Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Kuidas hoida suhteid kopraga

Euraasia kobras (Castor fiber) on meie looduse plisasukas. Tsi, ligi sada aastat seda tkat looma meie veekogudes ei ujunud, sest inimese ahnus tema naha, liha ja nre jrele tegi koprale lpu. Seda mitte ainult Eestimaal, vaid kogu Euroopas: kahekmnenda sajandi alguseks oli Euroopasse jnud vaid kaheksa vikesearvulist asurkonda. Eesti jgedele, Jgala jgikonda, asustati kobras uuesti 1957. aastal, Valgevenest prit isenditega. Kahte viimast astakmmet vib Eesti kobraste ajaloos pidada pigem tusu- kui mnaajaks.

Koprad tunnevad end kige paremini vees, seetttu loovad nad paisude abil leujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pseda. ksiti kaitseb leujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepse rvlite ja talvepakase eest.

Oma vesiehitust tttu on kobras kossteemis vga thtis liik, mngides vtmerolli loodusliku mitmekesisuse tagamisel. Sraseid liike nimetatakse tugiliikideks (ingl. keystone species). Kopra loodud mrgalad on elupaikadeks paljudele, pakkudes peavarju niteks veelindudele ning kudemiskohti konnadele ja kaladele. Pisikiskjatele, nagu mink, nirk ja krp, on kopratiigid ja -kuhilad oluline jahimaa. Konna- ja kalarikkus meelitavad ligi must-toonekure ja konnakotkaid, kes sageli ehitavad oma pesa toitumisalade lhedusse. Liigvee tttu kuivanud ja mdanenud puud, leujutatud alade lahutamatud osad, pakuvad suupistet rhnidele: sellised mrgalad on meeliselupaik niteks kaitsealusele valgeselg-kirjurhnile. Rhnid on tugiliigid, nagu kopradki, luues omakorda pesitsemisvimalusi teistele nespesitsejatele.
Kopratiigid on ka looduslikud reservuaarid, mis vhendavad kevadisi leujutusi ning suurendavad kuivadel suvekuudel veevoolu hulka. Igas kopratiigis vib miniatuursel kujul nha seda, mis toimub veepuhastusjaamades: sade settib ja vesi rikastub hapnikuga. Nii annab iga koprapais oma panuse jgede ja jrvede ning sedakaudu ka Lnemere puhtusesse. Kui koprapere oma tiigist lahkub ning pais aja jooksul laguneb, siis on sellestki loodusele palju kasu, sest lodu kattev mudakiht, mis vee alanedes metsa alla maha jb, on taimedele vetise eest.

Kui mni loom laiendab oma eluala, tekib tal pahatihti konflikt inimesega, eriti kui mngus on eraomand. Nii on linud ka kopraga, kelle paturegistrisse on kirjutanud palju lugusid nii metsa- kui ka pllumehed. Kui inimene kaevab kraave ning svendab veekogusid, et liigset vett kiiremini ra juhtida, siis kopra t on risti vastupidine.
Koprad ei pelga inimasulate lhedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseranis suurt meelehrmi. Tnapeval pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi vikses metsaojas vi kuivenduskraavis.
Tegelikult on inimene ise oma jrjest hoogsama majandustegevusega seda konflikti soosinud. Kuivenduskraavid ning svendatud ja sirgeks kaevatud jed on kobrastele ideaalne ehitusplats, kuhu ilma suurema vaevata pais ning kuhil rajada. Sageli pole kuhilat vajagi, sest pesaurgu on hea uuristada inimese kuhjatud krgesse kaldavalli. Toitu ja rahulikku elu jtkub srastes paikades tavaliselt kauaks.
Koprakahjustusi vib laias laastus jagada kolmeks: leujutused, nritud puud ja nestatud kaldapealsed. Kui kaks esimest on silmaga nha, siis viimast tajume sinna sisse kukkudes.
Mida teha, kui kobras on end inimvaldustesse sisse seadnud ning heinamaa vi metsaaluse le ujutanud? Phimtteliselt on kaks vimalust: kas koprad hvitada vi jagada nendega maad, pdes kahjustusi vltida vi vhendada.

Jahieeskirja jrgi vib kobrast kttida 1. augustist 15. mrtsini, kasutades mrda, pdevrku, pnisraudu vi urukoera. Aasta lbi vib kobrast jahtida korduvate koprakahjustuste korral ja maakonna keskkonnateenistuse loal. Sel juhul tohib kasutada varitsus- vi hiilimisjahti, taksi vi terjerit.
Peab aga mainima, et kobrast pda ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Et ettevaatlik ja kaval loom pnisesse vi raudadesse saada, on vaja suuri kogemusi. Pssiga jahti ei maksaks siinjuures mainidagi: paljud tuttavad jahimehed on rkinud, kuidas nad kobrast lasksid, kuid pidid thjade ktega koju tulema, sest saak sukeldus sgavale vette ega tulnud enam vlja.
Pealegi peetakse kobraste tapmist vi nende mberasustamist ajutiseks abinuks, sest varsti asustavad vabanenud ala teised koprad ning kogu lugu algab uuesti.

Rkisin kord he talupidajaga, kellel alguses ei olnud midagi selle vastu, et koprad majast paarisaja meetri kaugusel tiikides ja neid hendavas ojas tegutsesid. Ent ta ei arvestanud, et need huvitavad loomad ajapikku paljunevad, hakates tahes-tahtmata oma valdusala laiendama. Kaugel ei olnud ka aeg, kui perenaine ojakaldal jalutades jalgupidi kopraurgu vajus. Hiljem selgus, et kogu kallas oli thjaks nestatud.
hel kuivemal suvel, kui vesi ojas langes, otsustasid koprad ehitada paisu. Paari ndala prast oli pererahval peaaegu vimatu minna kuiva jalaga majast kaugemale. Kopraidllile pani punkti see, kui hel ilusal sgishommikul oli unaaias hest noorest unapuust jnud jrele ainult paarikmnesentimeetrine tgas.
Nd oli pereisa mt tis. Vana jahimehena teadis ta hsti pnisraudadega pgi saladusi ning varsti oli perettrel kopranahast kasukas ning pereisal soe mts. Loo moraal on lihtne: kui tahta kobrastega koos elada, peab juba varakult vtma tarvitusele kahjustusi leevendavad vi vltivad abinud.

Paljud targad lhuvad paisu ra, kuid avastavad paari peva prast, et see on uuesti les ehitatud: viksemad juba he ga. Paisu lhkudes tehakse seega tegelikult rohkem kahju kui kasu, sest parandamiseks kasutavad koprad ju mbruskonna puid.
Tegelikult tasub paisutagust veetaset hoida stabiilsena, et koprad ei saaks kaugemaid puid kahjustada, vi siis langetada veetaset tasapisi.

he lahendusena pakutakse nn. kuivendustoru. Selleks sobib 1030 cm lbimduga plasttoru, mis on poolenisti perforeeritud (s.t. sellesse on tehtud hulk vikseid auke) ning ots suletud, niteks puupunni abil. Lbi paisu tuleb uuristada auk, mis ulatuks leujutatud alalt ravoolukanalisse. Hea, kui see oleks vikese kaldega voolu suunas. Toru surutakse august lbi, nii et augustatud osa jks leujutatud alale. Selline kavalus hoiab paisutaguse veetaseme htlasena, nii ei laiene leujutus isegi siis, kui koprad paisu tugevdavad ja krgemaks ehitavad.
Toru suletud ots ei vimalda kobrastel toru oksi tis toppida, nii et see ummistuks. Puupunni vms. asemel vib toru tiigipoolsesse otsa valmistada ka plve, mis oleks suunatud tiigi phja: seegi ei lase kopraid toru otsa ligi. Plv peaks olema augustatud nagu torugi.
Kuivendustoru on thusaim seal, kus leujutatud ala on suurem kui 0,1 hektarit ning tiik paisu taga vhemalt pool meetrit sgav. Peab ka pdma silmas pidada, et toru lbimt vastaks alale peale voolava vee hulgale. ks kuivendustoru tuleb toime ligikaudu kahe hektari suuruse leujutatud alaga, nii et koprad ei suuda selle veetaset tsta. Sellegipoolest peab olema valmis ajutisteks leujutusteks vee suurema pealevoolu aegadel, eriti kevadel [Samuel Robert Noble Foundation: www.noble.org].
Kui kuivendustoru hoiab leujutuse taseme htlase, siis ldjuhul piirab see ka kobraste arvu: toiduvarude nappus sunnib nooremaid koprapere liikmeid rndama oma valdusala leidmiseks kaugemale. Harvad ei ole ka juhtumid, kus koprad torutatud paisuga paigad tiesti maha jtavad.

Samasugust toru vib kasutada ka kobraste kinni ehitatud teetruupides. Sel juhul tuleb kigepealt pais tielikult eemaldada, truubile metallvrk ette panna ning perforeeritud toru sellest lbi ajada. Siinjuures peaks kasutama jmedat, ligi 30 cm diameetriga toru. Toru voolupealne ots tuleks katta traatvrguga vi kasutada niteks juba eelkirjeldatud plve. Kui panna truubile ainult vrk ette, siis sellest ei ole mingit kasu, sest koprad ehitavad sinna kiirelt uue paisu peale. Toru aga kindlustab vee ravoolu ka srasel juhul.
Kopratundja Nikolai Laanetu hoiatab siiski, et vrguga kaetud truup vib koguda risu, mille tttu niteks Viljandimaal on vesi koguni teetamme ra uhtunud

leujutuste krval on probleemiks ka kopra aiatd. Mul endalgi juhtus kord, et pllule peeti koristama judes ei olnudki esmapilgul midagi vtta. Kik peedipealsed koos mulla alt vlja ulatuva osaga olid kadunud. mbruskonda uurides sai kiiresti selgeks, et maiustamas oli kinud koprapere.
Paljud, kelle maakodu asub mne idllilise jrve vi je kaldal, on kurtnud, et koprad teevad nende viljapuu- vi iluaias palju pahandust. Nii mnelgi on unapuud ra nritud vi maha langetatud, hel minu tuttaval aga vttis kobras maha paarikmneaastase pihlaka.

Rstamist aitab leevendada metallist vrkaed, mis mbritseb kogu aiamaad vi, kui rahakoti paksus vi majapidamise suurus seda ei luba, siis iga ksikut puud. Aed peaks puutvest jma vhemalt 30 cm kaugusele, et see ei takistaks puu kasvu. Samas peab vaatama, et vrkaed ulatuks maani, veelgi parem, 1020 cm maa sisse, et koprad selle alt lbi ei tungiks. Vrgu peaks kinnitama soovitatavalt metallvaiade klge.
Srase aia thusust on nidanud samuti Samuel Robert Noble Fondi uuringud Ameerika hendriikides. Kmne aasta jooksul kaheksas paigas nnda kaitstud puudel leiti koprakahjustusi ainult kolmel protsendil. Needki ei phjustanud puude surma. Aiaga mbritsemata katsealadel seevastu oli kahjustatud ligi 70% puid ja psaid, millest 40% olid surnud.

Aeg-ajalt vib trkiajakirjandusest lugeda lugusid, kus kobras on suure hulga metsa ra uputanud. Seetttu olevat metsaomanikul suur tulu saamata jnud. Kas siin on sdi kobras vi hoopis metsaomanik? Sageli vib nentida, et just metsaomanik, kes ei ole oma valdustel korralikult silma peal hoidnud. Kui kobraste tegevus avastada varakult, saab kahjusid tunduvalt vhendada, kas vi eelmainitud viisidel. Raha taha srased abinud vaevalt jvad, pigem vib takistuseks saada mugavus.

Kobras kuulub Eestimaa loodusesse nagu pder, ilves vi karu, ilma kelleta oleks meie metsad mrksa liigivaesemad ja igavamad. Kui inimene asetab enda huvid alati muude loomade omadest krgemale, kaob peagi ka see imeilus ja mitmekesine loodus, mida paljud peavad teliseks Eestimaa tunnusmrgiks.
Ei saa salata, et koprad on metsaalasid ja heinamaid ujutades ning puid nrides maameestele pinnuks silmas. Ometi on vimalik seda pindu mrksa viksemaks ligata. Mned nutikad on kobraste elupaigast teinud lausa turismiobjekti, mida linnainimestele ja vlismaalastele raha eest nidata.
Enne kui oma viha kobraste ja ka teiste loomade peale vlja valame, peaksime mtlema, kas soovime, et meie loodus oleks edaspidigi liigirikas ja eriline, vi muutuks euroopalikult ksluiseks. Kui prooviks siiski looduse euroremonti vltida?

Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, kes teeb koostd paljude kodu- ja vlismaiste vljaannetega.




Kopra toidulaud

Taimtoidulise loomana kuulub kopra mensse ligi 150 taime eri osi. Meelisvalik aga pole kuigi lai. Talvel ja varakevadel, kui rohelist pole vtta, lheb khtu peamiselt haava-, paju- ja pihlakakoor ning peenemad pajuoksad. Nende nappusel klbab ka lepa-, kase- ja isegi kuusekoor. Suvel seevastu hoitakse puukoorest eemale: nd leiab kopra menst hundinuia, pilliroo, angervaksa, tarnad, vesikupu, vesiroosi jne.
Ehitustdeks ja toiduks ei ligata puid tavaliselt kaugemalt kui poolsada meetrit veepiirist. Koprad ei kasuta kunagi ra tiigi mbrusest kiki toiduallikaid, vaid pigem tstavad tiigi veetaset, et uutele toidukohtadele paremini ligi pseda.
Kes on kinud suvel jgede vi metsaojade res, on kindlasti mrganud kobraste tallatud maanteid, mis kulgevad veekogust isegi mitmesaja meetri kaugusele. Need teed viivad jeluhtadel paiknevatesse restoranidesse, kus kobras vib nautida angervaksa mahlakaid varsi vi pilliroo magusaid juurikaid. Mnikord vivad koprad ka niteks peedipllult matti vtta. Tihti kiakse niiviisi maiustamas kogu perega.
Sgis on kopraperele kige tegusam aastaaeg, sest siis kogutakse talvevarusid ja valmistatakse talveks ette paise. Nritakse lehtpuudelt oksi, veetakse need kuhila lhedusse vee alla ning kinnitatakse mutta. Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ligata ja vedada.
Talvel, kui veekogu katab j, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ra. Kuna koprad ei maga talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, kesoleva ja eelmise aasta pojad talve leelamiseks rohkelt toitu. Keskmine kopraperekond pistab talve jooksul nahka ligi pool hektarit metsa tpsemalt siiski vsa vi liigniisket lehtpuupuistut. Nii et metsamajandusele kopra khutied iseenesest kahju ei phjusta.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012