Üks Tartu silmapaistvamaid professoreid möödunud sajandil – Julius Tehver – oli härrasmees, üsna terava, lühikese ja täpse ning kindla sõnaga, millel oli suur kaal. Talle ei meeldinud, kui teda üritati ilma luba küsimata pildistada. Eksamile tulles pidi noormeestel olema habe aetud ja lips ees ning neidudel ka kuumal suveajal sukad jalas.

Julius Tehver sündis pere kümnenda lapsena 14. detsembril 1900. aastal Uru külas Tori kihelkonnas ja suri 7. veebruaril 1990 Tartus. Ta õpetas tulevastele loomaarstidele koduloomade anatoomiat, histoloogiat ja füsioloogiat. Histoloogiat õpetas ta ka ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele ja füsioloogiat bioloogiaüliõpilastele.
Julius Tehver on kirjutanud oma erialal riiulitäie äärmise täpsuseni viimistletud õpikuid – kogumahult rohkem kui sel ajal mitu kateedrit kokku.
Tema teaduslikud tööd, sealhulgas venekeelne 13-osaline, ligi 1700-leheküljeline histoloogiamonograafia on maailmatasemel. Eriti kõrgelt hinnati tema tööd eestikeelse anatoomia- ja histoloogiaterminoloogia loomisel [2].

Ta jõudis üliõpilasi harida ka üldkultuuriliselt. Näiteks võttis kätte ja viis tulevased loomatohtrid ühel pühapäeval Rupsi ja Haavakivi maile, Juhan Liivi ja Anna Haava kodupaikadesse. Oma kodukandis Toris korraldas ta kodu-uurijate päevi, oli Tori Põrgu kaitse algatajaid, kultuurilooliste materjalide kogujaid jne. [1].
Eesti looduskaitse seltsi asutajaliikmena tavatses professor puid istutada, küll tolleaegse veterinaariakompleksi Narva maantee ja Vene tänava vahelisele haljasalale, histoloogiakateedri õue Laial tänaval, oma koduaiast rääkimata.
Tähtvere lauluväljaku taha Emajõe luhale, kus varem oli olnud prügimägi, istutati 1964. aasta mais kased, mis nüüdseks on sirgunud laulukaare kõrguseks. Istutamise idee pärines Julius Tehverilt. Kasesalu sisse istutati kolm tamme EPA rektoraadi auks.

Julius Tehveri 70. sünnipäeva puhul otsustas tema kodukandi Tori rahvas istutada Tartu laulukaare taha tammed Tehveri auks [3]. Kaks tamme, millest üks püsima jäi, toodi Tehveri isakodu karjamaalt, et panna need tema poole sajandi pikkuse töö tunnustuseks kasvama teaduslinna Tartusse.
Tammede toojad olid tema sünnikoha ümbruse kodu-uurija Elmar Savila, Tori sovhoosi direktor Jaan Vija, agronoom Hendrik Selja ja Vändra (Piistaoja) katsejaama juhataja Edgar Keevallik. Et sünnipäeval 14. detsembril istutada ei saanud, tehti seda kevadel, aprillis 1971.
Aastaid hiljem, 1989. aasta suvel, tekkis auväärses eas professoril mõte tähistada kasesalus kasvavad tammed kividega. Professori soov oli, et tema tamme kivi olgu tagasihoidlik ja sellesse raiutagu tekst: prof. Julius Tehveri tamm torilastelt 1970.
Sobivad kivid toodi Elva lähedalt kruusakarjäärist, tekstid on raiunud skulptor Jaan Luik.

1. Eilart, Jaan 1970. Mõned kirjaread professor Julius Tehverile. – Edasi, 13. detsember.
2. Kaarde, Johannes 1970. Professor Julius Tehver 70-aastane. – Põllumajanduse Akadeemia, 19. detsember.
3. Kaasik, Ants 1971. Mõtteroheliste puude kõrval. – Põllumajanduse Akadeemia, 29. aprill.

Aimur Joandi (1948) on agronoom.