Mullusel looduskaitseaastal kinnitati Eestis elavate ohustatud liikide kaitseks kokku 105 uut püsielupaika. Nelja liigi kaitse paremaks korraldamiseks valmisid tegevuskavad; kaks liiki, niidurüdi ja kassikakk, viidi II kaitsekategooriast üle kõige rangemasse ehk I kategooriasse.
Uusi püsielupaiku said juurde merikotkad (30 elupaika), väike-konnakotkad (15), kanakullid (48) ja metsised (9); putukatest rohe-vesihobu, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib (2) ning taimedest nõmmnelk (1).
Tegu on selliste püsielupaikadega, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, kuid kus elavad kaitset vajavad liigid. Näiteks merikotka püsielupaik tähendab pesapuud koos seda ümbritseva kaitsetsooniga, kus inimeste tegevus on rangelt piiratud just pesitsusajal. Merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse, meil pesitsevate merikotkapaaride arv jääb alla 200, kuid see on hakanud suurenema.
Samas on metsiste arvukus viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud. Eestis arvatakse elavat umbes 2000 metsisekukke ja nüüd on meie metsistel kokku 154 kaitsealust püsielupaika.
Tegevuskava said näiteks Euroopa naarits ja niidurüdi. Euroopa naaritsa kaitsmisel on Eestil juhtroll kogu maailmas. Naaritsate üleeuroopalise paljundusprogrammi eest vastutab Tallinna loomaaed, koordineerides loomade vahetust loomaaedade vahel. Hiiumaa loodusesse on aastatel 2000–2009 iseseisva asurkonna taastamiseks lahti lastud 436 naaritsat.
Eesti looduskaitsetegevus on väga oluline ka kogu Euroopas hääbumisohus oleva kõre ehk juttselg-kärnkonna arvukuse taastamisel. Valminud on tegevuskava tutka, I kaitsekategooria linnuliigi kaitseks. Selle liigi arvukus on viimastel aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. Eestis säilinud tutka asurkonna suurus on 10–30 pesitsevat emaslindu.
Vaata täpsemalt http://www.envir.ee/1153384.