Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2011/04
Suitsupsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja

Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiahing tnavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga helt poolt mrkida linnuhenduse vrikat 90 aasta juubelit, ksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale kekigule kiirelt muutuvas maailmas.

Suitsupsukesele on omane suur snni- ja pesapaigatruudus. Kllap see ongi peaphjus, miks eri rahvad on teda pidanud nnelinnuks. Meremeeste uskumuse jrgi on psuke enne, et merereisilt kindlasti tagasi prdutakse. Aga kuidas kib praegu nnelinnu enese ksi? Kas tema tagasiprdumine kodukohta on ikka nii kindel?

Rnnutee. Meie suitsupsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rngastatud lindude rndeleiud nitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rndeteed (# 1). Lbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rndetee jtkub seejrel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist).
Saharast luna poole pseb suur osa meie psukestest tenoliselt loodusliku juhtjoone ning toitumispaiga Niiluse je oru kaudu, osa rndureid ehk ka Punase mere idakallast mda. Erandlikuks vib pidada Eestis rngastatud suitsupsukese leidu Prsia lahe loodeosas (# 1): tenoliselt oli lind kevadrndel sinna sattunud halva ilma tttu ja/vi kaotanud orienteerumisvime.
Troopilises Aafrikas jtkub rndekoridor arvatavasti mda Ida-Aafrika riftiorgu ja selle jrvi (taasleiud Kenyast, Victoria jrve lhedalt ja Malawist). Lbinud ligi 10 000-kilomeetrise rnnutee, on meie rahvuslind judnud talvituspiirkonda. Seniste rngastusandmete phjal talvitavad meie psukesed alal Luna-Aafrika vabariigi phjaosast (kaks leidu) Botswana ja Zimbabwe phjaosani (mlemas kaks leidu).

Kaugrnduri ohtlik elu. Psukese pikal rndeteel leiab vga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega paiku. Lind kogeb nii klmi ja lumetorme, krbe praepannikuumust ja liivatorme, troopilisi vihmavalinguid ja lopsakat kllust kui ka hvitavat puakuivust. Niisama muutlik on psukese kuvand eri maade inimeste silmis: toiduobjektist rahvussmbolini.
Mida suuremat ala lind oma elutsklis kasutab, seda tenolisem, et mnes selle osas on olud muutunud ohtlikult halvaks. Nii ongi ldise seadusprana leitud, et enamiku kaugrndurite asurkonnad on halvemas seisus kui lhirnduritel vi paigalindudel [14]. Suitsupsuke pole erand: viimastel kmnenditel on neid vhemaks jnud nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas. Esialgu pole vhest, ent jrjepidevat arvukuse vhikiku peetud liigile ohtlikuks [5], vaid ksnes ebasoodsaks [2].
Suur arvukus ja levila maailmas vivad jtta petliku mulje, et liigi ksi kib hsti. Aga vttes arvesse ha ajakohasemat ja looduslikule mitmekesisusele ebasoodsat pllumajandust, leilmseid kliimamuutusi, ulatuslikke elupaigamuutusi rnde- ja talvituspiirkondades, ei tohiks llatuda, kui arvukus hakkab lhikmnenditel kiirelt vhenema.
Vaatame veidi lhemalt, milliseid ohte suitsupsukesed rnde- ja talvitusaladel kohtavad.

Ohud Aafrikas. Hiiglaslik Aafrika on psukeste pliskodu, sealt on see linnurhm saanud alguse ning ksikes inimestest maaharijatega levinud phja poole. Aga kas kodumanner on psukestele endiselt kodune paik? Paljudes meie psukeste olulistes lbirnde- ja talvituspiirkondades on keskkond ha paisuva rahvastiku tttu tugevasti muutunud. RO millenniumi kossteemide seisundi hinnangu [10] jrgi on Aafrika juba praegu ja veelgi rohkem tulevikus ks peamisi leilmse keskkonnakriisi tallermaid.

Pllustumine. Rahvastiku kiire kasv sunnib laiendama viljelusalasid ja karjakasvatust paljudes psukeste liikumispaikades le kogu Musta Mandri. Selleks raadatakse troopilisi metsi, pletatakse savannirohtlaid, paisutatakse jgesid ja muudetakse nende voolusnge, kuivendatakse mrgalasid. Kuigi suitsupsuke on inimkaasleja liik ning eeldatavasti viks pllumajandusalade laiendamine olla talle kasulik, ei pruugi see pikas plaanis sugugi nii olla.

Krbestumine. Inimtegevuse ja kliimamuutuste tttu kuivavad ha suuremad alad Aafrikas leliia, nii et seal ei jtku enam toitu ei kariloomadele ega ka psukestele. Karjatades ja puitttaimi ktteks varudes hvitatakse pinnast kinnitav taimestik, maapind jb tuulte, erosiooni ja liikuva krbeliiva meelevalda. Karjamaade, kttepuude ja niisutusvee liigkasutuse ning sagenenud looduslike puatsklite tttu neelab Sahara krb igal aastal ha uusi poolkrbete ja endiste savannide elupaiku Saheli piirkonnas (s.t. Sahara lunapiiril), mis peaks olema psukeste oluline hppelaud vi taastumispaik enne vi prast Sahara krbe letamist. Sagenevad ja laienevad Sahara liivatormid on ohtlikud kigile sealsetele elusolenditele, ka lbirndavatele psukestele.

Mrgid. Saakide kaitseks kasutatakse Mustal Mandril ha rohkem putukamrke. Peale selle tarvitatakse kloororgaanilisi putukamrke laialdaselt selleks, et prssida inimesele ohtlike troopiliste haigusekandjate (malaariasse jt.) arvukust. Ei plata tarvitada niteks kurikuulsa DDT lneriikide laojke. Luna-Aafrika vabariigis pti kll tosin aastat tagasi DDT-st loobuda, ent malaariasurmade arv neljakordistus ning sama odava alternatiivi puudusel veti see mrk taas kasutusele [16].
Aafrikas on ladestatud palju oma tagatud silimisaja letanud pestitsiide. Paljud lneriigid ja kahtlased vahendajad on leidnud seal lihtsa vimaluse ladestada vi utiliseerida keemia- ja naftatstuse jke, kui mujal maailmas on seda rangete nuete tttu kulukas teha. Meenutagem kas vi Elevandiluurannikul ulatusliku mrgituse tekitanud ja limrgiseid naftattlusjke Eestissegi sokutada pdnud firma Trafigura tankeri Probo Koala lugu.

Mrgalade krgtaimestik, eriti roostikud ja elevandirohu kogumikud veekogudel on thtsad psukeste bimispaigad talvitusaladel. Sobival mrgalal vi veekogul vib bimas kia kuni mitu miljonit lindu. Peale turvalise bimiskoha meelitab psukesi veekogude rde ja mrgaladele ka nende putukarohkus.
Ent Aafrika veekogude ja mrgalade pindala vheneb kiiresti, nii vee lekasutuse, kuivendamise kui ka kliimamuutuste tttu. Roostikke hvitatakse ka otseselt, et varuda toitu ja allapanu kariloomadele, saada juurde pllumaad jms. Meenub ka nide, kus maaharijad pdsid roostikku pletades peletada jest jehobud, katse polnud siiski edukas.

Sademetest oleneb peale veekogude ja mrgalade veetaseme ka taimestiku kasv. Lunapoolkera suve vihmasajud ratavad koos taimestikuga ellu ka sellest toituva rohusjate armaada ning nii taimedest kui ka loomadest sltuvad putukate mriaadid. Vihmahoogude taandudes koorub ja lendleb putukaid (eriti termiite) tohutul hulgal, pakkudes khutidet arvukatele kohalikele ja talvitavatele putuktoidulistele lindudele.
leilmsete kliimamuutuste tttu juhtub aga ha sagedamini, et oodatud vihmaperioodi asemel kestab elu lmmatav pud. Sademeid vib tulla nii tavaprasest vhem kui ka rohkem, ebatavalistes paikades vi ajal. Selline ilmastikurtmi muutus ja suurenenud ebakindlus on Aafrikas talvitavate psukeste suuremaid ohte.

Detsembrist veebruarini psukesed sulgivad: vahetavad vlja kogu sulestiku, sealhulgas lennu- ja manverdusvime tagavad tiiva- ja sabasuled. hus saaki jahtiva ning palju rndava liigi elus on see suhteliselt lhike ajajrk erakordselt thtis. Nii kasvav uus sulestik kui ka viksem lennuvime eeldavad rohkelt ja kergesti ptavat toitu. Vihmaperioodi jrel kooruv hulk putukaid on selleks otsekui loodud.
Kui aga pud vi vihm tuleb valel ajal, pole ka putukaid igel ajal vtta. Nii ongi psukeste suremus puasematel aastatel tunduvalt suurem [15]. Samuti ei saa uued suled hsti kasvada ning vahel jbki mni sulgedest vlja vahetamata. Vanade ja sageli ka murdunud sulgedega on aga linnul palju raskem toitu pda. Liiga aeglaselt kasvav vi puudulikult uuenenud sulestik ei lase koguda energiavarusid pikaks rndeks pesitsusaladele.
Kahe Eesti psukese taasleiuga kinnitatud talvitusalal Botswana phjaosas Boeti je piirkonnas on mdetud, et kui soodsatel aastatel vahetuvad kik laba-hoosuled ligikaudu 120 pevaga, siis puastel ja toiduvaestel aastatel vib see aeg kndida isegi 190 pevani [6]. bimispaigaks kasutatud roostikud olid pua-aastatel vga vheldased, hel juhul pletasid maaharijad rooalad sootuks maha [6].

Rndelt kaasa toodud tegurid. Kui linnud juavad rndelt pesitsusalale kurnatud seisundis, vivad nad kehvasti pesitseda vi kergemini hukka saada. Sellised n.-. rndelt kaasa toodud tegurid vivad kaugrndurite sigimisedu mjutada eeldatust rohkem, mnel aastal isegi rohkem kui olud koha peal [13].

Linnujaht. Psukeste arvukust mjutab tunduvalt ka see, et inimesed ktivad neid bimispaikades toiduks. See on kombeks mitmes madala elatustasemega himus Kenyas, Nigeerias, Kongos, Kamerunis, Kesk-Aafrika vabariigis jm. Ainuksi Nigeeria ja Kameruni piiril Boje-Enji piirkonnas asuvas kuni kahe miljoni linnu bimispaigas ptakse loodusliku kleepainega ritvade abil igal hooajal hinnanguliselt 200 000 426 000 psukest [1].
Ootamatul phjusel said rahvusvahelise skandaali osaliseks mullused jalgpalli maailmameistrivistlused Luna-Aafrika vabariigis. he vistluspaiga Durbani linna lhedal MM vistluste eel rahvusvaheliseks muudetud ja laiendatud La Mercy lennuvli asub vaid mne kilomeetri kaugusel Mount Morelandi roostikust, mis on suurim psukeste bimispaik LAV-s: seda kasutab kuni kolm miljonit psukest ehk 8% Euroopa ja le 1% liigi maailmapopulatsioonist. Tnu bimispaiga kaitsjate pingutustele ja rahvusvahelisele survele kohandati liiklus lennujaamas psukeste aktiivsuse jrgi ning lennuohutust seati hoidma eraldi psukeste kindlakstegemiseks kohandatud linnuseireradar [3].
Linnujaht niidab rndavaid psukesi ohtralt ka Vahemere mbruses. Itaalias on psukeste pnisaedikute tava taandunud, ent Kprosel hukkub liimainega istumisrte ja loorvrkude tttu igal aastal hinnanguliselt 15 miljonit lindu, muu hulgas arvukalt psukesi [4]. Teine probleemriik on vike Malta saar kesk Vahemerd, kus peetakse vga agaralt ebaseaduslikku jahti kikmeldavatele tiivulistele. Peale jahi keelatud liikidele ja keeluaegadel meelitatakse linde ligi kikvimalike keelatud vtetega [vt. nt. 8]. Ainuksi suitsupsukesi lastakse igal aastal hinnanguliselt 400 000 isendit, nende seast on leitud rngastatud linde ka meie kandist: Poolast, Soomest, Rootsist, Norrast [11].

Euroopas teeb psukeste vhenev arvukus muret mitmes suures, tihedalt rahvastatud pllumajandusriigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas [7]. Phja-Taanis on pikaajaline seire nidanud, et psukesi hakkas kiiresti vhemaks jma prast seda, kui astuti Euroopa Liitu. Liidu pllumajandustoetuste abil korraldati maamajandus phjalikult mber, vikeste loomakasvatustalude asemele tekkisid suured tstuslikud pllumajandusettevtted. Kui arvukus kahaneb samas tempos, kaob suitsupsuke selle piirkonna haudelinnustikust 2030 aasta jooksul [11].
Kindlasti mjutab psukesi lautade ja teiste loomakasvatusega seotud hoonete ning neis leiduvate pesapaikade hulk ja turvalisus. Vhemalt niisama oluline on aga psukeste toit, putukad. Neid meelitavad ligi niteks avatud snnikuhoidlad. Hiljutine uuring nitas, et putukarikkamates paikades pesitses rohkem psukesepaare veel teistki korda suve jooksul [8], mistttu saadakse hooaja kohta rohkem ka lennuvimestunud jrglasi [12].
Toidurohkus ei ole thtis mitte ainult pesa lhimbruses, vaid kuni paari kilomeetri raadiuses. Selles maastikus peaks paiknema lendavaid putukaid soodustavaid elemente: snnikupatareid, ksikud puud vi puuderhmad, hekid, psastikud, mitmekesised pllukultuurid, hooned ja uealad, mitmesugused veekogud ja mrgalad. Eriti olulised on sellised pisielupaigad halbade ilmade puhul. Tugeva tuule korral kogunevad lendputukad puude, puistute ja ehitiste varju, kust psukestel on neid hea pda. Veekogud ja mrgalad salvestavad soojust ja soosivad niiviisi putukate lendu keskmisest jahedamal ajal.
Nii tulebki phjusi, miks psukeste arvukus on Lne-Euroopas juba aastakmneid vhenenud, ilmselt tepoolest otsida pllumajanduse suurtest muutustest. Nagu juba Phja-Taani kohta mrgitud, on paljud mosaiiksed ja viksemate loomakasvatushoonetega talud mujalgi asendunud vheste suurfarmidega. Loomakasvatuse ja mitmekesiste pllukultuuride mosaiigi asemele on tulnud suured hetaolised monokultuuride vljad, kus on palju vhem putukatele sobivaid pisielupaiku. Samuti on tavaks saanud kasutada ohtralt keemilisi putukamrke, mis vhendab ja mrgitab psukeste saaki veelgi.

Eesti pdleb innukalt Lne-Euroopale jrele: nib, et meilgi on hoogustunud suund muuta pllumaastik koloogiliseks krbeks. Viimase paari aastakmne jooksul on siin enim levinud teravilja ja rapsi monokultuurid, sest nende abil on kige lihtsam eurotoetustest maksimum ktte saada. Enamik kolhoosiajastu farme ning suur osa iseseisvuse algusajal taastatud taludest on ndseks tegevuse vi vhemalt loomakasvatuse lpetanud. Kui senine pllumajanduspoliitika ja toetuste ssteem kestab suuremate muutusteta, vib ette nha, et selle negatiivne mju psukestele muutub prdumatuks.
nneks on selle suundumuse mjusid mnevrra leevendanud Eesti maastike looduslik mitmekesisus, mis ei vimalda kiki alasid stepilaadseteks pllulaamadeks muuta, ning kllaltki suur hulk looduslikke veekogusid ja mrgalasid. Oma positiivse panuse on ehk andnud ka suundumus kasvatada laiemalt lihaveiseid, kellest omakorda tuntav hulk hooldab prandkooslusi, mjutades seega maastikurikkust.
Linnastumine ja talude asendumine suvekodudega on samuti ilmselt omal mral mjutanud pesitsusvimalusi. Paljud varem kasutuses olnud laudad ja muud psukestele sobilikud hooned on kas suletud vi lammutatud.
ha rohkem on kahjuks niteid, et rahvuslinnusse suhtutakse trjuvalt. Selle asemel et tlikas vljaheidete probleem lahendada pesa alla lauajuppi, vineeritahvlit vms. seades, leitakse lihtsam moodus: hoida 10 000-kilomeetriselt rndelt koju judnute ees kik sissepsuteed kindlalt kinni.

Kui palju on meil psukesi? Nii suitsu- kui ka rstapsuke on veel laialt levinud ja sageli kohatavad haudelinnud (# 2), keda peale inimasustuse vib harvemini nha ka looduslikes pesapaikades (pankranniku klindil, koobastes jm.). Rstapsuke on veidi vhem levinud kui suitsupsuke, tenoliselt seetttu, et pesitseb ennekike kolooniatena ja on ilmselt pesapaiga suhtes mnevrra nudlikum.
Kahest nimetatud liigist mrksa harvem ja paiguti levinud on kaldapsuke (# 2). Eelkige seeprast, et kaldajrsakuid leidub vhem. ha vhemaks on jnud ka pesitsuseks sobivaid viksemaid liiva- ja kruusakarjre ning lautades allapanuks kasutatava freesturba kuhjasid.
Laia leviku ja asustuse piirkondlike eriprade tttu on pris keeruline hinnata psukeste koguarvu Eestis. Selleks on ptud ekstrapoleerida (s.t. laiendada kogu Eestile) Hdemeeste seireala asustustiheduse andmeid. Samuti on arvukust hinnates ptud arvesse vtta suundumusi pllumajanduses, Kodukoha psukese loendusprojekti tulemusi ning uurijate thelepanekuid eri paigust le Eesti (# 3).

Aasta linnu projekti raames on plaanis taas kivitada aastatel 19932002 toiminud Kodukoha psukese loendustalgud. Ikka selleks, et uuendada levaadet suitsupsukese arvukusest ja koloogiast. Osaleda saavad kik, kelle igapevases mbruses pesitseb suitsu- vi rstapsukesi.
Samuti on kavas teha kordusloendus Hdemeeste ligi 90 km2 seirealal: teha kindlaks kik alal pesitsevad psukesed ja analsida muutusi vrreldes varasemate loendustega aastatel 19882001.
Plaanitakse ka ht-teist harivat, niteks tutvustame tstuslikult toodetavaid tehispesi, millega parandatakse psukeste pesitsusvimalusi ning meelitatakse neid pesitsema sobivamatesse paikadesse. Lne-Euroopas on see moodus osutunud pris edukaks.
Ennekike aga kutsume kiki les olema oma kaugelt kohale lennanud naabrite suhtes thelepanelikud ja hoolivad. On ju psukesed ka meie endi heas seisundis elukeskkonna tunnusliigid.

Psukeste ja aasta linnu projekti kohta saab lisateavet veebilehelt: www.eoy.ee/suitsupaasuke.

1. Bijlsma, Rob, van den Brink, B. A Barn Swallow Hirundo rustica roost under attack: timing and risks in the presence of African Hobbies Falco cuvieri. Ardea 93(1): 3748.
2. BirdLife International 2004. Birds in the European Union: a status assessment. Wageningen, The Netherlands: BirdLife International.
3. Birdlife International 2007. Runway success for La Mercy swallows. www.birdlife.org/news/news/2007/11/swallows_runway
4. Birdlife International 2011. Crisis in Cyprus: Illegal bird trapping reaches disastrous levels. www.birdlife.org/community/2011/01/crisis-in-cyprus/
5. BirdLife International 2011. Species factsheet: Hirundo rustica. www.birdlife.org/datazone
6. van den Brink, Bennie et al. 2000. European swallows Hirundo rustica in Botswana during three non-breeding seasons: the effects of rainfall on moult. Ostrich: 71 (1): 198204.
7. Burfield, Ian; van Bommel, Frans 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife International.
8. Grbler, Martin U., et al. 2010. The reproductive benefits of livestock farming in barn swallows Hirundo rustica: quality of nest site or foraging habitat? Journal of Applied Ecology 47 (6): 13401347.
9. Illegal hunting & trapping on Malta September 2010 CABS: http://www.youtube.com/watch?v=ggM_GsJWS1E
10. Millennium Ecosystem Assessment 2005. www.maweb.org
11. Mller, Anders Pape 1989. Population dynamics of declining swallow Hirundo rustica population. Journal of Animal Ecology 58: 10511063.
12. Mller, Anders Pape 1994. Sexual Selection and the Barn Swallow. Oxford University Press, Oxford
13. Mller, Anders Pape 2001. The effect of dairy farming on European swallow Hirundo rustica abundance, distribution and reproduction. Journal of Applied Ecology 38: 378389.
14. Mller, Anders Pape 2008. Flight distance and population trends in European breeding birds. Behav. Ecol. 19: 10951102.
15. Szp, Tibor et al. 2006. Searching for potential wintering and migration areas of a Danish Barn. Swallow population in South Africa by correlating NDVI with survival estimates. J. Ornithol. 147: 245253.
16. UNEP 2008. Chemical use in Africa: opportunities and risks. www.eoearth.org/article/Chemical_use_in_Africa:_opportunities_and_risks

Mati Kose on ornitoloog, looduskaitsja ja loodusfotograaf. Lemmikteema on olnud psukeste koloogia. Ttab Tartu likooli Prnu kolledis teadurina, projekti Suitsupsuke aasta lind 2011 toimkonna liige.



Mati Kose
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012