Eesti Looduse fotov�istlus
2011/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/04
MRKSEENED JA SEENEMRGISTUSED I. Gromitriinimrgistus

Kevad ratab ka seeneriigi, paraku vivad ebateadlikud seenestajad saada aasta seenehooaja esimese, nimelt gromitriinimrgistuse.

Gromitriinimrgistuse phjustavad peamiselt kolm liiki: punakaspruuni ajutaoliselt krulis-voldilise kbaraga kevadkogrits (Gyromitra esculenta) liivastes mnnikutes; ookerkollase ebakorrapraselt lainjas-voldilise kbaraga hiidkogrits ehk vanema nimega hiid-kogritsliudik (Gyromitra gigas; sn. Discina gigas, Neogyromitra gigas) kuusikutes ja kuuse-segametsades; tubakapruuni ebakorrapraselt liudja lakljel lainjas-voldilise viljakehaga ketas-kogritsliudik ehk vanema nimega liudkogrits (Discina ancilis; sn. Discina perlata, Gyromitra perlata) okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes pinnasel ja kdupuidul: vanadel kndudel, tormiheite kuuskede juuremtastes, kdunenud juurtel.
lalnimetatud kolme Eestis sagedase liigi viljakehasid leitakse aprillist juunini, philiselt mai keskpaigas, toomingate itsemise ajal [1, 2, 3]. Kik nad on mrgised ainult vrskelt sduna; kupatatult ja kuivatatult aga ohutud sgiseened.

Toimeaine: gromitriin ehk varasem helvellahape, hvib seente kupatamisel ja kuivatamisel.
Peiteaeg: kaheosaline, vahepealse nilise paranemisega, (2)6 kuni 12(25) tundi.
Smptomid: iiveldus, khuvalu ja -lahtisus, oksendamine, tiskhutunne; peavalu; minestamine, teadvusekadu, rahutus, deliirium; hemols, maksakahjustused, kollatbi, neerupuudulikkus, krambid; vib jrgneda surm.
Sarnased liigid: kevadkogritsa ja hiidkogritsaga vib segi ajada ookerkollase kuni kollakaspruuni, korrapratult krjelise munaja kbaraga, vrskelt sgiseenena hinnatud marmrklit (Morchella esculenta), kes kasvab aedades, parkides, metsatukkades, puisniitudel ja lookadastikes eriti Phja- ja Lne-Eestis ning meie saartel ja laidudel; ketas-kogritsliudiku teisik on temaga ldjoontes sama ngu ja samasugustel kasvukohtadel kasvav, samuti vrskelt sdav mrkelliudik (Disciotis venosa). Omavahel saab neid eristada ainult mikroskoopiliselt [1, 2, 3].

Mrgised kevadised kogritsad on Eestis nneks phjustanud vhe mrgistusjuhtumeid, neid ei saa ligilhedaseltki vrrelda suure mrgistuste hulgaga Lne-Euroopas. Mdunud sajandil on teateid kolme kogritsamrgistuse juhtumi kohta alates 1980. aastatest Valgamaal Karula vallas. Sel sajandil on olnud samuti vaid ksikuid mrgistusjuhtumeid. Surmaga lppenud kogritsamrgistusi ja ketas-kogritsliudiku mrgistusi Eestis pole teada. 1998. aastal Karulas aset leidnud mrgistus oli seotud kevadkogritsate toiduks valmistamisega mikrolaineahjus. Seega hoiatus kigile: mikrolaineahi ei asenda seente kupatamist keevas vees!

1. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
2. Raitviir, Ain 1972. Kevadseened. Valgus, Tallinn.
3. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseente raamat. Maalehe Raamat, Tallinn.

Kuulo Kalamees on Tartu likooli mkoloogia emeriitprofessor, kes on le poole sajandi sgiseente uurimise krval tegelnud ka mrkseente ja seenemrgistuste probleemidega Eestis.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012