Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kroonika EL 2011/02
Kroonika

Muudatused Eestimaa looduse fondi nukogus ja juhatuses

Eestimaa looduse fond (ELF) avalikustas 21. jaanuaril fondi nukogu ja juhatuse koosseisu 2011. aastal.
Nukogu juhib esimehena Curonia Researchi nukogu esimees ja Lets do it Globali eestvedaja Rainer Nlvak; selle liikmed on majandusteadlane Andres Arrak, Tallinna tehnikakrgkooli professor Rein Einasto, TT professor llas Ehrlich, Skypei asutaja Ahti Heinla, riigikogulane Mart Jssi, Vru instituudi direktor Rainer Kuuba, IT-ettevtja Henri Laupmaa, igeusu vaimulik Sakarias J. Leppik, T teadur Riinu Rannap, kliimauurija Andres Tarand, keskkonnateabe keskuse osakonnajuhataja Uudo Timm, meediauurija Daniel Vaarik ja sihtasutuse Baltic Sea 2020 programmijuht Katarina Veem. Nukogust lahkusid pikaajalised liikmed Kaja Lotman ja Marek Strandberg ning Lembit Maamets ja Peep Mnnil.
ELF-i juhatusse kuuluvad esimees Jri-Ott Salm, aseesimees Tarmo Tr, finantsjuht Kadri Kalmus ja teabejuht Ivar Tamm.

ELF



Oleme teel Tagasi loodusesse

28. jaanuari hommikul sai Tartu likooli raamatukogu konverentsikeskus tis loodusharidusrahvast: lppes kaks aastat vldanud Eesti-Lti hisprojekt Tagasi loodusesse.
Tartu keskkonnahariduskeskuse juhataja Janika Ruusmaa tervitussnade jrel tegi projektist meeleoluka kokkuvtte projektijuht Sille Talvet Gravitas Consuldist. Ta oli vlja arvutanud, et projekti juures pidevalt tegutsenud 22 inimest ttas selle heaks kokku 25 000 tundi ehk he inimese 12 taastat! Iga osalenud institutsioon kolm Eestist ja kaks Ltist valmistas ette kolm loodusppeprogrammi, seega kokku 15; koostati 17 trki- vi videomaterjali ning korraldati 57 vljapoole suunatud loodusharidusritust. Kigele sellele kulus 652 659 eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondilt Eesti-Lti programmi vahendusel, KIK-ilt ning Lti regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumilt. Talvet rhutas vga thusat koostd ning kahe aastaga thelepanuvrselt kosunud lhedust kahe naaberrahva loodusharijate vahel.
Veel kuulati lpuseminaril kaht ettekannet. Tartu likooli bioloogist ja kirjanikust semiootik Timo Maran rkis loodusest aspektist, mis ilmselt enamiku osalejate jaoks oli uudne ja avastuslik, teemaks Semiootikuna looduses. Erika Klavina Kemeri rahvuspargist tutvustas aga loodusharidust Ltis ja peagi samuti 100-aastaseks saavat Lti looduskaitset.
Peva teises pooles esitlesid projektis osalenud asutused Tartu keskkonnahariduskeskus, Peipsi koostkeskus, keskkonnaamet ning Gauja rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon ehk Sille Talveti snul looduse- ja koostfnnid praktilistes ttubades kahe aasta jooksul vlja ttatud materjalide paremikku.
Seminari korraldajad olid hoolitsenud ka selle eest, et projekti tpiirkonna kaugemate paikade Valga, Vru, Plva, Elva ja Jgeva huvilised mugavalt kohale saaksid. Kik said mitmekesise kingitustekoti ning mlupulgal kik projekti jooksul koostatud materjalid. Need on tasuta kttesaadavad ja allalaetavad projekti osalisasutuste kodulehtedelt. Seega vivad tehtud suurest tst kasu ligata kik loodusharidushuvilised Eestis ja Ltis.

Loodusajakiri/TKKHK



Alanud on tnavune keskkonnauurimuste vistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) on vlja kuulutanud leriigilise pilaste keskkonnauurimistde vistluse, kus vlja valitud tde esitajad saavad maikuus osaleda Trgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil INEPO.
Vistlusel vivad osaleda 6.12. klasside pilased, igal tl vib olla kuni kaks pilast ja selle teema peab olema seotud looduse ja/vi keskkonnaga. Uurimistle tuleb lisada eraldi lehel he leheklje pikkune eestikeelne kokkuvte, kus antakse levaade tst, metoodikast, tulemustest ja jreldustest ning mis trkitakse ra konverentsi kogumikus. Kokkuvte tuleb saata ka elektrooniliselt aadressil margit.sokk@teec.ee.
Keskkonnauurimus tuleb saata 1. mrtsiks TKKHK-le. Vistlusele esitatud uurimistde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 29. mrtsil Tartus. Konverentsil hindab komisjon esitlust ja esinemisoskust, ksimustele vastamist ja t sisukust. rii valib vlja kuni kaks paremat td, mis esindavad Eestit 18.21. mail Trgis toimuval rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil INEPO (www.inepo.com).
30 konkursist osa vtvat pilast saavad suvel olla Sagadi looduskooli kolmepevases ppelaagris.

TKKHK



Vitsuti algatus leidis Brsselis toetust

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek siduda Euroopa kultuuripealinnad koostvrgustikku on plvinud Brsseli krgete ametnike toetuse.
Euroopa Liidu regiooni komitee (CoR) president Mercedes Bresso hindab krgelt ideed tekitada snergia kultuuripealinnade vahel ja kutsub selle elluviimiseks appi Euroopa vabatahtlikke. Bresso snul saab sel moel esile tsta eri regioonide kultuurilise mitmeklgsuse ilu ning ppida ksteiselt.

Tallinna LV



Keskkonnaseadusi rikutakse aina vhem

Keskkonnainspektsioon (KKI) teatas 25. jaanuaril, et registreeris 2010. aastal kokku 2497 keskkonnaigusrikkumist, nende eest mrati trahve 1505 isikule kogusummas 3,5 miljonit krooni ehk 221 090 eurot.
2009. aastal registreeris inspektsioon kokku 3776, aastal 2008 aga 3585 rikkumist. KKI peadirektori asetitja Olav Avarsalu snul vib neid positiivseid muutusi helt poolt seostada inimeste suurenenud keskkonnateadlikkusega, samas oleme jrelevalves keskendunud suurema keskkonnamjuga objektide kontrollimisele, millega on vimalik tsisemaid probleeme ja rikkumisi ennetada.
Tavapraselt oli kige rohkem juhtumeid 1451 kalapgivaldkonnas, ehkki ka siin on rikkumiste arv vrreldes varasemaga mrgatavalt vhenenud. Samal ajal on kalapgivaldkonnas trahvitute hulgas suurenenud juriidiliste isikute osa ning ka keskmine trahvisumma.
Rikkumiste arvult jrgnesid kalapgivaldkonnale jtme- ja metsavaldkond vastavalt 237 ja 218 rikkumisega. Jtmevaldkonnas on igusakte eiratud samuti varasemast vhem. Positiivsena tasub mrkida kontrolli paranemist piirilese jtmeveo le, kus inspektsioonil on hea koost maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveametiga.
Metsaigusrikkumiste arv on vrreldes 2009. aastaga suurenenud, kuid vhenenud on seadusvastaste raiete maht. Kui 2009. aastal raiuti ebaseaduslikult 247,5 tihumeetrit puitu, siis 2010. aastal 135,9 tm. Enim igusrikkumisi tuvastati raieiguse ja metsamaterjalidega sooritatud tehingute puhul. Suuremaid metsaplenguid 2010. aastal nneks ei olnud.
Rikkumisega tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 10,8 miljonit krooni (690 762 ), millest enamiku ehk 8,1 miljonit krooni (519 900 ) olid kaevandamistega seotud kahjud. Metsaigusnormide rikkumisega seotud kahjudeks hinnati 1,7 miljonit krooni (105 414 ).
Maakondadest oli enim ehk 410 rikkumist Harjumaal, jrgnesid Tartumaa 330 ja Ida-Virumaa 316 rikkumisega. 2010. aasta keskkonnaigusrikkumiste statistikat saab tpsemalt vaadata veebilehelt www.kki.ee rubriigist Keskkonnajrelevalve.
KKI



Algab fotovistlus Looduse aasta foto 2011

Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kiki loodusfotohuvilisi osalema fotovistlusel Looduse aasta foto 2011.
Selle aasta fotovistlus on phendatud RO vlja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiahingu 90. snnipevale.
Tde esitamise thtaeg on 14. mrts, vitjad kuulutatakse vlja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.
Pilte saab esitada ainult interneti kaudu leslaadimismooduli vrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. lemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning ksitsi andmete ttlemine vib tekitada probleeme.
Vistluse eeskirjad on vrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Looduse Omnibuss




BEF tegi ettepaneku vtta Apollo mereala kaitse alla

10. jaanuaril esitas mittetulundushing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed ESTMAR raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku vtta piiranguvndina kaitse alla Apollo mereala.
See vimaldaks silitada Soome lahes, Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse alla vtmiseks esitatud mereala kogupindala on 5189 hektarit.
Piirkonna looduskaitsevrtust hindasid Tartu likooli Eesti mereinstituudi teadlased koos partneritega, uurides ala linnustikku, kalastikku ja merephja elustikku ning elupaiku. Vrtuslikku mereelupaika ohustab arendajate viimastel aastatel jrsult suurenenud huvi rajada niteks meretuuleparke. Samas on phjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgunud, et Apollo madala mereala on Lnemere avaossa ning Hiiumaa lhedusse jvate Eesti avamerealade iseloomulik nide, kus leidub EL loodusdirektiiviga kaitstavaid elupaigatpe. Piirkonna merephja elupaigad on heas seisundis. Peale selle on Apollo madala mereala lioluline peatumis-, toitumis- ja
talvituspiirkond aulile (Clangula hyemalis). Tegu on ka lesta kudealaga.

BEF



Euroopa maitsed

26. jaanuaril avati Tartus ERM nitusemajas (J. Kuperjanovi 9) nitus Euroopa maitsed. Samasugune nitus on veel kaheksas Euroopa muuseumis.
hisnitus otsib vastust ksimustele Miks me sme just seda toitu, mida sme? ja Kust tuleb meie lauale igapevane toit?. Nitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse korraga Rootsis, Taanis, Soomes, otimaal, Tehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.
Nitus on meldud eelkige noortele. Peale hise Euroopa loo rgib nitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo hest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.
Projekti Euroopa maitsed toetab Euroopa Liidu programm Kultuur, samuti Eesti kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Vt. nituse koduleheklge www.atasteofeurope.eu.

ERM



Seemnenitus T botaanikaaias

Kuni 9. jaanuarini oli Tartu likooli botaanikaaia ppeklassis vaadata nitus Seemned, viljad, julukaunistused.
Vlja oli pandud le saja taimeliigi seemned, le kahekmne eksootilise vilja, millest mitut (nt. ahvileivapuu ja hiiduba) sai ka oma kega katsuda. Vimalik oli tutvuda viljade liigitusphimtete ning seemnete ja viljade levimisviisidega.

TKKHK



T loodusmuuseum korraldab viktoriini Eesti linnud

Viktoriin Eesti linnud toimub 3. mrtsil kell 13 Tartu likooli zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46).
Tpne info viktoriini kohta on loodusmuuseumi kodulehel http://natmuseum.ut.ee/linnuviktoriin. Osalema on oodatud 6.9. klassi pilased, kuni kolmeliikmelised vistkonnad. Visteldakse kahes vanuserhmas: 6.7. ja 8.9. klass. Registreerimine linnuviktoriinile veljo.runnel@ut.ee, info: Veljo Runnel (520 6108) ja Klli Kalamees (5342 5101). Registreeruda tuleks esimesel vimalusel, hiljemalt 23. veebruaril.
Mrtsis korraldatakse samas kolmepevane linnukoolitus petajatele ja juhendajatele: kaks peva (24.25.03) zooloogiamuuseumis ja ks pev (26.04) vlipet.
Tpne teave linnulaulu ppeprogrammide ja petajate koolituste kohta http://natmuseum.ut.ee/linnuope.
Koolitused ja ppeprogrammid on tasuta, neid toetab KIK.

T loodusmuuseum


T teadlane arvati leilmse mereuuringute jtkuprogrammi juhtkomiteesse

T Eesti mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer juhtis kuni 2010. aastani lemaailmse mereuuringute programmiCensus of Marine Life Euroopa osa. Nd jtkub programm aastani 2020 ja juhtkomiteesse arvati ka Ojaveer, olles seal ks kolmest Euroopa esindajast.
leilmse, jrgmised kmme aastat kestva mereuuringute programmi Beyond 2010 Census of Marine Life regionaalne haare on lai, hlmates peale Euroopa ka Phja- ja Luna-Ameerika, Aasia ja Austraalia meresid. Programmi eesmrk on uurida ja kaardistada mereorganismide levik, liigiline mitmekesisus ja arvukus eelkige seni vhem uuritud piirkondades. Ajalooarhiivi andmetele tuginedes hinnatakse mere toiduahela tipmiste llide suurust minevikus, saadud tulemuste phjal prognoositakse tulevikustsenaariume ning kasutatakse saadud teadmisi mere elusvarude majandamisotsuste tegemisel.
Pprogrammi kmneliikmelisse juhtkomiteesse kuuluvad tunnustatud mereteadlased Kanadast, Jaapanist, Indiast, Hiinast ja mujalt maailmast. Juhtkomitee peamine lesanne on koostada nii hea teadusprogramm, et sellele oleks vimalik leida suuri rahastajaid. Eelmise kmnendi vldanud programmi phifinantseerija oli Washingtoni Alfred Sloan P. Fond, mis andis programmi heaks le 600 miljoni USA dollari. See on siiani suurim summa, mis he programmi raames mereuuringutele annetatud.

T



Prnus avati elektri- ja kttejaam

28. jaanuaril avati Prnus Fortumi elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis on kolmas omasugune Eestis. Uus innovaatiline jaam ttab kodumaisel bioktusel: puidul ja turbal.
Aktsiaseltsi Fortum Termest juhatuse esimehe Margo Klaotsa snul on thusa ja keskkonnahoidliku koostootmise jaoks vga thtis, et elektri tootmisel tekkiv soojus ei lheks raisku. Prnu saab seda kasutada linna kttes. Sestap oli Fortumi otsus investeerida 80 miljonit eurot Prnu uue jaama ehitusse igati otstarbekas. Pealegi on Prnu mbruses suured turba- ja puiduvarud ning arenenud mbli- ja puidutstus, kus tekib puidujtmeid.

Fortum Termest AS



Lhe ja meriforelli saavad kaitsta nii harrastus- kui ka ametikalurid

25. jaanuaril arutati keskkonnaministeeriumis, kuidas kehtestada senisest sstvam pgireiim ohustatud kalaliikidele lhele ja meriforellile.
Koosolek oli ajendatud harrastuskalastajate, kutseliste kalurite, lheteadlaste ja ministeeriumi hisest murest ja eesmrgist parandada meie lhe ja meriforelli populatsioonide seisundit. Tdeti, et lhe ja meriforelli varude madalseis on phjustatud nii keskkonnateguritest merel, sigimis- ja elupaikade vhesusest jgedes kui ka liialt suurest pgisurvest. Kohe vetavatest meetmetest on kige kiirem ja thusam paraku vhendada pgikoormust.
Tnavu sgisel keelatakse harrastuslik lhepk jgedes he kuu vltel (15.1015.11) ning htlasi rakendatakse tehnilisi abinusid, et vlistada ebaseaduslik pgiviis tragimine. Kuuajaline harrastusliku lhepgi keeld kehtestatakse Selja, Valgejgi, Purtse, Pirita ja Vna jes. Seevastu Narva ja Jgala jes lubatakse lhet pda senistel tingimustel, kuivrd neis jgedes pole seni lhe sigimiseks kohaseid olusid.
Lepiti ka kokku, et suurendatakse kudejgede suudmealadel kehtivaid pgikeelualasid lhe kudernde ajaks septembris ja oktoobris seniselt 1000 meetrilt 1500 meetrini. See peaks tagama piisava hulga kudekalade judmise sigimisaladele Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Pirita, Vna, Keila ja Vasalemma jes ning Valgejes.
Et vltida probleemset alamdulise meriforelli pki nakkevrgupgil Soome lahes, peeti oluliseks mrata talvisel perioodil detsembrist aprillini vhimaks vrgusilma suuruseks 100 millimeetrit alla nelja meetri sgavuses vees.
Keskkonnaministeerium tnas nii kutselisi kui ka amatrkalureid mistlike kompromisside eest hise eesmrgi nimel. Kokkulepitud meetmed, koos jtkuva pingutusega taastada kalateid ja nende elupaiku, on koosklas Euroopa Komisjoni uue Lnemere lhekava eesmrkidega, tles ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus, tpsustades, et nende meetmete toel on vimalik kiiremini taastada lhe- ja meriforellivarud. See on oluline Soome lahe rannakalandusele ning ka harrastuspgile.

Keskkonnaministeerium



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012