupindala. Inventeeritud rannaniitude kogupindala Eestis on umbes 5100 ha



Marika Kose, Murel Merivee, Annely Reinloo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012