Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril anti kätte tänavused riigi teaduspreemiad. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati preemiad (38 347 eurot) Vladimir Hiþnjakovile ja Ülo Lillele.
1938. aastal Rostovi oblastis sündinud Vladimir Hiþnjakov on füüsik, kes uurinud tahkiste optilisi omadusi ja spektrograafiat, kristalli lisanditsentrite teooriat, kuuma luminestsentsi, mittelineaarset optikat, kõrgtemperatuurilist ülijuhtivust ja kvantoptikat. Hiþnjakov on saanud kaks riigi teaduspreemiat
1931 Pärnumaal sündinud keemik Ülo Lille on pannud aluse prostenooni ja teiste prostaglandiinide alusel valmistatud ravimite katsetootmisele. Tema eestvõttel 1970. aastate lõpul alustatud prostanoidide biokeemilise ja keemilise sünteesi uurimustest on Eestis kujunenud viljakas teadussuund, mida on tänini märgitud kolme Eesti teaduspreemiaga.
Mõlemad mehed on Eesti teaduste akadeemia akadeemikud: Hiþnjakov 1977., Lille 1983. aastast.
Riiklikud preemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (19 174 eurot) on saanud Gennadi Vainikko (täppisteadused, uurimustsükkel „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid”); Peep Palumaa (keemia ja molekulaarbioloogia, „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias”), Mart Min (tehnikateadused, „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused”); Eduard Maron (arstiteadus, „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid”); Anne Kahru (geo- ja bioteadused, „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid”); Asko Lõhmus (põllumajandusteadused, „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine”); Tiit Tammaru (sotsiaalteadused, „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis”) ja Valter Lang (humanitaarteadused, „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg”).
47 934 euro suurune riigi preemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava silmapaistva avastuse eest jäeti välja andmata, kuna vastavaid ettepanekuid ei laekunud.