Jääloomaaed Tallinnas

Eestis on saanud tavaks tähistada ka Hiina uusaasta saabumist. Tänavu olid kõige suuremad pidustused kindlasti veebruari alguses Tallinnas.
5. veebruaril sai jälgida Hiina artistide esinemist ja suurejoonelist ilutulestikku, mekkida Hiina toite, osta sealseid suveniire ning vaadata fotonäitust Hiina uusaasta kohta. Vabaduse väljakul avati 3. veebruaril jääskulptuuride näitus koos video- ja valgusinstallatsiooniga. Idamaade kalendri aastatsüklist inspireeritud taiesed on valminud Korea vabariigi, Mehhiko, Soome, Leedu, Venemaa ja Eesti skulptorite käe all.

Tallinna LV / Loodusajakiri

Riigimets saab puhtamaks

Mullu koristas riigimetsa majandamise keskus (RMK) oma halduses olevatest metsadest kokku 137 tonni prügi, s.o. 40% vähem kui 2009. aastal.
Piirkonniti teeb metsade reostamine siiski muret, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid. RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, eelkõige suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord järjest paranenud. Näiteks viie aasta taguse ajaga võrreldes on metsade prügireostuse maht vähenenud 75% ja sellest tulenevalt on olnud võimalik koristuskulu vähendada 60%. Samas on teatud piirkondades metsade prügistamine endiselt terav probleem,” tõdes Toomas Väät. Riigimetsa koristamine läks mullu maksma ligi 330 000 krooni ehk üle 21 000 euro.
Peale tavaprügi koristati ligi üheksa tonni ohtlikke jäätmeid, enim oli katuste lammutamisel tekkinud eterniiditükke, aga leiti ka mürgiseid kemikaale. Näiteks Pakri poolsaarel kõrvaldati spetsialistide abiga kilogramm elavhõbedajääke ja 140 kg elavhõbedaga saastunud pinnast.

RMK

Igihaljaste taimede konkurentsivõime seletus

Eesti maaülikool (EMÜ) teatas 16. veebruaril, et EMÜ teadlane Ülo Niinemets püstitas koos Hispaania kolleegidega hüpoteesi, mis seletab bioomide (makroökosüsteemide) liikumist globaalselt muutuvas kliimas.
Nimelt avaldab ökoloogiateaduse tippajakiri Trends in Ecology & Evolution oma märtsinumbris professor Ülo Niinemetsa, Baleaari saarte ülikooli professori Jaume Flexase ja Barcelona ülikooli professori Josep Peñuelase artikli, mis annab uue seletuse makroökosüsteemide liikumise kohta.
„Igihaljad puud ja põõsad on viimastel aastakümnetel laiendanud oma levikut heitlehiste metsade arvel mitmetes maakera ökosüsteemides,” selgitas Niinemets. „Näiteks on Lääne-Euroopas igihaljas laialehine taim iileks järjest levinud põhja poole. Vahemere-äärsetes riikides on igihaljad taimed iilekstamm, pukspuu jt. levinud järjest kõrgematele aladele, kus nad asendavad pöögimetsi. Samuti on mitmed igihaljad võõrliigid muutunud sissetungivateks Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides.”
Seni on igihaljaste taimede suurenenud konkurentsivõimet seletatud eelkõige kliima soojenemisega, kuid viimaste aastate karmid talved on uuesti tõstatanud küsimuse, kui palju ja kui kiiresti kliima ikkagi soojeneb. Niinemets, Flexas ja Peñuelas on püstitanud hüpoteesi, et väga hästi dokumenteeritud globaalne muutus – atmosfääri CO2 taseme kõrgenemine – suurendab igihaljaste taimede konkurentsivõimet.
Põhjuseks on asjaolu, et igihaljaste taimede lehtede struktuur erineb suuresti heitlehiste taimede omast. Kuna igihaljaste taimede lehed peavad vastu pidama mitu kasvuperioodi, on nende lehtede rakud paksema rakuseinaga, rakud on tihedamini pakitud ja lehed sisaldavad enam struktuurset, mittefotosünteesivat kude. Sellise ehituse tõttu on igihaljastel taimedel CO2 sissepääs lehte raskendatud ning CO2 limiteerib fotosünteesi suuremal määral kui heitlehistel taimedel.
Fundamentaalselt erineva lehestruktuuri tõttu suureneb igihaljaste taimede fotosüntees CO2 tõusu oludes enam kui heitlehistel liikidel. Autorid väidavadki, et juba ainuüksi CO2 taseme tõus seletab bioomide liikumise globaalselt muutuvates tingimustes.

EMÜ



Taotlusvoor toob Eestisse uued teaduse tippkeskused

Sihtasutus Archimedes ootab kuni 1. aprillini taotlusi uute teaduse tippkeskuste loomise kohta ja loodab, et tippkeskuste arendamise meetme teine taotlusvoor toob Eestisse juurde vähemalt neli asjaomast asutust.
Esimesed rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest koosnevad teaduse tippkeskused loodi Eestis 2001. aastal. Praegu on neid Eestis kokku seitse: Tartu ülikooli juures bioloogilise mitmekesisuse, neuroimmunoloogiliste haiguste, keemilise bioloogia ja kultuuriteooria, Tallinna tehnikaülikooli juures arvutiteaduste ning integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika ning Eesti biokeskuse juures genoomika tippkeskus.
Meetme eesmärk on toetada tippteadust Eestis ning soodustada teemalt lähedaste või üksteist täiendavate tippuurimisrühmade koostööd. Toetust võivad taotleda teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad või nende konsortsiumid, üht tippkeskust toetatakse kuni 3,2 miljoni euroga. Taotlusi on võimalik esitada kuni 1. aprillini.
Meedet toetatakse Euroopa regionaalarengu fondist.

Sihtasutus Archimedes


Eestimaa looduse fond korraldab rahvusvahelise sookonverentsi

2. veebruaril tähistati ülemaailmset märgalade päeva. Eestimaa looduse fond (ELF) teatas sel puhul, et korraldab rahvusvahelise konverentsi „Mires and Wilderness” („Sood kui põlisloodus”), mis peetakse 18.–20. aprillil Tartus.
Sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised saavad konverentsil arutleda soode kaitse ja majandamise üle ning vahetada riikide vahel informatsiooni ja jagada kogemusi.
Konverentsil on kõne all soode kaitse, majandamine ja taastamine, lähtudes põlislooduse kontseptsioonist, Ramsari konventsioon, soode ja põlislooduse kaitse arengukavad ning hiljuti ellu viidud märgalade projektide tulemused ja kogemused.
Konverentsi esialgne kava on võrgupaigas www.elfond.ee/et/teemad/raba/rahvusvaheline-konverents-mires-and-wilderness Registreeruda saab aadressil www.conference-expert.eu/et/konverentsid.
Konverentsil tehakse kokkuvõte projektist „Eesti soode looduskaitseline hindamine” („Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity”), mille siht on aidata kaasa Eesti sooalade elurikkuse hoiule. Selle tarbeks on tehtud ulatuslik geobotaaniline inventuur, kogutud andmete põhjal tehakse ettepanekuid märgalade kaitse ja kasutuse kohta. Projekti juhtpartner on ELF ja partner keskkonnaamet.
Projekti lähtealus on 1997. a. projekti „Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia” raames tehtud inventuur, mille metoodika on võetud aluseks ka uue inventuuri puhul, et andmed oleksid võrreldavad.
Kahel välitööde hooajal, 2009 ja 2010, seati sihiks inventeerida 8000 sooala. Lähteandmeid täpsustades jõuti lõpuks teha inventuuri 13 000 alal. See mahukas töö on olnud võimalik tänu hästitoimivale koostöövõrgustikule, mis hõlmab teadlasi, üliõpilasi ja vabatahtlikke.
Projekti on rahastanud Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanism, KIK ja Ahti Heinla.

ELF


Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Veebruari keskel välja kuulutatud kriminaalmenetluse seadus muutused annavad keskkonnainspektsioonile alates 1. septembrist uurimisasutuse staatuse ehk õiguse menetleda keskkonnakuritegusid.
Muudatus tähendab seda, et kui siiani tegi inspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud ja andis seejärel materjalid üle politseile, siis edaspidi lõpetab inspektsioon kriminaalmenetlused ise. Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on muudatuse tinginud esmajoones kokkuhoid. „Omame erialast kompetentsi, mis on vajalik üsnagi spetsiifiliste keskkonnaalaste kriminaalasjade lahendamiseks, samuti on meil kohtueelse menetluse valdkonnas arvestatava kogemusega inspektorid,” lisas Volkov.
Keskkonnakuritegude menetlemise kõrval jätkab keskkonnainspektsioon keskkonna järelevalvet ning menetleb keskkonda kahjustanud väärtegusid.

Keskkonnainspektsioon


40 uut püsielupaika käpaliste kaitseks

12. veebruaril jõustunud keskkonnaministri määrusega on võetud kaitse alla 40 uut käpaliste püsielupaika kogupindalaga veidi üle 850 hektari. Neist neli rajatakse esimese ja ülejäänud 36 teise kategooria kaitstavate liikide kasvukohtadele.
„Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb esimese kaitsekategooria liikide kõikides teadaolevates elupaikades või kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. „Seni jäi neli esimese kaitsekategooria käpalise kasvukohta väljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati püsielupaigad,” täpsustas ta.
Teise kategooria liikide teadaolevatest elupaikadest tuleb vähemalt pooltele tagada kaitse, luues kaitsealasid, hoiualasid või püsielupaiku. Teise kategooria orhideede püsielupaikadeks valiti esinduslikumaid kasvukohti, kus populatsioonid on elujõulised. Ühtlasi arvestati kasvukohtade piirkondlikku jaotust ja teiste haruldaste liikide leidumist kasvukohas. Rangemalt kaitstavate taimede püsielupaigad on ühtlasi turvalised asualad samu kooslusi asustavatele kolmanda kategooria liikidele.
Eestis kasvab 36 liiki käpalisi, mis kõik on looduskaitse all. Kõige rangemasse, esimesse kaitsekategooriasse kuulub neist neli ja teise kategooriasse kaheksateist liiki.

Keskkonnaministeerium



Pildistage Emajõge!

RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus on kuulutanud välja fotovõistluse „Emajõe neli palet”, kuhu on oodatud igas vanuses loodushuviliste pildid aastaaegade vaheldumisest Emajõel.
Võistlustööd tuleb esitada digitaalkujul jpg-vormingus. Võistlusele on oodatud töötlemata fotod mõõtmetega vähemalt 1800 x 2400 pikslit ja resolutsiooniga 300 dpi. Pildile lisage autori nimi, vanus ja kontaktandmed ning nutikas pealkiri. Võistlustööd tuleb saata e-posti aadressile emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee. Võistlusele saabunud fotode kasutamisõigus jääb RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusele, üksiti esitatakse autori nimi.
Fotosid oodatakse kuni 31. oktoobrini, parimad selguvad 15. novembril. Fotovõistlusel esimese koha võitnud töö autor saab auhinnaks fotopoe kinkekaardi ja loodusraamatu, teine koht samuti kinkekaardi ning kolmas koht loodusraamatu.
Viieteistkümnest parimast fotost koosnev näitus pannakse üles RMK Emajõe-Suursoo looduskeskusesse 2012. aasta jaanuaris.

RMK


Keskkonnaamet korraldas ebaseaduslike jäätmete koristamist

Eelmisel aastal koristati keskkonnaameti korraldusel Eestis üheksa ebaseaduslikku jäätmete ladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Ühtekokku koristati 1400 tonni ohtlikke jäätmeid ning 63 tonni tavajäätmeid, s.o. umbes 40 kaubavagunitäit.
Suuremad prahikoristuspaigad asusid eelmisel aastal Põlvamaal Marimäel ja Moostes, Tartumaal Alatskivi ja Ülenurme vallas ning Virumaal Tapal. Valdavalt oli tegu ehitus- ja olmejäätmete, mööbli, sõidukite rehvide jmt. Suuremal hulgal ohtlikke jäätmeid leidus Jõhvis, Maardus ja Narvas.

Keskkonnaamet



Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt

Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD „Estonian Forestry 2011”, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ning puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.
Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev „Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII ülemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.
Plaati „Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe www.keskkonnainfo.ee kaudu.

Keskkonnateabe keskus