Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa loodus EL 2011/05
Siberi piimikas ja teised kaitstavad taimed

Lahemaa on ilus, rikas ja väärt paik ka taimharulduste poolest: siit on teada 44 kaitsealust soontaimeliiki, üks esimesest, 12 teisest ja 31 kolmandast kaitsekategooriast. Osa sellest rikkusest ootab veel avastamist või taasleidmist.

Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi tegid siin 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Põhjalikumalt otsiti taimharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades [2]. Kahjuks ei märgitud siis üles kõiki praegu oluliseks peetavaid liike: kaitsealuste taimede nimekiri on vahepeal muutunud. Vanu liiginimestikke ei saa praegustega võrrelda ka kaitseala piiride muutumise tõttu.
Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride [1, 3–6] ja riikliku seire käigus kontrollitud tähtsamaid leiukohti. Viimastel aastatel on teinud palju juhuvaatlusi looduskaitsjad, praktikandid ja kohalikud taimehuvilised. Märgatavalt on arenenud kaardistamistäpsus: vanasti võis ainus juhtnöör olla märksõna „Käsmu” või „Palmse”, hiljem kasutati küsitava väärtusega kaarte ja joonistati ise skeeme. Nüüd on kasutusel täpsed ja mugavad GPS-d, digikaardid ja ortofotod.

Lahemaa kaitsealuste taimede nimekiri võib olla tegelikult pikem kui 44 liiki, sest siin ei arvestata vanu ega ebatäpseid andmeid. Nii ootavad taasavastamist Käsmu sookäpp ja püstkivirik, samuti lehitu pisikäpp, rand-kesakann, turvastarn ja mets-aruhein. Samas on nimekirjas nn. kahtlasi liike. Kõrget kannikest ja müür-raunjalga ei ole viimasel ajal enam leitud, harilik kikkapuu on siia ilmselt pargist pagenud ning roheka käokeele määrang vajab kontrollimist.
Lahemaal lasub vastutus siberi piimika hea käekäigu eest Eestis: liigi kolmest leiukohast asuvad kaks siin, kusjuures üks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Kuid augustist oktoobrini üllatavad need kuni meetrikõrgused „ohakad” õisikutega, kus leidub nii ootamatult rukkilillesiniseid õisi kui ka kollakate lendkarvadega seemniseid.
Ka siinne soomuraka kasin, ent visa populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis ainult üks suur ja kolm pisemat leiukohta.
Esimese kategooria liikidest kasvab Lahemaal looduslikult haruline võtmehein. Lisaks rajati paar aastat tagasi siia põhja-raunjala katselapid, et uurida liigi paljunemist ja ökoloogiat. Looduslikult kasvab ta meil ainult ühes kohas Põhja-Eestis.

Metsarikas Lahemaa on koduks haruldastele metsakäpalistele. Niisketes kuusikutes võib suve algul leida väikeseid käopõllesid ning lodudes veelgi haruldasemaid kõdu-koralljuuri. Arvatavasti on nende vähemärgatavate taimede paljud kasvukohad meile veel teadmata. Suve lõpul on aga siinsetes metsades lausa tavaline tervitaja roomav öövilge oma väikeste valgete õitega. Tema eripärase ruudulise mustriga talihaljaid lehekodarikke võib leida aasta ringi.
Käpaliste rohkuse poolest ei saa Lahemaad Lääne-Eestiga võrrelda. Hall käpp, harilik käoraamat, soo-neiuvaip ja kaunis kuldking kasvavad siin vaid üksikisenditena. Paremini säilinud rannaniitudele annavad siiski jumet kahkjaspunased sõrmkäpad ning niisketes metsades ja teepervedel leidub kohati päris ohtralt vööthuul-sõrmkäppa, suurt käopõlle ja laialehist neiuvaipa.
Kahelehised käokeeled ehk ööviiulid kasvavad niitudel ning veidi ootamatul kombel ka teeäärsetes palu- ja nõmmemännikutes. Lahemaale nii iseloomulikest liigivaestest männikutest leiab teisigi kaitsealuseid taimi: karukold, mets-vareskold, aas-karukell ja nõmmnelk.

Klindinõlv on müür-raunjala ja pae-kolmissõnajala elupaik. Müür-raunjalga tema ainsast teadaolevast leiukohast viimasel seirekorral paraku ei leitud. Arvestades klindinõlvade vähest uuritust ning taime raskestimärgatavust, võib loota, et kusagil on ta ikka alles.
Küll ei jää pangametsas märkamatuks küüslaugulõhnaline karulauk ega mets-kuukress oma lillade lõhnavate õite ja järgmise kevadeni püsivate hõbeläikeliste viljadega. Sobivas kohas kasvab neid ohtralt ja nii mõnigi leiukoht asub populaarse külastusobjekti lähedal. Nõnda võib jääda ekslik mulje nende liikide tavalisusest.

Mererannas võib kohata mitmeid kaitsealuseid taimi lisaks juba mainitud siberi piimikale. Liivarandades on rand-seahernes nii sage, et paljud suvitajad ei teagi, et nad peesitavad kaitsealuse taime kõrval. Paari sentimeetri kõrgune madalas vees kasvav mõru vesipipar ja rannaniitude taim põhjatarn võivad aga jääda märkamatuks isegi botaanikule.
Mõnes kohas võib rannakivide varjus silmata omapäraste valgete õite ja punaste marjadega rootsi kukitsat. Lapimaal katab see kämblakõrgune taim maad lausaliselt, kuid Eestis leidub teda vaid põhjarannikul ja -saartel: siin on tema levila lõunapiir. Eestis kirdepiirile jõudev roosa merikann on Eestis levinud peamiselt Harjumaal; Lahemaalt on teada üks leiukoht.


1. Kaja, Urmas (koost.) 2010. Lahemaa rahvuspargi metsades kasvavate kaitsealuste soontaimede inventuur 2010. a. Käsikiri keskkonnaametis.
2. Kukk, Ülle 1988. Haruldased ja kaitstavad taimeliigid Lahemaa rahvuspargi flooras. – Etverk, Ivar (toim.). Lahemaa uurimused III. Rahvuspargi looduse inventeerimine. Valgus, Tallinn: 88–94.
3. Kukk, Ülle 1997. Haruldased ja kaitstavad taimeliigid Lääne-Viru maakonnas. Käsikiri keskkonnaametis.
4. Kukk, Ülle; Hurt, Ene 2000. Haruldased taimeliigid Ida-Harjumaal. Käsikiri keskkonnaametis.
5. Kukk, Ülle; Hurt, Ene 2002. Lahemaa Rahvuspargi haruldaste ja ohustatud taimeliikide seisund, kaitsekorralduslikud meetmed ja vastav andmebaas. Käsikiri keskkonnaametis.
6. Kukk, Ülle, Hurt, Ene 2004. Lääne-Virumaa ohustatud ja kaitsealuste taimede levik ja kaitse. Käsikiri keskkonnaametis.

Katrin Jürgens (1975) on lõpetanud Tartu ülikooli mükoloogina, töötab keskkonnaameti Viru regioonis looduskaitse bioloogina.


Lahemaa kaitsealuste taimede loend ja kaitsekategooria

haruline võtmehein 1
aasnelk 2
ainulehine soovalk 2
kaunis kuldking 2
kõdu-koralljuur 2
kõrge kannike 2
mõru vesipipar 2
müür-raunjalg 2
põhjatarn 2
siberi piimikas 2
soomurakas 2
ujuv jõgitakjas 2
väike käopõll 2
aas-karukell 3
balti sõrmkäpp 3
hall käpp 3
harilik kikkapuu 3
harilik käoraamat 3
harilik ungrukold 3
kahelehine käokeel 3
kahkjaspunane sõrmkäpp 3
karukold 3
karulauk 3
kuradi-sõrmkäpp 3
künnapuu 3
laialehine neiuvaip 3
mets-kuukress 3
mets-vareskold 3
nõmmnelk 3
nõmm-vareskold 3
ohakasoomukas 3
pae-kolmissõnajalg 3
pruunikas pesajuur 3
rand-seahernes 3
rohekas käokeel 3
roomav öövilge 3
roosa merikann 3
rootsi kukits 3
siberi võhumõõk 3
soo-neiuvaip 3
suur käopõll 3
valge vesiroos 3
väike vesiroos 3
vööthuul-sõrmkäpp 3




Katrin Jürgens
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012