Eesti Looduse fotov�istlus
2011/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2011/01
Aasta puud ja puudutused

Uus aasta toob ikka muutusi, ka Eesti Loodusesse. Thelepanelik lugeja mrkab kindlasti siin lehekljel vahetunud logosid: lugemisaasta, Eesti looduskaitse aasta ja rahvusvahelise elurikkuse aasta asemel viitame nd MT Loodusajakiri kmnendale snnipevale.
Meie omalaadne kirjastus on asutatud 2001. aastal ja nagu neme keskkonnainvesteeringute keskuse mullu aasta lpul jagatud toetustest (www.kik.ee), ilmuvad meie ajakirjad Eesti Loodus, Loodusesber, Horisont ja Eesti Mets endistviisi. Eesti Loodus on muutunud sama raha eest paksemaks: nd hlmab vljaanne iga kuu vhemalt 64 leheklge, mullu oli mne numbri maht 48 leheklge.
Ajakirjast leiab muidki muutusi: oleme avaldanud rohkem snumeid, kroonikat ja lhiartikleid, sest see aitab lugejal toimunust kiiremalt levaadet saada. Jtkame muidugi ka pikemate artiklite avaldamist: tahame igas numbris avaldada vhemalt he phjalikuma uurimuse Eesti loodusest. Oleme melnud ka meelelahutusele: ndsest on meil loodusteemaline ristsna, mille lahendajad saavad auhinnaks looduskirjandust.

Uuel aastal on ka uus aasta puu. Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega oleme aasta puid ajakirja veergudel ksitlenud juba 16 aastat. Seekord kannab aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase knnapuuga. Teda tutvustame phjalikult Eesti Looduse mrtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas ja ka nd kehtib 1995. aasta novembri-detsembrinumbris kirjutatu: igaks vib aasta puust meile ka ise kirjutada!
Kas aasta puude valimine on end igustanud? Kadakas valiti 1996. aasta puuks seetttu, et aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi krvale muid loodussmboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste ksitluste jrgi ji kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mnd ja prn, igahel veenev phjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hletada, ent phjanaabrite eeskujul otsustati kigepealt valida aasta puu.
Rahvuspuu valimiseni pole seni jutud ja vib-olla on see isegi hea: kiki kodumaiseid puid pole me senini phjalikumalt tutvustanud ning tegelikult on nad ju kik toredad, pole phjust ht puud mingil phjusel esile tsta. Rohkete rahvussmbolite valimisega kipub nende vrtus lahjenema, pigem piirduksime rahvuslille ja -linnuga.

Looduslikke puid-psaid on meil eri arvestuste kohaselt umbes 6080 liiki, nii et pealtnha saaks veel hulk aastaid valida aasta puid, kordamata varasemat. Samas on puude perekondi mrksa vhem, niteks pajusid on ligi kakskmmend liiki, kaski on neli, pihlakaid kolm liiki jne.
Jrgmise aasta puu oleme juba ette ra valinud see on unapuu. Edaspidi hakkavad tulema aasta puudena aga need, keda tavaliselt oleme harjunud ngema psana, niteks kontpuu, paakspuu ja trnpuu, kuslapuu, lodjapuu jne.
Olen ninud umbes kuue meetri krgust tugeva tvega paakspuud ning ka niteks ligi kolme meetrini ulatuvat hetvelist magedat sstart, kes vibaliku tvena elegantselt mbritsevatele kadakatele naaldus. Puu mis puu! Aga valimiskahtlusi vib ratada puude tuntus: mndi vi tamme on tunduvalt phjalikumalt uuritud kui niteks lodjapuud. Mis muud, kui uued aasta puud panevad meie dendroloogide ja metsateadlaste teadmised proovile.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012