Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2011/01
Vana Liivimaa prandkultuur Koiva kallastel

2010. aasta sgisel valmis Eesti ja Lti piiril kahe riigi prandkultuuriobjekte tutvustav suunaviitade ja infotahvlitega jalgrattarada hise hooldus- ja hoiualaga.

Rada on ks osa Eesti-Lti programmi raames ellu viidavast projektist Prandkultuuri vrtused hise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks. Projekti mahukam osa on prandkultuuriobjektide kaardistamine neljas Luna-Eesti ja neljas Phja-Lti maakonnas aastail 2009−2011. See t on samuti lpusirgel ning tulemused avaldatakse maa-ameti prandkultuuri kaardirakenduses aadressil xgis.maaamet.ee. Eestis on tegevuse koordinaator ja kogu projekti juhtpartner riigimetsa majandamise keskus (RMK), Ltis Phja-Vidzeme biosfri kaitseala ja Lti riigimetsa teenistus.
Matkaraja eesmrk ei ole niivrd tutvustada konkreetseid prandkultuuriobjekte, vaid anda matkajale teemast ldisem levaade, maaomanikele hooldus- ja eksponeerimissoovitusi ning suunata huvilist mrkama inimtegevuse mrke maastikus ja nende kohta taustteavet hankima. Mittekaitstava prandkultuuri silimine on meie kigi ja eesktt objektide (maa)omanike teha.
Patriotismist alustame retke Eestis asuvast alguspunktist, RMK Luna-Eesti puhkeala Tellingume parklast Tsirgume klas Taheva vallas Valgamaal. Eesti ja Lti tuumikalasid hendav 60-kilomeetrine jalgrattarada ehk phitrass kulgeb piki Koiva je phjakallast. Lpp-punkt on Olinase klas, mis asub Strencist kmmekond kilomeetrit Valga poole. Rada kulgeb piki krvalisi metsateid valdavalt inimthjas metsamaastikus.
Mlema riigi territooriumil on rajale paigutatud suunaviidad sellistele teeristidele, kus matkaja vib kimbatusse sattuda. Viidad juhatavad teed ka phimarsruudilt krvale jvate huvivrsuste juurde. Raja otspunktides ja piiriletuskohas on puhkekohad ja infotahvlid raja ldskeemiga. Tellingume jalamilt vib siirduda ka kaheksateistkmnekilomeetrisele jalgrattaringile lhimbruses vi kahekilomeetrisele jalgrajale mber Tellingume. Need sobivad lhemaks loodusretkeks.

Jalgrada: kaevikutest kikkapuuni. Jalgraja esimene vaatepunkt on Taheva misa heinakni vare. Luna-Eestile iseloomulike saviehitiste plusspoolele vib kanda seinte rajamise lihtsuse, odavuse ja soojapidavuse. Paratamatult hvivad nad aga ilmastiku mjul kiiresti. Siingi mrgivad hoone asukohta vaid tellistest laotud nurga- ja uksepostid. Varemed asuvad lihaloomade koplis ning loomad armastavad koguneda just varemete mber.
Kariloomade mju prandkultuurile on kahetine: loomad hoiavad objektide mbruse vsast puhta, ent samas kahjustavad nad veel silinut. Maastikuhooldus on kahtlemata tnuvrt t, kuid psu vahetult varemeteni viks paiguti piirata lattaedadega, et vhendada kahjustusi.
Suundume edasi Tellingume poole ja teeme krvalepike muinsuskaitsealuse ohvrikivi juurde. Kultuurimlestisi jb tee peale veelgi. Esmapilgul eristab riiklikku thelepanu plvinud objekte prandkultuurist ksnes teabesilt. Palju meie esiajaloost on veel maapues peidus ja ootab asjatundjat, kes oskaks seda uurida ja kirjeldada. Muinsusvrtusega prandkultuuriobjektide kohta saab teavet Maa-ameti geoportaalist kultuurivrtuste kaardirakenduse kaudu. Ent seda laadi infoedastusel on ka varjupool: see vib lihtsustada libaarheoloogide td.
Teel Tellingume vaatetorni letame lagendiku, kus asus Taheva misa jahilasketiir. Uhked jahilikonnad ja sinna juurde kuulunud tavad tuleb matkajal kll ise silme ette manada, aga loo samastamine maastikuga elavdab kindlasti fantaasiat. Kindlasti ei tohiks vahele jtta tusu Tellingume (87,5 meetrit .m.p) vaatetorni (28 meetrit lisaks), et imetleda Mustje luhtasid. Mel ja selle jalamil on lbi aegade jaanituld tehtud ja jaanihtut peetud. Selleks, et tuli vimalikult kaugele paistaks, aeti metipul psti pikk teivas pleva trvatnniga. Siinkohal on tore meenutada, et meie lunanaabritele on jaanipev sama thenduslik kui meile.

Laskudes uuesti alla Mustje poole, neme me jalamil rohkelt kuni meetrisgavusi ebakorrapraseid svendeid. Need on kunagised kruusavtukohad. Esmapilgul mitte midagi erilist ilma taustteabeta jksidki need lohud thelepanuta. Kindlasti oleme kik maastikul liikudes mrganud midagi ebatavalist, mis ei ole looduse looming ja eristub ldisest foonist, aga kuivrd oleme melnud, millega viks olla tegu. Eelmiste plvkondade tegutsemise jlgi on maastikul tihedalt, nende mrkide tausta vljauurimine (kirjalikud vi suulised andmed, vanad kaardid jms.) on omamoodi pnev detektiivit.
Tnuvrseim teabeallikas on alati kohalik elanik. Inimese mlus hoitav lheb paratamatult kige kaduva teed, seetttu on lithtis seda talletada. Kohalike mlestuste phjal on kindlaks tehtud niteks kruusavtukohad ja kaevikuliin mber Tellingume. Muinsusvrtusega objektide puhul on suuline primus koos maastikuga aja jooksul liiga palju muutunud, tpsete jrelduste tegemiseks ja objektide asukoha mramiseks on vaja arvestada ka leide maastikul ja maapinnas (nt. ohvrikivi puhul). Kolmas, sna tpne meetod on prandkultuuriobjektide lekandmine praegustesse oludesse vanadelt kaartidelt, sel moel on selgunud parvekoht Koival ja vana postitee kulg.
Mustje krus asub kunagine hariliku kikkapuu katseala, mis kuulub samuti prandkultuuri hulka. Siinmail on kikkapuu kasvuareaali phjaserv. Selle Eestis rohkem ilupsana tuntud, mrgiste punaste viljadega psa istandik rajati siia, et uurida kikkapuust gutaperti (looduslik kummiaine) tootmise vimalusi. See ldtarvilik algatus soikus naftatoodete vidukigu tttu keemiatstuses.
Jalgrajal tutvustatakse veel Teise maailmasja aegset kaevikuliini ning mnni, meie enim levinud puu rolli rahvakultuuris ja vaigutamist. Jalgrattaga lbitav lhiring (18 km) kulgeb algul piki phitrassi, siis prdub tagasi lbi Taheva metsade, pikab mda Alumati jrvest ja Taheva misakompleksist ning juab tagasi alguspunkti. Lisaks phirajal leiduvale jvad siia teabepunktid metsakuivendusest, -korraldusest, vanadest teedest ja Taheva misa ajaloost.

Jalgrattal mda Koiva kallast. Pika jalgrattaraja esimene peatuspaik on vana ohvrimnni juures. Vrad religioonid ei ole aastasadade jooksul suutnud krvale trjuda maausku: kogu Eestist vib leida kasutuses olevaid looduslikke phapaiku. Et nende vgi siliks, ei reklaamita neid laialt. Nagu phakojas, tuleb ka looduslikus phapaigas kituda lugupidavalt. Et leida ohvripuult vi -kivilt leevendust ihu- ja hingehdadele, peab ksiti jtma anni.
Ltlastele on Koiva erilise thendusega, kajastudes tugevalt krgkultuuris. Sellele viitab ka metsateadlane Oskar Daniel 1927. aastal ajakirja Eesti Mets 9. numbris: Ltlase hingele on Gauja (Koiva) sedasama, mis eestlasele Emajgi: ta listab teda lauludes, mis igale tuttavad ja millalgi ei vanane. Poliitiliselt kurjategijaks tunnistatud ja maalt vljasaadetud Needra laulu Gaujast laulavad hesuguse vaimustusega kik, vaatamata, et see ra keeldi. Looduslikult on Koiva oma krgete, metsaga kaetud kallastega, vhemalt selles osas, mida meie oma reisil ngime, kenam kui Emajgi.
Eestlane teab Koivat pigem kui piirijge. Tuntud on ka sealsed vimsad ja tervendava huga mnnikud (Taheva sanatoorium) ning liigirohked lammi- ja puisniidud, kus kasvavad iidsed tammed. Puisniit on thelepanuvrne mitme haruldase mardikaliigi poolest, niteks emeriitprnikas, kelle ainsad leiukohad Eestis on teada vaid siit. Ka puisniidud kuuluvad prandkultuuri hulka. Nende alade suur loodusvrtus on inimtegevuse tulemus, aastakmnete vi isegi -sadade pikkuse jrjepideva hoolduse vili. Puisniidul kasvavaid puid ja psaid on tarvitatud talumajapidamises: hagu ktteks, pajuoksi korvipunumiseks, vihtasid loomasdaks, phkleid maiustamiseks, pihlakaoksi rehapulkadeks jm.
Poollooduslikelt kooslustelt leiab ka nende alade hooldamisega otseselt seotud objekte: kiviaiad, karjamaakaevud, heinaknide vi -kuhjade asemed jpt. Igal heinamaatkil ja metsasalul oli oma nimi, teedest ja mgedest rkimata. Kunniorg, Sinepisoo, Soemgi, Porikla, Naadimetsa, Rosteniit, Kirikusiht nende paiknemist maastikul mletavad heal juhul veel eakamad pliselanikud vi on need nimed mrgitud vanadele misakaartidele. Mikrotoponmika on pnev ja jukohane uurimisteema igahele, ka niteks kodukla tasemel.
Et juda Kaitseliidu lasketiiru juurde, teeb rada krvalepike. See on thistatud viitadega. Teades, et 1932. aastal oli Kaitseliidul Eestis ligi 650 laskerada, vib vaid ette kujutada, kui tihedalt neid valdavalt asustusest eemal asuvaid rajatisi maastikku on jnud. Sel ajal pidi iga kaitseliitlane lasketiiru juurde judma tunniga.
Keiri veskivaremete juurest viib purre le oja. Hmmastav, et nii vikeste vooluveekogude veejudu on tarvitatud energia tootmiseks. Olenevalt je vi oja langust visid veskid jel asuda vaid mnekilomeetrise vahega. Praegusajal poleks selliste vikeste ojade veejudu sugugi nii lihtne kasutada, sest maaparandusega kaasnenud maastikumuutuste tttu kigub vee vooluhulk eri ajal suuresti.
Mne kilomeetri prast on taas vimalus veidikeseks rajalt krvale pigata, et imetleda Koiva je ilu ja manada silme ette leveoparv ja kik sinna juurde kuuluv. Sajandeid tagasi kis rahvale le ju ehitada sild mnikmmend meetrit laiale, kmnete krude ning ebapsivate liivaste kallastega jele. Ajalooliselt on lhim sild asunud Gaujenas. Korraliku hendustee puudumise tttu on piirkond olnud hredalt asustatud. leveoparvede juures on ldjuhul paiknenud ka krtsid. Siin olnud Piiri krtsi asukoha vib leida teeristilt, kus tegime phirajalt krvalepike.
Teed jtkates jb vasemale lagunev taluase − Luna-Eestis ja laiemaltki tuntud ravitseja Vana Suri (kodanikunimega Kusta Taits) kodukoht. Suridest vib pikemalt lugeda Marju Kivupuu raamatust Rahvaarstid Vrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast (2000).
Raja jrgmises punktis, Koiveere lauda juures on nha, et maaomanik hoolib prandkultuurist: vana lauda maakivist mridele kerkib uus hoone. Vaevalt et vana renoveerida on odavam kui uut ehitada − seda suuremat lugupidamist vrib teadlik ja vabatahtlik tegevus oma esivanemate t vrtustamisel.
Raja viimases Eesti infopunktis saame teada, et viimased kilomeetrid on liigutud piki kunagist Riia−Pihkva postiteed, mis on mrgitud juba 1695. aasta kaardile. Piiril, mis on hise Schengeni viisaruumi tttu kujunenud pigem informeerivaks kontrolljooneks, on hoiatavad mrgid ja piiripostid veel vaateulatuses. Siiski vib siit julgelt astuda le smboolse kaarsilla Ltimaa pinnale. Sekelduste vltimiseks peaks isikut tendav dokument ometi kaasas olema.

Jalgrattal Ltimaal: prandkultuur. Edasi kulgeb rada ValgaGaujena maanteele, prdudes mne aja prast lnde Zile kla suunas. Raja Lti-poole esimesed punktid kinnitavad, et nii vaigutatud mnnid kui ka puisniidud on ravahetamiseni sarnased meie omadega. Edasi vivad puitarhitektuuri ja sepat asjatundjad juba svida detailidesse, kas palkhoones asuv sepikoda 19. sajandi lpust erineb millegi poolest meie Luna-Eesti Hargla kihelkonna omadest.
Teise maailmasja ja sellele jrgnenud Nukogude okupatsiooni aegseid militaarrajatisi vib endise Nukogude Liidu lnepiirile jnud Balti riikidest leida ksjagu. Varasemate sdade jlgi leiab maastikust vhem. Aeg on teinud oma t, samuti tuleb silmas pidada, et sjategevuseks sobivad kohad on olnud samal otstarbel kasutuses hiljemgi. Ka Zile kla lhedal paiknevaid tsaariarmee kaitserajatisi, mis on ehitatud Esimese maailmasja ajal, rakendati ka paar aastakmmet hiljem.
Jrgmine prandkultuuriobjekt − tulevalvetorn − prineb 1990. aastate keskelt. Selleks et maastikutulekahjusid kiiresti avastada, oli hajaasustusega piirkondades tarvitusel mnekmne meetri krguste tornide vrk. Iga torni tipus oli valvur, kes suitsu mrgates teatas keskusesse selle suuna. Naabertornist saadud teise asimuudi abil oli vimalik kaardil tulekolde asukoht tpselt kindlaks mrata ja kustutusmasinad kohale saata. Tehnoloogia arengu tttu pole mehitatud tulevalvetornid enam vajalikud.
Vahepeal jest eemaldunud tee juab pikema retke jrel tagasi Madala saare (Zema sala) juures. rgmetsa varjus je krgest kaldast alla kulgevat plist teed koolmekohta on kasutatud aastatuhandeid, seeprast on paik lti folklooris seotud mitme legendiga.
Jrgmine peatuspaik rajal tutvustab taas ajaloolist metsakasutust. Se miilimiseks (pletamine vhese huga) tarvitati vga rohkelt puitu: stt vajati sepatks ja suurte hoonete ktmiseks enne kivise vidukiku. Tenoliselt tarbis siin toodetud stt ka suurlinn Riia.
ht-teist on jnud praegustele uurijatele ka saladuseks. Raja kaks jrgmist punkti ei lase kahelda inimtekkelisuses, aga nende kasutuseesmrk ei ole selge. ks neist kujutab lhutud kivide kogumit ja teine pinnasesse kaevatud kivivooderdisega svendeid. Selliseid objekte on eriti oluline hoida tulevastele plvedele, et selgitada tde, kui teadmistepagas on tienenud.
Koiva je kallastel paiknevad kaitsealad mlemas riigis: Koiva-Mustje maastikukaitseala ja Ziemelgauja maastikukaitseala. Liivaste kallaste tttu muutub jesng pidevalt. Nnda tekivad vanajed ehk soodid, mis mitmekesistavad siinseid elupaiku. he sellise soodi kaldal kasvab heas seisundis mnd, mida tema 3,05 m mbermdu ja 380-aastase vanuse tttu peetakse heks vanemaks Ltis.
Ka raja jrgmine objekt on otseselt seotud Koiva jega. Parvetuspuude vettelaskmise kohas olevalt infostendilt vib lugeda, et 1940. aastatel oli Ltis parvetatavaid veeteid kokku 3200 kilomeetrit ja parvetades transporditi 40% kogu metsamaterjalist. Siit lhetati puumaterjali isegi Riiga. Koiva jes lpetati parvetamine 1968. aastal.
Retk lheneb lpule ja hakkame taas asustatud piirkonda judma. Teeveeres asuv heakorrastatud vana talu eluhoone on rajatud kunagise Olinase metsamisa asukohta.
Rkides metsast ja prandkultuurist, ei saa jtta mainimata jahindust. Saatuse tahtel asub metsasgavuses lhestikku kaks vastandlikku mlestusmrki: 1882. aastal Vene suurvrst Vladimir Aleksandroviti osalusel peetud eduka jahi auks ja 1964. aastal jahi kigus hukkunud Lti ooperiartistile Rihards Veidele.
Raja lpp-punktist vib leida kolm prandkultuuriobjekti: krtsi tall Koiva koolmekoha lhedal, vesiveski varemed ning trva- ja trpentinivabrik. Siit vib retke jtkata Koiva kallastel Cesise (Vnnu) ja Sigulda poole vi prduda mda krvalteid tagasi le Koiva raja alguspunkti.

Palju hist. Ringsidu mda Eesti ja Lti prandkultuuriobjekte lpetab siinkirjutaja arusaamisega, et eri algupraga keel ja ldise kultuuritausta erinevused on vikesed vrreldes hisosaga, mis muu hulgas vljendub hetaolises ehituslaadis ja prandkultuuriobjektides ldisemalt. Selle mistmiseks peabki vaatama inimtegevuse mrke mlemal pool praegust riigipiiri, aga hel ja samal Liivimaal. Radu vib julgesti soovitada ka lti- vi ingliskeelsetele huvilistele, sest kik infotahvlid peatuskohtades on kolmkeelsed.

Teksti koostamisel on kasutatud raja infotahvlite teavet.

Jrgen Kusmin (1980) on RMK Lnemaa metskonna spetsialist, kelle hobi on otsida maastikust inimtegevuse mrke ja neid tutvustada.



Jrgen Kusmin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012