Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2011/04
Kevad Lnemaa linnuradadel

Kell on viis hommikul. Maikuu esimestel ndalatel thistab see meie jaoks pikesetusu aega. Kevadine loodus koos oma asukatega on just rganud. ks paeluvamaid looduselamusi on virguda koos kevadise linnumaailmaga.

Eestis on nii palju hsti silinud loodusmaastikke, et rnnakud linnumaailma ei pea alati olema kauged, sest pnevaid linde leidub meil testi peaaegu kikjal. Ka sinu enda koduaias vib suure tenosusega askeldada mni suleline, kes Lne-Euroopast tulnud linnufnni juubeldama paneks.
Aga ks rnnak tasuks kll igal eestimaalasel aprilli lpust mai keskpaigani ette vtta matk Lnemaa linnuradadele.

Matsalu linnuparadiisis. Pealinnast tunnise autosidu kaugusel asub Eestimaa tuntuim linnuala Matsalu rahvuspark. Inimene vttis siinse merest kerkinud maa kohe kasutusele heina- ja karjamaana. See takistas lagedatel rannamaastikel vsa pealetungi ning li unikaalsed toitumis- ja pesitsusvimalused lindudele. Nii kujunesid aastasadade jooksul inimese, kariloomade, lindude ja loodusprotsesside koosmjul maastikud, mida praegu tuntakse kui Phja-Euroopa suurimaid lammi- ja rannaniite.
Mis teeb Matsalu niivrd ainulaadseks? Eelkige needsamad lagedad luhad ja rannaniidud koos madalaveelise merelahega, mis on vga soodsad peatus- ja toitumispaigad paljudele vee- ja rannikulindudele. Avatud veepiir pakub toitumisvimalusi kahlajatele, madalaveelises Matsalu lahes on veetaimi vimelised ktte saama ka ujupardid ning luiged, kes avamerel toitu hankides htta jksid.
Matsalu eripra teine phjus on geograafiline asend. Paljud vee- ja rannikulinnud talvituvad Lne-ja Luna-Euroopas ning rndavad suuresti piki rannikut. Mnede jaoks on sobivad pesitsuskohad just Matsalu rannaniidud ning roovljad. Enamiku jaoks on see siiski slmpunkt enne naasmist Lne-Siberi pesitsusaladele.

Loomulikult on pikk rndeteekond kurnav sellist vahemaad ei saa lbida ilma energiavarusid taastamata. Igal kevadel ja sgisel kulgeb le Lne-Eesti rannikumrgalade nn. Ida-Atlandi rndetee. Seda teekonda jrgib igal aastas umbes viis miljonit arktilist vee- ja rannikulindu.
Maikuu on parim aeg saamaks aimu Matsalu thtsusest lindude rndepeatuskohana. Just siis on peatuvate valgepsk-laglede parved kige suuremad. Kui ma seda lugu kirjutan, on Matsalu linnukevade peategelased alles oma talvekorteris Hollandi mrgaladel. Matsalu pldudele ja rannaniitudele naasevad esimesed valgete pskedega haned tavaliselt aprilli esimestel ndalatel. Lume alt sulanud rannaniidud saavad paari ndalaga uued mustvalged laglemustrid.
Parimatel pevadel vib helainsal rannaniidul kokku lugeda le paarikmne tuhande valgepsk-lagle. Kokku maitseb igal kevadel Matsalu rannaniitude rohtu le 100 000 valgepsk-lagle. Seda on umbes kolm korda rohkem kui pool sajandit tagasi.
Suurimaid lagleparvi vib vaadelda Matsalu lahe lunakaldal Keemu linnutornist ning phjakaldal Haeska ja Pgari rannaniidu res. Laglede krval on siin teisigi pnevaid asukaid. Peaaegu vimatu on veeta kevadpev Matsalus merikotkast ngemata.
Matsalu rannaniitudel vib veel kuulda ht kaduma kippuvat loodusheli niidurdi kristavat laulu. See kahlaja on paljude rannaalade roostumise ja vsastumise tttu taandunud kikjalt Lnemere mbrusest ja sattunud otsesesse hvimisohtu.
Linnusbral tuleb meeles pidada, et rannaniidule minek on nii kevadel kui ka suvel keelatud, et pesitsevaid linde mitte hirida. Kll aga saab niidul tegutsevaid linde kenasti vaadelda arvukatest linnutornidest.
Et autosidust kangeks jnud jalgu sirutada, vib seada sammud Matsalu lahe phjakaldal asuvale Puise-Kiideva matkarajale. Matkarada kulgeb metsade ja taastatud puisniitude vahel. Siin on hea ppida tundma tavalisemaid laululinde ning tutvuda metsa- ja puisniitude taimestikuga.

Kast
Matsalu rahvuspargi matkarajad:
1. Kiideva-Puise (5 km)
2. Nrikivide pperada Metsklas (400 m)
3. Penije matkarajad (3,6 km, 4,7 km, 6 km ja 7 km) ja linnutorn
4. Salevere matkarada (1,5 km)
5. Suitsu matkarada (800 m laudrada) ja linnutorn Kirikukla lhedal
Linnutornid:
6. Haeska
7. Jugassaare (eramaal)
8. Keemu
9. Kloostri
Vaateplatvormid:
10.Kiideva
11. Rannaje

Silma roostikuradadel. Edasi tasub oma rnnakut jtkata veidi phja pool asuval Silma looduskaitsealal. Koos Matsalu lahega on see olulisemaid rndepeatuskohti arktilistele aladele pesitsema suunduvatele veelindudele. Ka siinse linnuelu tmbenumbrid on madalad merelahed, Eesti suuruselt teised roovljad ning hooldatud rannaniidud.
Silma looduskaitsealal tasub esmajoones prata thelepanu roostikele. Just siin on Eesti kige parem koht ppida tundma roostikke. Roostikulindude kontserdid on kige muljetavaldavamad Sutlepa mere res. See on maakerke tulemusena merest eraldunud jnukjrv, mille kallastel laiuvad ulatuslikud roovljad. Kui taevast ei lange paduvihma ning tuul ei painuta puudelatvu, saab siin linnukontserte kuulata igal maikuu htul.
Etteaste pnevaim osa algab paar tundi enne pikeseloojangut ning kulmineerub pimeduse saabudes. Roostikus elutsevad laulikud demonstreerivad meeleldi oma lauluoskust, kuid eelistavad ise pigem varju jda.
Sutlepa mere tiiru viks alustada Saare klla (Lyckholmi) rajatud vaatetornidest, kust avaneb hea vaade jrvele. Pesitsevatest veelindudest on siin arvukamad laugud, hallhaned, hallpsk-ptid ja tuttvardid. Binokliga teraselt roovlju silmitsedes vib nende kohal liuglemas nha ht rvlindu roo-loorkulli. Vahetult enne pimedat koguneb pilliroovartele bima tuhandeid psukesi.
Kevadhtu hmardudes tasub sammud seada Eesti ainsale roostikku rajatud laudteele. Rada lpeb vikese varjendiga. Kui lrmi ei tehta, siis vivad sulelistest laulikud enda kohalolekust mrku anda ksnes mne meetri kaugusel. Siin saab kuulda karedat rstas-roolinnu laulu, roo-ritsiklindude katkematut siristamist ning hbi hlt, mis meenutab pudelisse puhumist.
Silma looduskaitseala kige linnurikkam koht on Saunja laht [2]. Eelkige meelitavad linde ligi lahe vikelaiud, mida on le 40. mber lahe on ehitatud kolm linnutorni, neist parimad ja kergemini ligipsetavad on Kirime ja Saunja.
Tahu lahe res on lindude peamised elu- ja peatuspaigad ulatuslikud rannakarjamaad. Linde saab siin vaadelda kahest linnutornist Tahu ja Vnnussaare tornist.

Kast
Silma looduskaitseala matkarajad ja vaatetornid:
1. Saare matkarada (900 m) ning linnutorn ja vaateplatvorm
2. Saunja matkarada (1 km) ja linnutorn
3. Kirime linnutorn
4. Riimi linnutorn
5. Salaje linnutorn
6. Tahu linnutorn
7. Vnnussaare linnutorn


Mandri-Eesti loodepoolseimas punktis. Lnemaa linnuradadele tasub jda ka jrgmiseks pevaks ja vtta uus hommik vastu Mandri-Eesti loodepoolseimas punktis.
Kui tulla Psaspea neemele keskpeval vi suvisel ajal, tunduvad jutud hest parimast rndevaatluspaigast linnumeeste huumorina. Kui aga kevad- vi sgishommikutel pikesetusu ajal binokli vi vaatetoruga neemetippu minna, saab see arusaam peagi kinnitust. Psaspea neeme ja Osmussaare vahel laiuvat 7 km laiust vina lbivad htelugu veelinnuparved. Olenevalt aastaajast ning ilmastikuoludest vib siin hel hommikul kokku loetud lindude hulk ulatuda mnest tuhandest sadade tuhandeteni.
Vib julgelt elda, et Psaspea neem on kogu Euroopas parim paik arktiliste veelindude rnde jlgimiseks: see on enamikule Euroopa arktilises ja taigavndis pesitsevatele veelindudele kige thtsam lbirndeala [1; 2]. Rnde tippajal lendab siit peva jooksul le sadu tuhandeid aule, kmneid tuhandeid varte ja vaeraid ning tuhandeid kaure. Nende hulgas vib hea nne korral silmata ka haruldasi tundra- ja jkaure. Psaspea neem on eriline ka selle poolest, et siin on ilmselt kige suurem tenosus kohata mnd haruldast vlisklalist: siin on nhtud niteks suurnni, polaarkajakat ja mgiraati [2].
Lindude krval vib Psaspea rannas nha ka omalaadseid kivimeid gneissbretasid. Need prinevad Osmussaarest 10 km kaugusel asuvast Neugrundi meteoriidikraatrist. Seda peetakse kogu maailmas ainulaadseks: see on kogu maailmamere ks paremini silinud meteoriidikraatreid, mille teke ulatub umbes 535 miljoni aasta tagusesse aega. Meteoriidiplahvatuse tagajrjel purunenud kivimitest tekkinud gneissbretasid vib leida mitmelt poolt Loode-Eesti rannikult ning Osmusssaare mbrusest. Konarlike kivitkke koos vaenlaste eest kaitsva merega kasutavad ra ka siinsed linnud: paljudel neist asuvad meriski-, kajaka- vi tiirupesad.

1. Ellermaa, Margus 2010. Psaspea neem: rnde koolmekoht Siberis pesitsevatele partlastele. Eesti Loodus 61 (9): 458463.
2. Ots, Margus; Paal, Uku 2008. Eesti linnuvaatleja teejuht. Tnapev, Tallinn.

Tarvo Valker (1984) on vabakutseline looduse vahendaja ja Eesti ornitoloogiahingu nukogu liige.



Tarvo Valker
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012