Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi

Inimeste kitumiserinevuste kohta on mrkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460370 a. e. Kr. Ometi on tnapevalgi vga vhe teada, mil moel on isiksus ja fsioloogia omavahel seotud. Et sellele ksimusele vastust leida, on mdunud sajandist alates uuritud ka teiste loomade isiksusi.

Mis on isiksus ja milleks seda uurida? Kigepealt on oluline aru saada, et isiksus ehk iseloom (ingl. personality, coping style) pole sama mis kitumine. Kitumine on olendite vastus keskkonnale (sellena ksitletakse siinkohal ka niteks liigikaaslasi, kiskjaid vi saakloomi). Kui rott rndab tema pessa tunginud vrast liigikaaslast, siis on see kitumine, mitte iseloom. Isiksuse miste seisneb aga selles, et eri loomad kituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need erinevused kitumises on ajas psivad ehk sellele isendile loomuomased. Kui ks rott rndab sissetungijat silmapilkselt, teine aga ritab teda kigepealt hvardavate liigutustega eemale peletada ja rndab alles hdavajaduse korral, siis on tegemist eri iseloomudega.

Isiksusi uurida on huvitav mitmel phjusel. Esiteks aitab see seletada loomade kitumist. Viks ju eeldada, et kik kituvad alati nii, kuidas neile kige kasulikum on. Paraku pole see sugugi nii: tihtipeale kituvad loomad ebaratsionaalselt. Sellise kahjuliku ehk ebakohase kitumise phjus vib olla isiksus, mis pole kuigi paindlik. Sageli kituvad niteks agressiivse loomuga isendid rndavalt isegi srastes olukordades, kus oleks ilmselt kasulikum rahulikumalt vtta. Niteks on lehtermbliklasel Agelenopsis aperta theldatud liagressiivset isiksusetpi, mis on kasulik kll jahti pidades, kuid teeb raskeks leida sigimispartnerit: emased mblikud panevad peaaegu iga vastu tulnud isase lihtsalt nahka. Nnda kituda ei tundu kuigi kohane.
Teiseks on isiksusetpe oluline mista loomkatseid ette valmistades ning katsetulemusi tlgendades. Eri isiksusetbid vivad katsele reageerida eri moodi. Samuti ei pruugi eri isiksusetbid taluda sama hsti vangistust. ks loom on puuris elades igati rahul, teine aga langeb stressi, mis hakkab mjutama tema tervist. Sellest lhtudes tuleb tlgendada katsetulemusi. Sama kehtib ka koduloomade puhul: iseloom vib mjutada stressitaset. Ilmselt on koduloomi lbi aegade aretatud stressitaluvuse ja viksema agressiivsuse suunas.
Kolmandaks pole vhe thtis seegi, et muude loomade isiksusi paremini mistes suudame vib-olla seletada ka seda, kuidas on kujunenud iseloomud vlja inimestel. Samuti vivad iseloomu ja tervise seosed loomadel aidata seletada, miks mned inimesed jvad haigeks, teised aga mitte, isegi kui nende keskkond on tpselt sama.

Isiksuse mistatused. Loomade isiksusi jlgides on tekkinud ksimusi, millele pole sugugi lihtne vastata. Esiteks juba lal mainitud ksimus isiksuse vhese paindlikkuse kohta. Paljud uurimused on nidanud, et eri loomaliikide indiviidid kituvad ajas mrkimisvrselt psivalt. Selle nhtuse kahjulikkust vib mista laltoodud mblikunite phjal.
Teiseks, olgugi isiksus miskiprast paindumatu, kuid ometi peaksid loomade kitumismehhanismid aja jooksul arenema mingi keskmise, optimaalse vormi suunas. Seetttu peaks kitumine isendite vahel varieeruma vhe: looduslik valik peaks olema alles jtnud vaid he, parima isiksusetbi. On aga nidatud, et hes populatsioonis elavad loomad vivad samas olukorras kituda vga erinevalt. Srane isiksusetpide lahknemine on looduses laialt levinud. Huvitav on siinjuures ka see, et samalaadseid isiksusetpe on leitud suguluse poolest vga kaugetes rhmades: nii imetajate, lindude, mblike, putukate kui ka peajalgsete hulgast.
Kolmandaks viks oletada, et eri iseloomujooned (niteks agressiivsus, julgus ja uudishimulikkus) on omavahel sltumatud. On ju loogiline arvata, et see vimaldaks eri olukordadele reageerida paindlikumalt. Ometi on eri isiksuseomadused sageli omavahel tugevalt seotud: niteks agressiivne loom on sageli ka julge ja uudishimulik.

Milliseid isiksusetpe on loomadel leitud? Inimesi on tavaks jagada eri isiksusetpideks viie tunnuse phjal: ekstravertsus, avatus, kohusetundlikkus, sotsiaalsus, neurootilisus. Teiste loomade puhul lhtutakse enamasti vaid hest vi kahest tunnusest. See on ka arusaadav, sest hiirele vi seale ei saa ette panna 60 ksimusega ankeeti, mille phjal isiksusetp kindlaks mrata. Leppima peab kitumise jlgimisega standardsetes olukordades.
Kige tpilisemalt jagatakse loomad kaheks isiksusetbiks: proaktiivsed (ligikaudu viks tlkida kui ennetavad) ja reaktiivsed (vastavad ).
Proaktiivsed loomad on agressiivsed, haaravad vimaluse korral initsiatiivi, neile meeldib tegutseda. Reaktiivsed loomad pavad aga konflikti vltida ja reageerivad alles hdavajaduse korral. Phimtteliselt vib elda, et proaktiivsed loomad pavad juhtuma hakkavaid sndmusi ennustada ning reageerivad selle phjal. Seetttu sobivad neile stabiilsed keskkonnaolud, mida on lihtsam ette aimata ning kus kiire, ennetav reageerimine tuleb loomale kasuks. Reaktiivsed loomad aga kituvad eelkige vastusena vlistele stiimulitele: vaadatakse kigepealt, mis ikkagi juhtub, ja valitakse seejrel kitumisviis. Arusaadavalt on niiviisi kituda kasulik muutlikes tingimustes, mida pole lihtne ennustada.
Nnda ongi nidatud, et reaktiivne isiksusetp on palju paindlikum ning kohanemisvimelisem. Katses rottidega vahetati mber 12-tunnine ja peva tskkel. Reaktiivsed loomad kohandasid oma kitumise uue tskliga vastavusse kohe, proaktiivsetel lks aga pevi aega, et leldse kohanduma hakata.
Sraste katsete phjal ei saa siiski elda, et ks isiksusetp oleks teisest parem vi halvem: tegu on lihtsalt eri viisidega keskkonnas toime tulla, mille edukus vib mnevrra oleneda keskkonnatingimustest.

Kellel ja kuidas on isiksusetpe uuritud? Kuna loomade isiksusetbid on vga noor uurimissuund, on tegeldud veel vga vheste loomaliikidega. Kige rohkem on katseid tehtud teaduse klassikaliste mudelloomadega, nagu hiired, rotid ja reesusmakaagid. Teaduslikult on uuritud ka koduloomade veiste, sigade ja kanade isiksusi. Metsalindudest on eelkige uuritud rasvatihast, ht loomakoloogide meelisobjekti. Kaladest on vaatluse all olnud peamiselt vikerforelli ja ogaliku iseloom. Mnedes uurimustes on analsitud ka eksootilisemate loomade, nagu tupaiade, kivinugiste vi kaheksajalgade isiksusetpe.
Et isiksuseuuringute tulemusi saaks vrrelda, on vlja ttatud standardsed isiksusekatsed. Levinud moodus on niteks selgitada vlja koduterritooriumile tunginud vra rndamise kiirus: proaktiivsed loomad rndavad kohe, reaktiivsed vtavad aega, et olukorda hinnata. Rottide ja hiirte puhul kasutatakse sageli sunnitud ujumise proovi: loom pannakse veeanumasse ning jlgitakse, kas ta ujub seal aktiivselt (proaktiivsed loomad) vi hulbib niisama pinnal (reaktiivsed loomad).
Kujukalt toob proaktiivsete ja reaktiivsete hiirte ja rottide erinevused esile nn. kaitsva kaevamise katse. Selleks asetatakse looma puuriseinast lbi elektrissteemiga hendatud pulk. Iga kord, kui loom pulgale vastu lheb, saab ta kerge elektrilgi. Seetttu soovivad loomad leida viisi, kuidas elektrilki vltida. Proaktiivsed hiired ja rotid hakkavad pulga mber kuhjama puuri phja katvat materjali (niteks liiva), kuni ebameeldiv objekt saab leni maetud. Reaktiivsed aga hoiduvad lihtsalt teise puuriserva. Nagu nha, on mlemad meetodid edukad: mlemal isiksusetbil nnestub elektrilki vltida. Nii ei saagi elda, et ks reageeriks paremini kui teine, need on lihtsalt eri meetodid olukorraga toime tulla.
Uuringute jrgi on kaitsva kaevamise ja sissetungija rndamise katsete tulemused omavahel korrelatsioonis: loomad, kes sissetungijat kiiresti rndavad, kulutavad palju aega kaitsvale kaevamisele, aga loomad, kes enne sissetungija rndamist vtavad aega olukorda hinnata, kaevavad vhem ja eelistavad vastikust pulgast lihtsalt kaarega mber kia.
Nii nrilistel, koduloomadel kui ka tihastel on isiksusi mratud selle jrgi, kuidas loomad kituvad tundmatul alal vi kokkupuutel vraste objektidega. Loomad, kes hakkavad uut keskkonda kiiresti avastama ega pelga uusi esemeid oma koduterritooriumil kuigivrd, liigitatakse proaktiivseteks, ent neid, kes suhtuvad uuesse ruumisse ja senitundmata objektidesse kahtlustavamalt ja ettevaatlikumalt, peetakse reaktiivseteks. Siiski on nidatud, et kuigi proaktiivsed loomad lhenevad uutele objektidele kiiremini, kulutavad reaktiivsed loomad neid phjalikult uurides kokkuvttes kauem aega.
Loomade isiksusi mratakse ka nnda, et hoitakse looma kinni ja analsitakse, kui tugevasti ta vastu hakkab. Sigade puhul kasutatakse niteks nn. seljakatset (ingl. back-test): looma hoitakse selili ja loetakse, mitu korda ta pab teatud aja jooksul lahti rabeleda. Sama phimtte jrgi tehakse kanadele nn. kljekatset. Viksemate lindude uurimiseks on rasvatihaste peal vlja ttatud standardne meetod, kus tihast hoitakse peos ja loetakse tema sdamelkide kiirust, et mrata stressitase.

Kas iseloom on pitud ehk keskkonna kujundatud vi kaasasndinud? Katsed kinnitavad viimast: isiksusetbi mravad valdavalt kindlaks geenid ning tegu on seega pritava tunnusega. Seda on lihtne nidata aretuskatsetega, mida on hiirte ja rottide, aga ka tihaste peal arvukalt tehtud: valitakse vlja kige agressiivsemad loomad ja kige leebemad loomad ning paaritatakse sarnaseid omavahel. Niiviisi suunatud valiku tulemusena saadakse juba mne plvkonna jrel vga selgelt vljajoonistuvad isiksusetbid. Isiksuse uurimise katseid ongi kige parem teha just selliste aretatud liinidega, sest looduses ei pruugi isiksusetbid nii selgelt esile tulla.
Olgugi et mnikord nikse isiksus pigem takistavat paindlikku kitumist, on prilikud isiksusetbid siiski looduses vlja kujunenud ja evolutsiooni kigus silinud. Kuidas seda seletada? Saksa teadlastel nnestus katses rasvatihastega elegantselt demonstreerida, kuidas eri isiksusetbid on adaptiivsed ehk kasulikud.
Tihased liigitati kitumise phjal proaktiivseteks ja reaktiivseteks ning kolmel jrjestikusel aastal uuriti nende pesitsusedukust. Selgus, et esimesel ja kolmandal aastal olid edukad hte tpi linnud, teisel aastal aga teist tpi. Isiksusetpide edukus olenes keskkonnaoludest, eelkige toidu kttesaadavusest. Teine aasta erines esimesest ja kolmandast selle poolest, et siis oli pkidel eriti palju phkleid, seega toitu tihastele kllaga.
Huvitav oli see, et aastal, mil edukamad olid proaktiivsed isased, soosisid tingimused reaktiivseid emaseid, ja vastupidi. Phjuseks oletati, et isastel ja emastel piiravad pesitsusedukust eri tegurid. Proaktiivsetele emastele olid edukad nlja-aastad, sest emased psevad toidu ligi enamasti alles prast isaseid ning toidunappuse korral on siis konkurents tugev ja eelis agressiivsematel emaslindudel. Heal toiduaastal polnud emastel aga khu tis saamiseks agressiivsust vaja, pigem vis liigne agarus tmmata kiskjate thelepanu: seetttu olid edukamad reaktiivsed, ettevaatlikumad emased.
Et isased saavad toidu kergemini ktte, mjutas nende pesitsusedukust mrksa enam hoopis suutlikkus leida ja kaitsta pesapaika, sest emased valivad paarilisi just nonde valdusala phjal. Seetttu olid nlja-aastatel, kui linde oli vhe ja ei olnud erilist konkurentsi pesapaikade prast, suhteliselt edukamad ettevaatlikumad reaktiivsed isased, heal aastal aga, kui talve oli le elanud palju linde, sai mravaks territooriumikonkurents ning lbi lid eelkige agressiivsed isased.
Arvatakse, et erisugused isiksused vivad olla vlja kujunenud eelkige liigisiseste konfliktide tulemusena. Tihti on nnda, et mida rohkem on populatsioonis agressiivseid loomi, seda kasulikum on hoiduda konfliktidest ja olla leebe iseloomuga, sest risk ennast vitluses vigastada on liiga suur. Kui aga leebeid on palju, on soositud just agressiivse loomuga isendid, kes saavad siis karistamatult kaaslasi rvida. Seega soosib looduslik valik kumbagi isiksusetpi seda rohkem, mida vhem seda populatsioonis leidub. Tulemuseks on, et mlemad tbid jvad psima mingis stabiilses osakaalus.

Isiksuse seos tervisega. Ndseks on piisavalt tendeid, et kindlalt elda: isiksusetp on tepoolest seotud tervisega ehk fsioloogia ja immuunssteemiga. Kige ilmsemalt mjutab isiksus tervist tervistkahjustava kitumise kaudu: kui iseloom soosib niteks sltuvuskitumist vi agressiivsust, mjub see tervisele kahtlemata halvasti. Ilmselt on sel seosel aga muidki mehhanisme, mida teadlased alles selgitavad.
Kogu elu summaarse tervise hea nitaja on eluiga. Paraku on niteks inimeste iseloomu ja eluea seoste uuringuid keeruline korraldada, sest teadlased vivad surra enne kui nende uurimisobjektid. Mnikord saab aga eluea andmed seostada varasemate uuringute andmetega.
USA-s alustati 1921. aastal ht uuringut, kus osales le 1500 lapse. Nende laste tervist ja iseloomuomadusi jlgiti hoolikalt kogu elu jooksul. Kuna uuringut alustati nnda ammu, kogunes lpuks andmeid ka suremuse kohta. Anals nitas, et kige paremini isikuomadustest ennustab eluiga kohusetunne mitte rmsameelsus ega seltskondlikkus, nagu on sageli arvatud. Osaliselt tuleneb eluea ja kohusetundlikkuse seos kahtlemata kitumisest: kohusetruud inimesed suitsetavad vhem, tarbivad vhem alkoholi ja teevad hoolsamalt trenni. Kohusetunde mju ji huvitaval kombel alles aga ka siis, kui veti arvesse erinevused tervist kahjustavas kitumises ja spordiharrastustes. Jrelikult peab leiduma veel mingi mehhanism, mis helt poolt paneb inimese kohusetruult kituma, teisalt aga tagab hea tervise.

Tervist mjutab suurel mral ka indiviidi kalduvus langeda stressi. Nimelt on stress tihedalt seotud immuunssteemiga: lhiajaline stress muudab immuunssteemi aktiivsemaks, krooniline stress aga nrgestab immuunssteemi.
Paljudes uurimustes on eeldatud, et reaktiivsed loomad langevad kergemini stressi kui proaktiivsed, kuid uuemad td nitavad, et srast otsest seost ei ole. Pigem on kalduvus stressile eraldi tunnus, mille phjal loomi isiksusetpideks jagada. Proaktiivsed loomad vivad seega olla nii kergesti stressi kalduvad kui ka tasakaalukamad, samamoodi ka reaktiivsed (# 1).
Kui suurt stressi mingi rritaja loomale tekitab, oleneb sellest, kui palju kontrolli tal selle rritaja le on. On nidatud, et kerge elektrilk tekitab rottides vhem stressi siis, kui nad saavad ise lki andvat seadet vlja llitada, isegi kui see kokkuvttes saadud elektrilkide arvu ei mjuta. Samuti leevendab stressi see, kui loomal on vimalus oma thelepanu millelegi muule suunata: niteks klm tekitab rottides vhem stressi siis, kui nad saavad puupulka nrida.
Proaktiivsete ja reaktiivsete loomade tervist mjutab kontrollimatu stress eri moodi: mnes uuringus on nidatud, et reaktiivsetel phjustab kontrollimatu stress suurema tenosusega kasvajaid. Selle nhtuse fsioloogiline mehhanism on teadmata.
ldse kipub enamik uurimusi isiksuse ja tervise seoste kohta olema pigem sellised nopped: seos kll leitakse, kuid mitte phjusi. Passiivsetel sigadel on ht tpi immuunsus kehvem kui aktiivsetel, kuid teist tpi immuunsus jlle tugevam. Reaktiivsetel hiirtel on rohkem kasvajaid, teise uurimuse phjal aga ka rohkem antioksdante, mis peaksid kasvajate teket ra hoidma. USA sduritel on niteks leitud seos immuunsuse ja agressiivsuse vahel. Ja nii edasi. On selge, et mida rohkem selliseid seoseid leitakse, seda lhemal ollakse lpuks ka nende seoste phjuste leidmisele.

Palju ksimusi ripub veel hus. Kas isiksus tuleneb looma sisemistest fsioloogilistest piirangutest: kik kituvad nii, nagu nende kehalised eeldused ja tervislik seisund vimaldavad? Vi mjutab iseloom pigem hoopis ise tervist, niteks hormoonide kaudu? Selge on vaid see, et isiksus ehk iseloom ei ole omane mitte ainult inimestele, vaid teistelegi loomadele, ja tervis on miskiprast sellega seotud. Loomade isiksuseuuringud on alles pika raja alguses, ent suund on paljulubav ja kogub kiiresti populaarsust. Vime loota, et tulevikus isiksuse mistatus lahendatakse.

Tuul Sepp (1984) on Tartu likooli loomakoloogia doktorant, uurib lindude immuunssteemi ja antioksdantkaitse seoseid kitumise, sulgede vrvi, sigimisedukuse ja elueaga.



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012