Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/03
Tammed igavikuks

Ndse Eesti maalikooli, kunagise Eesti pllumajanduse akadeemia (EPA) praegune asupaik Tallinna maantee res otsustati eelmise sajandi kuuekmnendate algul. Sellest tnini oleme emakese Maaga teinud ligi viiskmmend tiiru mber Pikese. Aeg on edasi nihkunud oma pool sajandit, peale on kasvanud kaks uut plvkonda. Peaaegu niisama kaua on Emaje luhta kaunistanud dendropark, ks EPA smboleid.

lipilaste teadusliku hingu (T) metsandusteaduste sektsiooni konverentsil 1964. aasta aprillis pidas neljanda kursuse lipilane, tulevane metsamajandusinsener Asta Amende ettekande Rohelise vndi vajadustest ja vimalustest Tartu linna mbruses. Mdunud 1963. aasta suvel oli Asta Amende osalenud 5,57 hektari suuruse pargi istutamisel Tartu tankitrjekraavi rde Lemmatsis ja Raadi dendraariumi harvendamisel. Nd vaagis ta rohelise vndi rajamist mber Tartu, nii Thtvere-Vasula kui ka Ihaste-Kabina poole [5].

Paari kuu prast, juunis 1964, pandi nurgakivi uuele EPA mehhaniseerimisteaduskonna ppehoonele Thtveres [4]. Toona ttas rektorina dotsent Minna Klement (27.08.1911 Opolje kla, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang 25.12.2001 Tallinn), ppeprorektorina dotsent August Eenlaid (02.05.190523.12.1979), teadusprorektorina professor Valentin Matin (12.08.1915 Narva 31.10.1977 Tallinn) ja haldusprorektorina Eduard Hunt.
Asta Amende ettekanne oli Tartu rohevndi idee arendamise esimesi samme, aga selle teostus lkkus edasi, seda taotles EPA metsakasvatuse kateeder veel aastaid. Suurim takistus oli sobivate maaalade puudumine.
Asi vttis prde 1970. aastal, kui mtet toetasid metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder ja tema esimene asetitja Feliks Nmmsalu ning uus EPA rektor Arnold Rtel [2]. Selle aasta mais pidasid nu Tartu linna trahvasaadikute nukogu titevkomitee esimees Arnold Karu, tnapevaselt linnapea, kes oli selles ametis aastatel 19641973, Tartu linna peaarhitekt Vadim Tentropov, Feliks Nmmsalu, rektor Arnold Rtel ja dekaan Endel Laas, maaparanduse ja veemajanduse komitee esimehe esimene asetitja Vello Linnamgi, koondise Eesti Pllumajandustehnika esimehe asetitja Jri Kriis jt. Leiti, et dendroloogiaaed sobib hsti Emaje parema kalda ja TartuPltsamaa maantee vahelisele alale; 50-hektarisest alast pidi htlasi kujunema park Tartu linnale [2].
Dendropargi teemal oli juba 1971. aastal vaneminsenerina ametis metsandusteadlane Eino-Endel Laas, kelle tendusel eraldati maa-ala EPA-le 1971. aastal. 1970. aastal oli sellest salakraavituse ehk drenaai abil kuivendatud 20 hektarit ja lahtiste kraavidega 17 hektarit. Raha, nii Eino Laasi palgaks kui ka dendropargi rajamiseks, tuli lepinguga metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumilt.

Esimene puude istutuspev korraldati 1971. aasta 22. aprillil, Lenini snnipeval. Nukogude ajal oli see lohisev ldtava, ainupartei nue: tehti ngu, et nii peabki olema, ent aeti omi asju. Istutajateks olid metsanduse eriala esimese kursuse lipilased ja metsakasvatuse kateedri ttajad, kaasa li ppeprorektor August Eenlaid.
Sel peval istutati kuriili, jaapani, ameerika ja lnelehist, musta kuuske, kollast ja paberikaske, ameerika haaba, punast tamme, halli phklipuud, pensilvaania kirsipuud, Wolfi sirelit, mgi- ja sitka leppa jt liike. Viimati nimetatud mgi- ja sitka lepp, vastavalt Alnus crispa ja Alnus sinuata, kuuluvad kaseliste sugukonda (Betulaceae). Endel Laasi snul oli kavas tulevasse parki koondada kik meil kasvavad ja sissetoodud puu- ja psaliigid, nende teisendid ning erivormid [2].
Viidatud artiklis on Endel Laas mrkinud, et tavaliselt on dendropargid rajatud mineraalmullale (s.t. enamjaolt mineraalainest koosnevale mullale toim.), kuid antud juhul on kogu maa-alast neli viiendikku ehk 40 hektarit lammimullad (s.t. tulvaveeala mullad toim.), mida oli vaja kuivendada. Sellesse raskesse tsse tulnuks Laasi arvates kaasata metsamajanduslipilased ja ldse EPA ning ka linna rahvas. Kirjutise lpetab autor sooviga: Kui igaks meist istutaks oma puu... [2].
Ka l4. juulil 1971, laupeva prastlunal istutati le 30 tamme, vahtra, torkava (hbe-) kuuse ja hariliku prna. Seda tegid EPA 20. aastapevale phendatud teaduslikust konverentsist osavtjad. Sna vtsid rektor Arnold Rtel, linnapea Arnold Karu ja dekaan Endel Laas. Kik nad rhutasid, et dendropark on thtis nii EPA-le kui ka kogu linnale. Avaldati arvamust, et dendropargist kujuneb koht, kuhu tullakse pidu- ja thtpevadel, ning puude istutamine sinna saab heaks tavaks. Kohal oli ka Moskva pllumajandusinseneride instituudi rektor Leonid Pritep, Tartu ja Viljandi metsamajandi direktorid Hans-Felix Tullus ja Harry Paal, Jrvselja ppe- ja katsemetsamajandi direktor Heino Kasesalu jt. [3].

Rektoraadi tammed ja laululava kased. Professor Julius Tehveri eestvttel ja kindla ideelise sihiga istutati juba 1964. aastal Tartu laululava krvale kolm tamme [1], mis praeguseks on kasvanud kaunis suureks. Puid plistab kivi tekstiga: EPA rektoraadi tammed 1964. Nende tammede krvale plaaniti istutada teaduskondade puudesalke. Nnda tehtigi: mullugi leidsin detsembrilumest veterinaariateaduskonna kivi 1964. aasta istutuse kohta, kirjaga Veterinaaria 1964.
Metsateadlane Eino-Endel Laas on meenutanud (11.12. 2010):
Minu poisikeseplves oli praeguse Tartu laululava kohal murtud jrskude servadega liivaauk, mis polnud klbulik isegi mitte kelgutamiseks, all oli rohumaa, Thtvere katsemajandi Eesti punase veise kari si seal. Sealt kis lbi Vorbuse poole ks vheseid Tartust vlja viivaid jooksuradasid, sest allpool oli kuivendamata maaala, linna prgiluht, mis tasandati ja kuhu alates juba 1962. aastast istutasid EPA ppejud ja lipilased kaski.
Praeguse laululava taguste puude istutamise peainitsiaator oli eriti Julius Tehver, ka Helmut Neerut, Olev Henno ja minu isa Endel Laas. Kiki puid EPA ei istutanud, Tartu linn istutas ka kaskesid tahapoole, nii et kaskede riba jookseb vlja praeguse Metsamaja krundi lpuni ehk suure kraavini, sealt edasi on eramud ja oli kunagise sjavelennuvlja radar.
Esimene laululava valmis 1965. aastal, mille taha istutasid 1973. aasta kevadel hulga kaski ka metsamajanduse eriala lipilased. Mul on meeles selleaegse linnapea Arnold Karu snad: Oh, millal ometi need kased hakkavad le laululava paistma! Sel ajal oli laululava krgem kui kased. Praegu on kaskede keskmine diameeter 30 cm, jmedamad knivad kuni 70 cm. Samas kaskede all, kus knesolevad tammedki, on laulupeokivi, mis toodi sinna linnast Peetri kiriku vastas olevalt haljakult siis, kui sinna praegune laulupeokivi pandi.
Rektorid on tammi istutanud ka hiljem. EPA 45. aastapeva puhul 1996. aastal istutati rektor Mait Klaasseni initsiatiivil tammeallee tolleaegse peahoone Kreutzwaldi 64 juurest veterinaariakorpuseni, noori tammi istutasid kik kohal olnud rektorid: Arnold Rtel, Nikolai Koslov, Olev Saveli ja Mait Klaassen.
Kllap pool sajandit tagasi mtles auvrt professor Julius Tehver nii, et rektoraadi ja teaduskondade puud istutame igavikuks sajanditeks. Ning phendame need lbi aegade kigile rektoritele, kellele meeldib puid istutada ja loodust kaitsta, peajoontes loodushoiu petamise kaudu oma panteonis.

1. Kaasik, Ants 1971. Mtteroheliste puude krval. Pllumajanduse Akadeemia, 29. aprill.
2. Laas, Endel 1971. Kui igaks istutaks oma puu. Pllumajanduse Akadeemia, 29. aprill.
3. Laas, Endel 1971. Puud meenutavad. Pllumajanduse Akadeemia, 9. juuli.
4. Ln, Vello 1964. Nurgakivi uuele EPA-le. Pllumajanduse Akadeemia, 25. juuni.
5. Viljamaa, lo; Remmel, Rein 1964. Kokkuvte metsameeste teadustegemistest. Pllumajanduse Akadeemia, 9. aprill.

Aimur Joandi (19148), agronoom, avaldanud maaelu arenguloost artikleid ja raamatuid, teinud 1984. aastal museoloogilise amatrfilmi Lina.



Aimur Joandi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012