Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa kultuuriprand EL 2011/05
Lahemaa hiites on loodust kaitstud muinasajast alates

Hiied, phad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud phapaigad kuuluvad lahutamatult Lahemaa loodus- ja kultuuriprandi hulka. Rahvuspargi maa-alal asuvates hiites ja vhemates phapaikades on loodust hoitud juba aastasadu, kui mitte kauemgi. Plisrahva maausulised tekspidamised ja tavad on mtestanud ja hingestanud Lahemaa maastikke ning otseselt kujundanud ja kaitsnud selle loodusrikkusi.

Ajaloolised looduslikud phapaigad on looduse ksikasjad (niteks allikas) vi suuremad maa-alad (hiied), mida on juba enne 20. sajandit pere- vi kogukondlikult usuliselt mtestatud ja kasutatud: seal ravitud, palvetatud, ande jetud jms.
Eesti keskkonnaministeerium on kiitnud heaks rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) juhendi, mille jrgi tuleb mis tahes looduskaitseala haldamisel arvestada ning kaitsta ka seal asuvate looduslike phapaikade kultuuri- ja usuvrtusi. Seejuures tuleb phapaikade kaitse korraldada plisrahva tavasid arvestades. Looduskaitseliit on seisukohal, et looduslikud phapaigad on inimkonna vanimad loodushoiualad.
Paraku on plisrahvaste vaimsetest tekspidamistest lhtuv looduskaitse olnud Eestis pikki sajandeid vrvimude vaenata. Seetttu on Lahemaalgi mdunud aegadel phapaikasid hvitatud, kahjustatud ning saladuses hoitud, mistttu on suurem osa neist avalikkusele teadmata tnapevani.

Phapaikade uuring. Aastail 20072009 korraldas Maavalla koda koosts Tartu likooli, Hiite Maja sihtasutuse ja Eesti kirjandusmuuseumiga Lahemaa rahvuspargi lneosa ajalooliste looduslike phapaikade uuringu. Pdsime vlja selgitada silinud phapaikade asukohad, piirid, loodus- ja kultuurivrtused ning esitada Lahemaa rahvuspargile phapaikade haldamise ettepanekud.
Uuritud 268 km2 suurusel alal kattuvad Lahemaa rahvuspargi lneosa ja Kuusalu kihelkonna kirdeosa. Piirkonna asustusloost lhtudes kaasati uurimusse Kahala jrvest lunasse, idasse ja kirdesse jv ala, mis ei kuulu rahvuspargi piiresse.
Piirkonnas on andmeid 27 loodusliku phapaiga kohta. Mned suuremad phapaigad, nagu Prispea Hooneteperi mgi, hlmavad omakorda mitut ksikobjekti.
Vliuuringute kigus ei nnestunud kikide phapaikade asukohti vlja selgitada. Vihasoo kla Uku haua, Viinistu Hieme paasi, Mohni Koljuhaua, Vihasoo ohvriprna, Prispea ja Viinistu vahel asuva ohvrikivi asukohti polnud vimalik isegi ligikaudu kindlaks teha. Kahala hiie, Prispea Hooneteperi me, Prispea hiietamme ja Virve kalakabeli asukoha sai kindlaks mrata ligikaudu.

Osa phapaikadest on tiesti hvinud. Juminda Maduvare on ra kaevandatud ja Kahala hiie tenolisele asukohale on rajatud ulatuslik laudakompleks. Mitmed phapaigad on osaliselt hvinud. Prispea Vaesekivi on lhutud, Prispea hiietamm maha raiutud, Virve kla Kalakabeli tenoline asukoht tis ehitatud ning Hooneteperi mgi osaliselt ra kaevandatud ning osalt prgimeks muudetud.
Vhemalt rahuldavas seisukorras on silinud Juminda Kolju hiis, Kiiu-Aabla Nuppukivi, Leesi Kaevumgi, Muuksi ohvrikivi, Prispea Liukkivi, Uuri Hiiemets, Uuri Alumets, Vihasoo Krgemgi, Vihasoo Iiakari, Viinistu Sre tamm ja Kiiu-Aabla Kudavakivi.
Silma torkab phapaikade maa-alalise jaotumise ebahtlus. Piirkonna 40 klast on phapaiku teada kigest heteistkmnes, suurem osa neist asub Prispeal (6), Vihasool (4), Jumindal (3), Viinistul (3), Uuril (2), Muuksis (2) ja Kiiu-Aablas (2). Enamjaolt kladest, isegi sellistest iidsetest kladest nagu niteks Soorinna, Tsitre, Kolga, Kolgakla ja Kolga-Aabla, pole andmeid hegi phapaiga kohta. Eeldatavasti on looduslikke phapaiku olnud kikides muinas- ja keskajal asustatud klades.

Hiied. Uuritud alal on mitu Phja-Eestile iseloomulikku hiiekohta: Vihasoo Krgeme hiis, Juminda Kolju hiis, Uuri Hiiemets ja Alumets, Prispea Hooneteperi ja Kahala Hiiemets. Kuivrd ldjuhul on hiis he kla vi suurema ala phapaik, nib mneti ebatavaline, et Uuri klas leidub kaks hiiekohta. Samas vib samalaadseid juhtumeid theldada Eestis mujalgi. Erandlik pole seegi, et Uuri ja Juminda kla hiiemetsade puistus valitsevad okaspuud. Niteks Kuusalu kihelkonna Koitjrve hiiemets on olnud kuusik.
Kahala hiie tuumikalast on suur osa tenoliselt hvinud nukogude ajal rajatud laudakompleksi all. Oluliselt on kahjustada saanud Juminda Kolju hiis. 19. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni asusid seal piirivalverajatised. Teise maailmasja ajal ja jrgnenud Nukogude okupatsiooni ajal kaevati neemena merre ulatuva hiie pinnasesse kaitsekraave. Tnapeval on hiie sdamest kujundatud RMK avalik puhkekoht ja seal paikneb vike erakinnistu. Hiis on avatud sidukitele. Suur osa hiiest kannatab liigtallamise tttu ning maastikusidukid ohustavad ka hiies asuvat haruldast muinsuskaitsealust Koljuvaret.
Vihasoo Krgeme hiit on samuti Teise maailmasja ajal kaitsekraavidega lhutud, kuid edasine krvaline inimmju on nneks olnud vhene.
Teeb heameelt, et Uuri, Juminda ja Vihasoo kla hiiemetsad on paremas seisukorras kui valdav osa Eesti hiisi. Piirkonna hiite edasisel haldamisel tuleks seetttu prata erilist thelepanu nende metsakoosluste kaitsele, sh. vaba arengu tagamisele. Sama oluline on tagada vaba juurdeps hiitele ja vimalus tita phapaikadega seotud vaimseid kultuuritraditsioone ja usutalitusi.

Kivid. Teatud usuliste tekspidamiste ja talitustega seotud kive leidub piirkonnas kmmekond. Otseselt phapaikade hulka liigituvad Muuksi ohvrikivi, Prispea Vaesekivi, Prispea Hooneteperi Palukivid ning Prispea ja Viinistu vahel asunud ohvrikivi.
Nende kividega seostub phapaigale omaselt puutumatuse nue, mis vib avalduda isegi prast lhkumiskatset. Niteks Muuksi ohvrikivi killud on jetud aastakmneteks oma kohale. Selline teguviis viitab otseselt kivi lhkumisele jrgnenud leloomulikule karistusele. Niteks Setomaal Meeksis asuva Jaanikivi tkid toodi videtavalt oma algsele kohale tagasi isegi ehitusplatsilt.
Selles kividerhmas vib omaprasena esile tuua Prispea Vaesekivi, millele olevat rahvaprimuse jrgi jetud marjult tulles ande. Samuti olevat sellele kivile viidud kla vaeste jaoks toiduande. Paraku lhuti seegi kivi enne Teist maailmasda.
Kindlasti on vga omaprane Hooneteperi Palukiviga seotud primus, mille kohaselt Prispea kristlased vtsid vahi alla Viinistu kla poisid, kes seal loodususulist talitust pidasid. See pole siiski ainuke sellelaadne teade Eestis. Niteks vahistati Setomaal Napi klas enne Esimest maailmasda ohvrikivile palvetama linud klaelanikud.

ksikud puud. Leesi kla Kaevumel toivepaku (soovi-pakk) juures on asunud suur prnapuu. Praegu kasvab sealsamas silmatorkavalt jme, 374 cm rinnasmbermduga sanglepp.
Prispea kla Matsu talus on asunud hiietamm, mida tunneb nii varasem kui ka veel elav rahvaprimus. Tamme asukohaks on pakutud kahte talu: Matsu ja Mematsu. Hiietamme nimi viitab sellele, et tegemist vib olla endise hiiealaga.
Vihasoo kla ja Kasispea kla Risti talu vahel tee res on kasvanud enne Teist maailmasda ohvriprn. Paraku mletavad kohalikud vanemad elanikud seal ksnes suurt jalakat, mis on praegu looduskaitse all.

Muud phapaigad. Kuusalu kihelkonna rannikule iseloomulikult leidub piirkonnas ranna- ehk kalakabelite primusega seotud looduslikke phapaiku. Sellised kabelid on asunud teadaolevalt Viinistu Sadamneemel, Virve Koljuotsal ja Juminda Koljuotsal. Kabelid on videtavalt olnud ka Prispea Phkna neemel ja Palumel.
Juminda Kolju hiie, Virve Kolju otsa ja Mohni Koljuhaua nimetused on piirkonnale omased ja seotud vanemate usuliste tekspidamistega. Kolju-nimelisi paiku leidub ka Jelhtme kihelkonnas (nt. lgase Koljunukk). Rahvaprimuse jrgi on Kolju, Viinistu ja Virve phapaikades asunud nn. kala-kabelid, kus on austatud Kolju-taati ja hid haldjaid ning palutud neilt kalanne.
Kolju thendusele viitavad Soomes leiduvad nimed: Koljo, Koljum, Koljoi, Koljolainen, mis thistavad hiidu vi suurt elukat. Matthias Johann Eiseni arvates leidub samalaadse nime ja thendusega olendeid ka udmurtide (Kil), komide (Kul), manside (Kui) ja hantide (Kulji) primuses. Osa neist on peetud veevaimudeks.
Uuritud ranna-aladele on samuti tunnuslik nn. toivepaku (soovi-pakk) austamine. Leesi kla Kaevu- ehk Kalmemel on toivepakk olnud osa looduslikust phapaigast. Toivepaku olemus pole pris selge, kuid on teada, et vhemalt mnel juhul on sellesse vi selle endisesse asukohta annetatud raha ja selle juures eldud palveid. Toivepakk on olnud Loksa kabelis. Toivepakkusid on rannarahvas pidanud endal ka kodus.

Phapaigad rikastavad Lahemaa maastikku. Looduslikud phapaigad on tekkinud minevikus, kuid nendega seotud vrtused on olulised just praegu.
Phad kohad aitavad edasi kesta keskkonnahoidlikel maausulistel tekspidamistel ja tavadel, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud ja elus. Seetttu ei hoia me loodust mitte vormiliste seadusaktide sunnil, vaid oma ajaloolistest tekspidamistest lhtudes, hoides ksiti plvkondadevahelist jrjepidevust ning olulist osa meie kui plisrahva eneseteadvusest. Sellised phapaigad ning nendega seotud tavad tugevdavad ka meie kokkukuuluvustunnet soome-ugri rahvaste ning teiste plisrahvastega.
Looduslikud phapaigad kui ajaloolised looduskaitsealad limivad rahvuskultuuri ja keskkonnakaitset. Neis saab tunnetada oma juuri, kogeda htekuuluvust esivanemate ja loodusega, mtiskleda, koguda judu, thistada rahvakalendri thtpevi, ravida, palvetada ning jtta ande.

Ahto Kaasik (1969) on Maavalla koja vanem, Tartu likooli looduslike phapaikade keskuse juhataja.



Ahto Kaasik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012