Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
sigimine EL 06/2003
rgema needus

Alguses olid neitsid. Ehk teiste snadega: kige algelisematele eluvormidele, kes kunagi elu koidikul maakera asustasid, olid seksirmud ilmselt tundmata. Ometi sndis vga ammu ka seks ehk suguline sigimine, mille olulisim tunnusjoon eri liikidel on see, et kahe isendi geenikomplektid segunevad nende histes jrglastes uueks unikaalseks geenikombinatsiooniks.

Milline elusorganism sooritas maailmaajaloo esimese suguakti, pole tpselt teada, kuid sellest saatuslikust hetkest peale muutus seks rmiselt menukaks: hel vi teisel viisil on seda harrastanud peaaegu kik liigid. On selge, et suguline sigimine pidi endaga kaasa tooma midagi erakordselt kasulikku elu jaoks ldse. Milles konkreetselt see kasu vib seisneda, arutleb selles ajakirjanumbris pikemalt mu hea kolleeg Toomas Tammaru. Igal juhul pidi see kasu les kaaluma terve hulga probleeme ja kulutusi, mida seks endaga paraku kaasa ti.

Homost saab hetero. ks selliseid kulukaid probleeme on nhtus, mis sugulise sigimisega paratamatult kaasnes liigi isendite jagunemine eri sugupoolteks. Olgu kohe eldud, et sugu ja suguline sigimine pole omavahel hoopiski nii vltimatult seotud, kui see esmapilgul tunduda vib. Nii niteks ei jagune kinglooma-nimeline ainurakne mingil moel sugupoolteks, kuid seks kib neil sellest hoolimata. Ent samal ajal kui inimestel jvad homoseksuaalsed suhted bioloogilises mttes alati viljatuks, naudib kingloom tiel rinnal homoseksualismi (tsi kll, tema puhul nimetatakse seda konjugatsiooniks), mis annab talle sellesama peamise eelise, mis tavaline heteroseksuaalsuski: seksivate isendite geenid rekombineeruvad omavahel. Ometi on sugudeta suguline sigimine looduses selgelt vanamoeline nhtus, mida teame vaid ainurakseil. Hulkrakseil toimub suguakt peaaegu alati eri sugupoolte vahel. Miks kll?

Sellele ksimusele vastust otsides tehkem endale kigepealt selgeks, mis ldse on see peamine, mis eristab ht sugupoolt teisest. Igatahes mitte vlimus vi niinimetatud sootunnused, sest kuigi paljude liikide emased tepoolest isastest silmatorkavalt erinevad, tuntakse samas rohkesti liike, kelle sugupoolte vahel on peaaegu vimatu vahet teha. Pole ka universaalseid sootunnuseid, mis sobiksid htviisi hsti kigile liikidele: niteks emastele inimestele iseloomulik rinnapartii on isegi imetajate hulgas pris unikaalne nhtus; imetajate puhul valdavalt pris hsti ttaval vliste suguelundite eristamisel pole vlu linnu-uurijate ega isegi hniuurijate silmis jne. Kui imetajatel on isased emastest tavaliselt suuremad, siis paljudel kaladel, lindudel, putukatel ja teistel loomadel on asi vastupidi. Hoopiski juukseid katkuma panevad aga hermafrodiitsed organismid, nagu niteks teod, paljud istaimed ning teised, kelle puhul nii emane kui ka isane peituvad hes ja samas isendis nagu hiinlaste yin ja yang... Stopp! Siia ongi koer maetud. Mida ieti thendab vljend, et emane ja isane on hes isendis? See thendab seda, et hermafrodiitne isend on vimeline tootma nii isassugurakke ehk sperme kui ka emassugurakke ehk munarakke. Just sugurakud on need, mis teevad isasest isase ja emasest emase. Spermid on tillukesed ja vga liikuvad rakud, kes ei sisalda peaaegu midagi muud peale isase geenide. Munarakud seevastu on suured ja aeglased, sest nad sisaldavad peale emase geenide ka palju toitaineid. Siin ongi see stardikapital, mida arengut alustav jrglane oma elu algetapil vajab.

Esimesed seksijad elusolendite seas olid ilmselt homoseksuaalid, umbes nagu eespool kirjeldatud kingloom, kellel eristunud sugurakke, jrelikult ka emas- ega isassugupoolt ei ole. Kuid ige pea prast seda, kui tekkis seks, kujunesid vlja ka eri sugupooled. Arvatakse, et see vis toimuda mingi suguliselt sigiva ainurakse liigi htede rakkude parasiteerimise tttu teiste rakkude arvel.

Oletagem, et selle liigi rakkude suurus varieerus prilikult, nagu seda looduses tihti theldatakse. Viksemad rakud, hinedes suguakti kigus suurematega, tegid hea partii, sest see vimaldas neil kanda oma geene jrgmisse plvkonda odavamalt suurekasvulise partneri toitainevarude arvel. Just viksena olid nad ka liikuvamad ja nende ansid leida endale suur sekspartner kujunesid seetttu paremaks kui suure raku anss kohata teist suurt. Looduslik valik soosis vikeste muutumist veelgi viksemaks, sest sellega kaasnes suurem liikuvus ja odavus. Peale selle kulutasid vikesed rakud kpsemisele palju vhem aega, nende plvkonnad vaheldusid seetttu kiiremini ja parasitismivime judis kiirenenud loodusliku valiku tttu peagi tiuslikkuseni, nii nagu neme seda ndsetel seemnerakkudel.

Kuid suurtel rakkudel, kes selle evolutsioonilise vidujooksu olid kaotanud, ji vaid ks vimalus muutuda veelgi suuremaks, et prast parasiitse spermi viljastamist arenema hakkav jrglane jks igal juhul ellu ning saaks kaasa hea lbilgivime. Nnda tekkisid munarakud, kes on judnud isegi nii aukartustratavate mtmeteni nagu jaanalinnumuna. Heteroseksuaalsus oli sndinud.


Huvide konflikt. Juhtus see just nii vi teisiti, kuid tnapeva elusolendeil kib suguline sigimine valdavalt spermide ehk isassugupoole ja munarakkude ehk emassugupoole abil. Emase isendi ainus vimalus ligata kasu seksi eelistest (millistest, soovitan jllegi lugeda Toomas Tammaru artiklist siinsamas ajakirjanumbris) on lasta end viljastada mne isase isendi parasiitse spermiga. Asja pisut karikeerides vime kogu emassugupoolt pidada tootjaks, isassugupoolt aga parasiidiks, kes levitab oma geene emaste munarakkudes leiduvaid varusid thusalt ra kasutades. See oleks nagu iidne needus, mis meie ainuraksele rgemale juba sadu miljoneid aastaid tagasi peale pandi. Ja seda mineviku taaka on pidanud kandma loendamatute liikide rnem sugupool loendamatute plvkondade vltel. Iseenesest mista on tootjate ja nende tvilja kasutajate vahel teatud huvide konflikt.

Et seemnerakud on tillukesed nagu parasiidid harilikult ikka, on nad htlasi ka odavad, nii et isased suudavad neid valmistada erilise pingutuseta hiigelkogustes. See annab neile potentsiaalse vimaluse parasiteerida tohutu suurel hulgal emassugurakkudel. See ongi isase peamine bioloogiline huvi: viljastada vimalikult palju emaseid. Sekspartnerite arvust sltub ju enamasti otseselt isaste evolutsiooniline edukus. Seevastu emase jtab vimalus vastu tulla tuhandete tiiraste isaste paarumissoovile vrdlemisi klmaks.

Erinevalt spermidest on munarakud suured ja kallid. Nende kpsemine vtab aega, nii et spermidega vrreldes juab emane neid elu jooksul toota masendavalt vhe. Isegi imetajail, kelle munarakk iseenesest on kll sna vike ja odav (kuigi mitte spermiga vrreldes!), kulub sellest snnitamisklbliku jrglase kasvatamiseks emaihus siiski ksjagu aega ja sel perioodil pole uus viljastumine vimalik. Jrelikult, partnerite arv ei mjuta emase evolutsioonilist edu kuigivrd, sest peamine piirav tegur on tema enda elu jooksul viljastamisklblikuks saavate munarakkude hulk. Snaga munarakk pole raisata. Seeprast on emase huvides paaruda pigem vheste, kuid see-eest vimalikult kvaliteetseid geene kandvate isastega.

Mistagi ei j selline huvide erinevus kajastumata eri sugupoolte kitumises: helt poolt isaste tormakus ja hoolimatus sigimispartnerite otsingul ja viljastamisel, teiselt poolt emaste seksuaalne vaoshoitus, trksus ja valivus. Krvutagem sokkude paarumisaegseid turniire malbelt rohtu nksivate kitsede kitumisega vi isaskrbeste kobaras tunglemist emase otsas viimase juetute petega ttuid kavalere kukilt maha raputada. Vi miks istaimedel lendlevad tuules vi rndavad kimalase karvade kljes ielt iele just tolmuterad, kuna emakad ie keskel rahulikult oma nnehetke ootavad?


Ka isastel on oma needus. Isastel poleks oma ambitsioonikast erihuvist hoolimata vaja partnerite prast omavahel nii kangesti vistelda ja kakelda, kui, esiteks, emased poleks valivad ja, teiseks, kui neid snniks ilma palju-palju rohkem kui isaseid. Siis viks munarakke jtkuda kas vi igale spermile. Kuid paraku on he liigi piires isaseid ja emaseid harilikult enam-vhem vrdselt. Phjus on jllegi evolutsioonilist laadi: kui liigil juhtuks millegiprast olema emaseid tunduvalt rohkem kui isaseid, soosiks looduslik valik eelkige poegi snnitama kalduvaid isendeid, sest nemad saaksid lapselapsi rohkem kui ttarde vanemad. Nii omandaks sugude suhe teatud arvu plvkondade mdudes paratamatult jlle tuttava 1:1 vahekorra.

Niisiis jb emaste munarakke vajaka ja isaste viljastamispotentsiaal seetttu suuresti kasutamata. Enamik toodetud sperme lheb lihtsalt raisku. Niteks Playboy seksismbol klikki kahvatuks hbist, kui ta teaks, et isane kanakull kargab oma kaasat 400600 korda iga munetud muna kohta. Umbes 300 miljonist seemnerakust, mis isane inimene ainuksi he suguhte ajal oma partnerisse paiskab, on enamasti vaid hel hkrn anss munarakk viljastada. Ja tuules hljuval sarapuu ietolmuteral on vast rohkem lootust kellegi ninas allergilist nohu phjustada, kui sobival emakasuudmel maanduda.

Pealegi on emased eespool mainitud phjustel ksjagu piprad, nii et iga isane neile kaugeltki ei klba. Eriti tugevalt varieerub nnestunud viljastamiste arv he isase kohta nendel liikidel, kes korraldavad pulmaturniire erilistel mnguplatsidel (tedred, tutkad ja mitmed teised linnu-, kala-, imetaja- ja putukaliigid) vi kes peavad telisi haaremeid (hlged, sebrad jt.). Niteks hel sellisel linnul, pujesel, sooritab kuni kolmveerand kigist mnguaegsetest paaritumistest ksainus teline macho-kukk. Kuid isegi neil liikidel, kes sigivad psipaaridena, nagu enamik linde vi inimene, on ksjagu vanapoisse, samal ajal kui teised vahetavad kll abikaasasid, kll armukesi. Koguni istaimedel on leitud, et nende emakad vtavad vastu tihti ksnes teatud kindlate omadustega taimeisendeilt prit ietolmuteri.

Millised on ldse emaste vimalused valida paarituda soovivate isaste seast vlja parimad? Kigepealt vib selle valiku jagada passiivseks ja aktiivseks. Isegi neil liikidel, kelle isased lahendavad tekkinud armastuse kolmnurki vi hulknurki jumeetodil, ja vitja saab paarumisiguse, ilma et emaselt endalt ksitakski, toimub tegelikult passiivne valik: kiki emaseid psevad ju viljastama vaid tugevamad ja osavamad isased. Niisugustel liikidel aga, kel emased aktiivselt valivad, toimub see omakorda kas avalikult vi varjatult. Avaliku valiku puhul nustub emane anduma vaid sellele isasele, kes talle endale meeldib: niteks isaslinnule, kes ilusamini laulab, isaskrabile, kes korraprasemalt srga viibutab, vi isasmblikule, kes tugevamini trummi lb. Kuid mitte kigi liikide emased ei suuda vi ei leia otstarbeka olevat trjuda soovimatute kavaleride lhenemiskatseid, vaid lasevad neil lahkesti oma paaritumissoovi rahuldada. Need emased on leidnud mugavama vtte varjatud valiku. See seisneb selles, et emased koguvad partnerite seemne oma suguteedes paiknevatesse erilistesse spermahoidlatesse (selliseid on niteks lindudel ja putukatel) ja kasutavad munaraku viljastamiseks vaid neile sobivana tunduva, enamasti viimati paarunud isase spermat. Sel juhul ei saa kavalerid ise enamasti teada, kes grupisuhte viljelejatest just isaks sai.

Niisiis on isastelgi oma needus: kuigi nende bioloogiline edukus (jrglaste arv) oleneb otseselt sekspartnerite rohkusest ja viljastamispotentsiaalgi on lisuur, peab enamik neist ometi ksjagu ponnistama, et leldse kas vi htainustki rnema soo esindajat kima peale saada.


Machod ja jukurid. Parasiidid hakkavad harilikult silma erilise leidlikkusega, kuidas ra kasutada peremeesorganismi hangitud vi toodetud hvesid. Pole ka ime sellest oleneb ju otseselt nende olemasolu, samal ajal kui peremehele on nad enamasti ksnes tlikas nuhtlus. Seetttu on looduslik valik, see vrratu vlurmeister, kujundanud parasiitidel suure hulga kavalaid kohastumusi. See kib tielikult ka isassugupoole kohta. Neid meetodeid, mille abil isased oma unelmate Dulcineasid vallutada pavad, on vimatu kokku lugeda.

Macho-tpi isased loivalistel, sralistel, pderprnikail, krbseil ja paljudel teistel liikidel vitlevad omavahel fsiliselt, ja vitja prib iguse indlevad emased viljastada. Mida tugevam ja osavam vitleja, seda rohkem oma geenikoopiaid saab ta jrglastena tulevastesse plvkondadesse saata.

Taluperemehe-tpi isased, niteks mnedel sisalikel, sebradel ja teistel, hivavad vimalikult suure vi vimalikult rikkalike ressurssidega maavalduse ehk territooriumi ja kaitsevad seda teiste isaste eest. Et emased vajavad hdasti kaitstavatel maavaldustel leiduvaid ressursse nii endi kui ka oma jrglaste tarbeks, on nad lausa sunnitud valima oma jrglaste isaks mne maaomaniku. Kui naabrimeeste muud omadused on vrdsed, siis tasub mistagi eelistada jukamat taluperemeest. Sherdune filosoofia viib kergesti vlja selleni, et mnikord leiab emane olevat otstarbekama minna pigem liignaiseks eriti jukale naisemehele, kui ainsaks kaasaks vallalisele popsile.

Rahamehed jlle teevad emastele hinnalisi kingitusi, tuues enamasti midagi sdavat. Mned putukad ja mblikud peavad niteks oma kallimale viima kinniptud krbse vi muu putuka (kuidas see just kib, seda soovitan lhemalt lugeda Mati Martini artiklist siinsamas ajakirjanumbris). Ritsikad aga ei raiska aega krbse jahtimisele, vaid annavad koos spermaga emasele kaasa valgurikka toitva ja maitsva spermatofoori. Kalatoidulised tiirud ei kingi tulevasele kaasale mitte lihtsalt kala, vaid teevad seda eriti pidulikul ja meeldejval moel rituaalse pulmalennu ajal. Mnikord aga ihaldab emane toidust rohkem midagi muud. Niteks Antarktikas elavatel pingviinidel kuluvad marjaks ra kivid, mida jle munade alla laotada, et need klma ei saaks. Isane, kes sellise vrtusliku kivi leiab ja emasele toob, saab vastutasuks tollega paarituda. Niisiis tundub maailma vanim amet olevat tega sna vana.


Elumehed ja pereisad. Eeltooduga pole isaste arsenal kaugeltki ammendunud. Ilueedideks vib piltlikult tituleerida neid paljude eri liikide isaseid, kes eputavad emaste ees kirevate suletuttide, vrviliste mustrite, kaunite laulude, filigraanse tantsuoskuse, surmaplgavalt riskantse kitumise vi muude lepingutatud tunnuste vi oskustega. Sinna kategooriasse kuuluvad osalt ka putuktolmlejate taimede kaunid ied, kuigi antud juhul ei uhkeldata otseselt mitte emaste, vaid neid klastavate kullerite ietolmu emakasuudmetele edasi kandvate tolmeldajate ees. Et ebaharilike sootunnuste vljaarendamine on tavaliselt kas fsioloogiliselt vi energeetiliselt kulukas, vi nende demonstreerimine aeganudev vi isegi ohtlik, siis saavad neid endale lubada vaid teliselt kvaliteetsed heade geenidega isendid. Sellega arvataksegi seletuvat emaste nrkus niisuguseid esmapilgul mttetuina nivaid ekstravagantsusi les nitavate isaste vastu, kuigi paljud neist ei paku emastele mingit otsest kasu, niteks ei too praktilisi kingitusi ega kaitse territooriumi.

Isased, kellele saatus pole andnud vimalust emaste ees silma paista ei erilise ilu ega jukusega, vivad kergesti asuda petturluse teele. Konnadel vib juhtuda, et vikesed ja barikud isased, kes vaikides suurte krooksujate lheduses varitsevad, vtavad poolel teel rajalt maha emased, kes tttavad lootusrikka hinaga suurte ja vastupandamatult krooksuvate isaste poole. Troopikameredes elava kirevahvena emased koevad oma marja thja teokarpi, kus nende vlja valitud suur ja ilus isane selle viljastab. Mnikord aga poevad sellistesse karpidesse ette pisikesed isased ja viljastavad marja enne, kui suur isane oma toiminguga pealegi juab hakata. mblikel kasutavad mned isased kurjasti ra asjaolu, et pulmakingiks toodav krbes peab olema mhitud vrguniitidest pakendisse: nad pakivad sinna vikese kivi, ja enne kui emane selle niitidest lahti harutab ja pettuse avastab, juab isane sageli juba natuke paarituda.

Sellistel liikidel, kelle emane tavatseb paarituda mitmete vastassoo esindajatega, tuleb isastel oma isadust tagada niinimetatud spermakonkurentsi meetodil. Kige lihtsam on suurendada spermide arvu, mille isane seemnepurske ajal emasesse paiskab. Siin tuleb mngu n.-. loteriiefekt: mida rohkem loteriipileteid ehk seemnerakke isane vlja paneb, seda suurem on tenosus, et just tema sperm viljastab emase munaraku. Sellest arvataksegi olevat loodusliku valikuga kujunenud seemnerakkude tohutu suured, sadadesse miljonitesse ulatuvad kogused hes seemnepurskes. Ja ime siis, et impansite testised on hiigelsuured vrreldes gorilla omadega: samal ajal kui emasgorilla andub innaajal vaid hele isasele, naudib emane impans armusuhteid eri partneritega.

sja kirjeldatud lihtsa meetodiga spermakonkurents muidugi ei piirdu. Eriti just putukate maailmas tuntakse kige andekamaid vtteid, kuidas eelkija seemet emase suguteedest vlja puhastada kiilidel on selleks eriliste kidadega varustatud sugutid , vi kuidas prast emasega paaritumist tema suguava erilise voorusevga kinni toppida. Laiemas mttes viks spermakonkurentsina ksitleda isegi kige lihtlabasemat armukadedust, mis muide loomariigis pole sugugi vhem levinud kui inimestel.

Justkui selleks, et oma spermide parasiitlikku olemust eriti reljeefselt vlja tuua, on mne liigi isased muutunud ise emaste telisteks parasiitideks. Svaookeani pimeduses elava sarvkala isased, kes on emase krval tibatillukesed, imevad end suudpidi viimase khu klge. Kik nende siseorganid peale seemnesarjade taandarenevad, isegi vereringe hineb emase omaga. Tal pole ldse muud muret kui viljastada ige aja saabudes oma peremeesemase marja. Ja isegi iget aega ei pea isane ise passima: emane ajendab spermide vallandumise nende hisesse vereringesse lkitatavate hormoonide abil. Vaat sulle siis tugevamat sugupoolt! hel mereussil lheb kbusisane oma parasitismiga veelgi kaugemale: leides emase, tungib ta lbi abikaasa sisikonna, seab end mugavalt sisse otse munajuha lhedal ja phendub ndsest ksnes lemmiktegevusele viljastamisele. Loomulikult pole talle peale raigade vaja htki muud elundkonda, need taandarenevad.

Ometi leidub isaste seas ka neid, kes justkui hbenedes oma parasiitset algloomust, on vtnud emaste sdame murdmiseks kasutusele eelmistest hoopis teistsuguse taktika vanemhoole. Nii nagu inimestel osaleb lastekasvatuses harilikult ka mees, vtavad isane ja emane peremuredest peaaegu vrdselt osa ka enamikul linnuliikidest, imetajatest kiskjatel ja mnedel teistel loomaliikidel. Nnda pole isasel kll enam eriti aega teisi emaseid jahtida, kuid teatud rasketes keskkonnaoludes, kus jrglased he vanema hoole all naljalt elujuliseks ei kasvakski, tasub seksuaalne vaoshoitus ja peretruudus end isasele bioloogilises mttes ra rohkemgi kui ringitmbamine. Mis kasu oleks geenide paljundamise seisukohast vaadates sadadest lastest, kes oma vrgutatud ja maha jetud ksikema hoole all sugukpseteks ei saagi! Parem juba phenduda hele perele ning kasvatada oma heainsa partneri vhesed lapsed tublideks, terveteks ja elujulisteks. See muide ei thenda, et sellised pereisad vimaluse korral vikesi salajasi krvalhppeid ei ritaks sooritada, eriti teiste isaste kaasade juurde. Viimaste aegade uuringud tendavad, et veel hiljuti vga paaritruudeks peetud linnuliikide pesakondades on masendavalt rohkesti sohilapsi. ldse vib isaste sigimiskitumine isegi he ja sama liigi piires varieeruda: teliste elumeeste krval tegutsevad dini truud pereisad, kusjuures osalt oleneb he vi teise taktika valik isase muudest omadustest, niteks atraktiivsusest.


Nokk kinni, saba lahti. Isahool varjutab oluliselt isaste parasiitset algloomust ja mahendab sugupooltevahelist huvide konflikti. Kui mlemad kaasad rassivad vrdselt jrglaste heaks, on loomulik, et vhenevad ka sugupooltevahelised erinevused vlimuses ja kitumises. Paljude lindude emaseid ja isaseid on peaaegu vimatu eristada, nagu tnapeva Euroopa mehi naistestki. Mnel liigil on asi kaldunud le sugude vrdsuse tasakaalupunkti isegi teisele poole: neil on just isased vtnud oma lgadele vanemliku hoole phikoorma. Sellist soorollide mberpratust tuleb pris ohtrasti ette niteks kaladel, kellel erinevalt kehasisese viljastamisega imetajatest, lindudest vi putukatest viljastatakse munarakud vljaspool mlema partneri keha: emane koeb kigepealt marja ja seejrel isane viljastab selle niisaga. Nii on emasel tekkinud ahvatlev vimalus lasta tulevaste jrglaste juurest esimesena jalga, mitmel liigil ongi nii juhtunud. Niteks ogalikul on just isane see, kes ehitab pesa ja kaitseb ning hutab sinna koetud marja. Samal ajal kogunevad emased ogalikud sageli hoopis rvkampadesse ja rndavad vraste isaste pesi, et marja nahka panna. Eriti hell isa on merihobuke, kellel on maimukeste kaasastassimiseks koguni eriline haudetasku.

Kuigi mlemal juhul nii vanemhoole vrdse jagunemise kui ka soorollide mberpratuse korral on emantsipeerunud emastel, mida nautida, tuleb ometi selle eest ka tasuda. Kui isane investeerib juliselt jrglaste kasvatamisse, muutub ta emaste suhtes valivaks. Nd vib kergesti juhtuda, et ksnes parimad (ilusamad, tervemad jne.) emased saavad kvaliteetse paarilise, kehvemad peavad vastavalt leppima kas alavrtuslike partneritega vi koguni vanatdrukuplvega. Seda ei juhtu aga tegelikult kunagi neil liikidel, kel isassugupool on tielikult vaba vanemlikest muredest ning kvaliteetsed isased meelsasti valmis paaruma mis tahes emasega, kinkides talle elujulisi jrglasgeene. Nokk kinni, saba lahti.

Niisiis, emaste jaoks on omad varjukljed ka isaste hakkamisel headeks lapsevanemateks. Seetttu on paljudel liikidel nnestunud parasiitse isassugupoole nuhtlusest vabaneda seksist vhemalt ajutiselt hoopis loobudes. Paljud taimed teevad panuse vegetatiivsele paljunemisele, putukad, kalad, kahepaiksed ja roomajad neitsisigimisele ehk partenogeneesile. Eriti leidlik on olnud kirevkala emane, kes sigib kll partenogeneetiliselt, kuid vajab selleks, et tema munarakust areneks jrglane, siiski isase spermi: olles tielikult loobunud oma liigi isastest, kasutab ta spermidoonoreina sugulasliikide isaseid. Seda vib samuti ksitleda omaprase seksuaalparasitismina, kusjuures nd on parasiidiks emane, kes ei parasiteeri mitte oma vastassugupoolel, vaid hoopis sugulasliigil. Kuigi suguta sigimine tundub mitmes mttes kasulik ja tiesti vimalik, pole selle artikli alguses vihjatud phjustel siiski tenoline, et kski liik saaks seda vljasuremisriskita kuigi kaua nautida. Seksil on siiski omad eelised.


Needus kestab. Sadade miljonite aastate jooksul on looduslik valik arvutu hulga liikide kummalgi sugupoolel vlja kujundanud palju kohastumusi, mis aitavad neil oma soospetsiifilisi huve rohkemal vi vhemal mral teoks teha. Paraku on igal saavutusel oma hind: vanemhoole vrdsem jaotus on krpinud emaste valikuvabadust ja tekitanud konkureerimisvajaduse, isastelt nudnud aga arvukatest sekspartneritest loobumist. Suurem valikuvimalus on seevastu seadnud vanemliku hoole phiraskuse emaste lule, isaseid aga hutanud pidama veriseid pulmaturniire vi ehtima end tobedate ja eluohtlike kaunistustega. Seejuures ei pruugi paljud isased niiviisi sigimises ldse ktt valgeks saada, halvemal juhul vivad nad kaotada elugi. See, millisesse tasakaalupunkti emas- ja isaspoole evolutsiooniline vidurelvastumine hel vi teisel liigil parajasti judnud on, sltub nii kohalikest keskkonnaoludest kui ka liigi elukiguomadustest. Nagu ngime, valitseb eluslooduses siingi vormikirevus lausa seinast seina.

Ka meie oma liigil nib sugupooltevaheline huvide tasakaal olevat ajutiselt paigast ra, trides judsalt naiste suurema emantsipeerumise poole. Mis on selle muutuse peamine tukejud, ei tea, ja kuhu see sedapuhku vlja juab, on veelgi raskem ennustada. Teistel liikidel paistavad tasakaalupunktid asuvat kikvimalikes positsioonides. Selge on vaid, et meie nnelik kooselu vib jtkuda juhul, kui mlema sugupoole huvisid rahuldatakse vrdselt. Hoolimata sellest, et needus kestab.


Raivo Mnd (1954) on zooloog, Tartu likooli loomakoloogia professor.



Raivo Mnd
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012