Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2011/02
1/31208

Selles veerus saate seekord lugeda kige vanema veel elava (pea)toimetaja (19581960) mtisklust Eestimaa Looduse Fondi Sihtasutuse tagaphja elik fooni kohta. 1. jaanuaril 2011 oli Eesti riiklikus registris ELF-i krval veel 31 207 kodaniku- ehk vabahendust mittetulundushingut ja sihtasutust. Nende seas on ka Eesti Loodust vlja andev MT Loodusajakiri, Eesti Vhiliit, Haridusfoorum, Eesti Looduskaitse Selts, Skautide hing, Eesti Piibliselts, Avatud Eesti Fond, Kennelliit, Eesti Looduseuurijate Selts.
Poliitikast puudutatud inimesed on viimasel ajal nurinat tstnud selle le, et meie isamaal on mrgata ametnikeriigiks moondumise tendentse. Riigiasutustes on theldatud ttajate parteistamist, oma eriala tippude seisukohtade vhenevat arvestamist. Suure kra-mraga toimuvate valimiste krval on seisundit tasakaalustamas kodanikuhenduste kaalukuse kasv. Siinses ajakirjanumbris on toodud hulk niteid selle kohta, mida ELF on suutnud ra teha. Vib-olla kige thtsam, kuigi vhem mrgatav on selles noorte ja vanade loodusteadlikkuse parandamine. Kigis vimalikes vormides, loodusmatkadest talguteni.
See t nuab kannatust, mnegi ahne demagoogi vaenu talumist, olgu selleks siis DELFI-s mis tahes looduskaitse vastu raevukalt ruskaja vi mne perspektiivitundeta krgametniku kaval sehkendamine. See vib vahetevahel hinge tis ajada kll, aga Indrek Koffi luuleraamatus eestluse elujust (2010: 68) on kirjas ndisaja rahvatarkus: kes tles kesse kurat tles et elu peab kerge olema.
Paratamatult tuleb peagi senisest veelgi rohkem osaleda maavarade plev- ja lubjakivi, phjavee ning kllap varsti fosforiidigi mber svenevas vaidluses. Kas neid on meil vaja kasutada pika aja jooksul ja mdukalt, eelkige nn. sisevajadusteks? Vi investeerijatele kiire ja priske kasumi andmiseks, aga samas thivekriisi leevendamiseks nii kiirelt ja palju, kui vhegi vimalik? Kui kaugele ja kas ldse tohibki selleks uuristada kaitsealade alusphja, lpetada niakaevude vee tuluta kulutamist? Kas lepavsa tihumeetrite rohke juurdekasv tasakaalustab okaspuupalkide saagimise ulatuse?
Siis on jlle vaja seda, mis on olnud ELF-i tugevus: sihikindluse ja suure toetajaskonna krval ettepanekute ning hoiatustegi teadusphine seletus ja tasakaalukus. Ja muidugi koost teiste MT-dega: meid on palju, kokku isegi vga palju.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012