Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2011/04
Aasta linnud rndavad ka kirjadel

Pole kahtlust, et aasta lindu valisid esimesena sakslased. Kik mrgid nitavad aga, et aasta linnu margi mtlesime vlja meie siin Eestis! Selle loo jaoks kildhaaval andmeid kogudes avastasin, et peale Eesti teeb aasta linnu marke veel vaid ks riik: Valgevene. Nemad alustasid aasta prast meid, 2002. aastal.

Alguses olid templid ja Lne-Saksa rdamark. Minu linnuhuvi sai alguse sellest, et olin poolkogemata hakanud koguma linnumarke. Pris kindlasti ti just filateeliaharrastus mulle ka esimese teadmise aasta lindudest. Nimelt oli mu kogus mitu 1970. aastate Saksamaa liitvabariigi (SLV) mbrikku, millel tempel kirjaga Vogel des Jahres ning templi- ja vahel ka mbrikupildil tiivuline, kelle sakslased sel korral aasta linnuks olid valinud.
Mletan, et pdsin isegi uurida, mida see aasta lind igupoolest thendab, aga guugeldamisest ei kirjutatud toona veel ulmejuttudeski ja Lne-Euroopa ajakirjad olid vaid veidi viksem ulme.

Kaua aega tikkusin arvama, et ldse esimene aasta linnu mark on ikka sealsamas SLV-s 1976. aastal ilmunud maitsekalt napi kujundusega postimaksevahend, millel rt ( 1). Paraku on margil ainult kiri Schtz die Vgel (kaitse linde), nii et rangelt vttes ei saa teda aasta linnu margiks pidada, kuigi aasta varem oli just rt olnud SLV aasta lind.
SLV-st saigi alguse aasta lindude valimise komme ja seda on kogu aeg vedanud Saksa looduskaitseliit NABU (varasema nimega Saksa linnukaitseliit DBV) ja Baieri liidumaa linnukaitseliit LBV [2]. 1970. aastal valiti prooviks Baden-Wrttembergi liidumaa aasta lind hallhaigur ja et ettevtmine nnestus, kuulutati 1971 esimeseks kogu riigi aasta linnuks rabapistrik.

Niisiis valiti mullu Saksamaal aasta lindu juba 40. korda. Toona oli tiitliomanik kormoran, tnavu on lepalind. Liigiti on Saksamaa aasta linde olnud valimiskordadest kahe vrra vhem, sest jlind ja valge-toonekurg on selale jnud kahel korral.
Seda, kui palju on praegu riike, kus samasugune ettevtmine on aset leidnud, on pris raske kindlaks teha. Olen avastanud vaid he levaatliku loo [7], kus on loendatud 17 riiki, neist kaks Uus-Meremaa ja Luna-Aafrika vabariik vljaspool Euroopat. Aga tean kindlalt, et selles nimistus on lnki. Pealegi toimub sama nime all ka hoopis teistsuguseid ritusi: niteks valitakse mnel maal aastaks mni haruldane lind ja antakse auhind neile, kes teda esimesena nevad, vi hletatakse sel aastal kauneimana tunduvat lindu.

Rahvuslinnuga jime hiljaks, kiivitaja lks lendu. Eestis valib aasta linnu ornitoloogiahing (EO). Esimene valitu oli 1995. aastal rukkirk. Jrgnesid suurkoovitaja, sookurg, must-toonekurg, kirjurhnide perekond ja aastal 2000 suitsupsuke.
Meie aasta lindude kohta on mullu avaldatud vga uhke raamat [1], kus on asjatundjate tekstid ja kaunid fotod 1995.2010. aasta lindudest, levikukaardid, kigi aasta linnu markide ja esmambrike pildid (eksklusiivsetes eksemplarides on neile surutaskutega kleebitud ka margid) ning CD Fred Jssi salvestatud aasta lindude hltega.
Tulin 1996. aastal EO-sse tle nn. MATRA-projekti juhiks, alul rbiti tga Eesti Raadios, aastail 19992001 aga tiskohaga. Projekti eesmrk oli aidata endiste nn. sotsialismimaade ornitoloogiahingud paremale organisatsioonilisele jrjele, sealhulgas teavitada ldsust ning leida uusi liikmeid.
Kuue aastaga sai kirjutatud suur hulk lehelugusid ja llitatud kmneid tutvustusvoldikuid, reisitud rndjutlustajana lbi kogu Eesti, korraldatud linnupevi jne. EO liikmeskond suurenes lausa mitu korda, le 800 inimeseni. he propagandavahendina kerkis toona esile mte ritada juda selleni, et Eesti Post hakkaks vlja andma aasta lindudega marke.
Ltlased suutsid samal ajal augu phe rkida oma telefonioperaatorfirmale ja pildid nende 2000.2007. aasta lindudest trkiti telefonikaartidele [5], millest nende lhikese itseaja jooksul kujunes vga populaarne kogumisobjekt. Sama teed ritasime kia ka meie EO-s, paraku polnud me piisavalt osavad lbirkijad.
Eesti Postiga lks asi paremini. Mletan, et mingi katse tegime ka 2000. aastal. Olnuks uhke saada aastatuhandevahetuseks mark rahvuslinnuga: sel aastal oli ju vljavalitu suitsupsuke. Paraku jime hiljaks: Eesti Posti emissioonikomisjon oli oma margikavad teinud valmis iseranis varakult.
Aga jrgmisel aastal olime tublimad. Eesti Postmargi toonane juht Heldur Unt oli vga koostaldis ja arvestas igati meie soovidega. 2001. aasta linnu kiivitaja margi kunstnikeks valiti Signe Viilik ja Janno Poopuu, kellega hingu kontoril oli Eesti Postmargi vahendusel vga hea kontakt: margi kavand kis mitu tiiru edasi-tagasi ja kunstnikud tegid heal meelel vajalikke parandusi.
Eriti uhke olin tookord selle le, et margile nnestus seada ka EO logo. Mark ilmus 4. aprillil, limalt heal ajal, sest 1. mail thistas hing 80. snnipeva. Kll ei nnestunud ei siis ega ka hiljem saada margile snapaari aasta lind. See mrge on siiski kirjas mitmel esmambrikul, mida filatelistid tavakeeli kutsuvad FDC.

Vahelepige linnumargimaast Valgevenest. Valgevene linnukaitsehingu APB esimese direktori Aleksandr Vinttevski phjalikust kirjast selgub, et sealsed aasta linnu margid on tema idee. Filatelistina hakanud ta neile mtlema kohe, kui APB aasta linde 2000. aastal valima hakkas, aga lpliku julgustuse sai just EO-st 2001. aastal tulnud kirjast, mille mbrikul oli kiivitaja ja EO logoga postiminiatuur.
Lbirkimised Valgevene postivalitsusega kulgesid tulemuslikult; APB-l oli pakkuda ka oma ornitoloogist kunstnik. Nende esimesed aasta linnu margid ilmusid 2002. aastal: kolm marki ja margiplokk, millel olid aastate 20002002 linnud valge-toonekurg, linavstrik ja peoleo. 2003. aastast on margid ilmunud nagu meilgi he kaupa.
Vinttevski lisab uhkusega, et linnud ja linnumargid on Valgevenes vga populaarsed ning nd on neid vlja antud juba 127. Valgevene postimaksevahenditelt ei selgu kll paraku kuidagi, et margil on aasta lind. Seda saab teada vaid vljaandega kaasnevatest trkistest vi kataloogist: ei margil ega FDC-l neid snu pole. Neid asendavad BirdLifei ja Valgevene linnukaitsehingu АPB logo ( 2) [3].
Alates 2007. aastast on aasta linnud ka Valgevene mntidel.

Uus kunstnik: vikesed mured ja suur menu. Eestiski kiitsid filatelistid aasta linnu seeria valdavalt heaks, kuid paljudele ei meeldinud margi suur ruutformaat. Kriitikud leidsid, et vljaanne meenutab pigem mitme massiliselt marke llitanud endise sotsialismimaa postitoodangut.
Mis seal salata: kui kiivitajamargi kavandit esimest korda ngin, tuli mullegi otsekohe meelde Poolas 1960. aastal ilmunud 12-margine, oma ilmumisajal rmiselt edumeelsena tundunud seeria. Samas kiideti asjatundjate osalust margi kujundamisel ning leiti, et vga tore, kui tutvustatakse Eestit ja sealhulgas ka meie loodust.
2002 said aasta lindudeks kodu- ja pldvarblane. Taas kujundasid postiminiatuuri Signe Viilik ja Janno Poopuu ning taas rndas kavand mitu korda EO ja Eesti Postmargi vahet. Varblasemargiga tegime EO-s ka mitteametliku maksikaardi. Korraldasime toona nimelt joonistusvistluse, mille ks osavistlus olid aasta linnu pildid. 12-aastase Vtsa tdruku Margit Metsa joonistuse phjal lasksime trkkida postkaardi ja kui varblasemark 7. mrtsil ilmus, saimegi selle kaardile kleepida ja esmatempliga kustutada ( 3).
Postijuhid ei jnud kahe esimese margiga siiski pris rahule ja 2003. aastast anti kunstnikut Vladimir Taigeri, endale esmajoones nd juba ajalooliste Eesti rahade kujundusega nime teinud kunstniku ktte. Esimese linnuna lendas tema joonistuslaualt margile harakas.
Ja kohe tuli tunnustus. Filatelistid on lbi aastate valinud Eesti aasta ilusaimat marki. Kiivitaja- ja varblasemark jid neil missivistlustel paraku keskmike sekka. Harakas see-eest sai phe vidukrooni ja seda thelepanuvrse eduga teiseks platseerunud kevadlillede ees. Vhe sellest: Eesti Post on markide aastakomplekti mbriskaanele trkkinud postirahva arvates kauneima margi; siit korjas harakas teisegi vidu ( 4). Hiljem on aastakomplekti kaanele judnud ka 2005. aasta kanakullimark.
Aga tsimeelsed linnutargad kirtsutasid nina. Seekord kavandit linnurahvale ei nidatud ja nii lipsas vljaandele pisiviga: ladinakeelne teadusnimetus Pica Pica pro Pica pica. Kahjuks ei vetud sellest vikesest vratusest ppust. Ka jrgmisel aastal judis mark ornitoloogide silma alla siis, kui oli juba valmis trkitud, kuigi veel ilmumata.
Ja see, mida nhti, vallandas tormi veeklaasis, mida paisutas veelgi toonane eriti skandaalijanune ajakirjandus. Ilmusid teated, et ornitoloogid on keelanud Eesti Postil sellist postimaksevahendit mki lasta ja nuavad kogu tiraai hvitamist. Levitati ka vandenuteooriaid, kuidas rimehed on osa marke siiski suutnud krvale toimetada ja kllap hakkavad neid hiljem hingehinna eest mma.
Ei taha hakata tubli ja nimeka kunstniku ammust vratust uuesti le vimendama: keda asi huvitab, vib sellest lugeda Eesti Loodusest [4]. Kll tasub meenutada, et ajakirjanduse tobe agarus tuli kasuks nii aasta linnu projektile kui ka valge-toonekurele. Toonekuretde kauaaegse koordinaatori Margus Otsa snul polnud tema uurimisobjekt veel kunagi nii suurt thelepanu plvinud.
Edukast harakamargist alates polnud neil postiminiatuuridel enam EO logo: kunstnik leidis, et see rikuks margi. Kllap oli tal igus. Aga siis ja kigil edasistel kordadel on suitsupsukesemrk trkitud esmambrikule ( 5). Toonekuremargiga on ilmunud ka esimene Eesti Posti aasta linnu maksikaart ( 6).

Edukas ja vrvikas rutiin. Enne mainitud aasta markide iludusvistlusel ei jnud toonekure-margi pardus tagajrgedeta: leppida tuli kohaga sna edetabeli lpus. Olgu kohe eldud, et hilisemate aasta linnu markide kige nigelam koht on olnud neljas. Ja ka ornitoloogidel pole olnud rohkem phjust Vladimir Taigeriga kana kitkuda.
EO direktor Andres Kalamees meenutab, kuidas valge-toonekuremargi ppetunni jrel paluti Eesti Postmargilt varakult nha 2005. aasta margi, FDC ja maksikaardi kavandeid: Toonane aasta linnu trhm vaagis minu mletamist mda pea igat sulge ja asendit ning leidis lpuks, et mark on igati sobilik ja vastuvetav. Pingutusi kroonis taas aasta ilusaima margi tiitel nii margihuvilistelt kui ka Eesti Postilt.
Phjust pole laita ka 2006. aasta hnilasemarki, mis ji kauneima margi vistlusel kll alles neljandaks. Minu enda jaoks ji sel aastal sna lahjaks esmambriku ja maksikaardi motiivivalik, mis marki liiga vhe tiendas.
2007. aastal oli suisa kolm aasta lindu: meie luiged. Tuli vaielda, kes saab margile, kes jb mbrikule. Kaks liiki margile, ehkki endiselt suureformaadilisele, tundus olevat liig. Lpuks leiti kompromiss: margile ja maksikaardile joonistati vikeluik ning esmambrikule laulu- ning khmnokk-luik. Filatelistidelt plvis luigemark pronksmedali; kll vris vidu FDC, mis minu arvates on ks kige nnestunumaid Eesti esmambrikke ldse ( 7). Muide, Taigeri linnu-esmambrikud ongi kigil aastatel olnud kogujate seas enim soositud.
2008. aasta ikka parimaks tunnistatud tedremargi puhul tuleb meeldivaima asjaoluna meelde, et maksikaardile leidis kunstnik tedretibu. Ka 2009. aasta kodukakumargiga kaasnenud maksikaardil on kakupojuke. Vistlusel ji mark, mille kavandeid EO-s taas vga phjalikult uuriti, napilt alla ERM-i juubelivljaandele.
Margi kaunidusest hoolimata oli linnusprade meel mru. Kui siiani olid ja on ka edaspidi aasta linnu margid ilmunud kevadel, siis seekord seadis Eesti Post vljaandepevaks 8. oktoobri. Seda otsust ei kigutanud ka rohked protestid. Seega sai kogu maailmas kakukaamera kaudu heks tuntuimaks kujunenud aasta lind oma margi alles siis, kui projekt oli juba peaaegu lppenud.
Mullu oli kaks aasta lindu: punaselg-gija ja hallgija. EO pakkus Eesti Postmargile margipaari ideed, aga see ei linud lbi. Margile sai seekord punaselg-gija isaslind, maksikaardile sama liigi emaslind ning FDC-le hallgija. Seegi mark tunnistati aasta ilusaimaks Eesti Posti vljaandeks.

Vhenenud tiraa. Andres Kalamees puistab oma kirja postskriptumis ka he pipratera: Aasta linnu margid ostetakse tavaliselt vga kiiresti ra. gijamarki me hingusse ei saanudki, sest polnud enam midagi osta, kui isu tekkis.
Pole imestada: Eesti Post leidis hel hetkel, et marke on hakanud hullusti le jma, neid on koguni mitu korda hvitatud. Kui niteks kiivitaja- ja toonekuremargi tiraa oli le poole miljoni ning varblastel ja harakal le 400 000, siis edaspidi hakkas trkiarv vhenema, judes tedre puhul 135 000-ni. Siis tuli teliselt jrsk hpe allapoole: kodukakumarki emiteeriti vaid 40 000 ja gijat 50 000 eksemplari [6].
Et lool oleks nnelik lpp, olgu teada antud, et 21. aprillil ilmub 2000. aastal saamata jnud rahvuslinnumark: suitsupsuke on esimene suleline, kes on valitud Eesti aasta linnuks teist korda. Ja need vanamoodsad inimesed, kes saadavad kirju veel tigupostiga, vivad hingule snnipevannitlusi lkitada psukesemargiga mbrikus.

Aith Eesti filateeliainfo levitajale ja talletajale Elmo Viigipuule Hiiumaalt, EO direktorile Andres Kalamehele ja EO nukogu liikmele, T loodusmuuseumi asedirektorile Margus Otsale, kelle meenutused ja tiendused aitasid seda lugu tublisti sisukamaks muuta.

1. Aasta linnud 2010. Menu, Tallinn.
2. Aktionen & Projekte. − www.nabu.de/aktionenundprojekte/vogeldesjahres/
3. Birds on stamps: Belarus Belarussie. − www.birdtheme.org/country/belarus.html
4. Jriado, Toomas 2004. Kunstniku viga upitas aasta lindu. Eesti Loodus 55 (4): 10.
5. Phone Cards (Latvia Lattelekom The Bird of the Year) Colnect. − telecards.colnect.com/browse.php?country=118&company=21&series=825
6. Postmargid. − www.post.ee/postmargid
7. Von Beutelmeise bis Kampflufer und Rotschwanz. −
www.nabu.de/aktionenundprojekte/vogeldesjahres/2009-eisvogel/10574.html


Toomas Jriado (1947) on MT Loodusajakiri snumitoimetaja.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012