Eesti Looduse fotov�istlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarajad EL 06/2003
Lbi Phja-Krvemaa metsade

Alustasime matka lbi Lahemaa ja Krvemaa Eesti Looduse 2001. aasta mainumbris ja jtkasime mdunud aasta juunis. Matk algas sna mere rest Oandult ja judis mullu Liiapeksile Phja-Krvemaal. Nd ootavad ees Phja-Krvemaa metsad, jrved, oosid ja rabad.

Knnumaa pealinna klje all

Peterburi maantee ja vana Piibe maantee vahele jb sadu ruutkilomeetreid inimthje metsi ja soid, knkaid ja jrvesilmi. Krve-lisandiga kohanimed viitasidki vanasti paksudele metsadele ja karulaantele, kuhu inimesel harva asja oli. Asustus on siin lbi aegade olnud hre, kuid 1947. aastal rajatud ning 1953. laiendatud Nukogude sjavepolgoon thjendas selle kandi inimestest sootuks ligi neljaks aastakmneks. Praegu meenutavad endisi talukohti vaid vanad uepuud vi vundamendikivid ptrade pgatud kreegivsa varjus. Kuigi sjavgi jttis Phja-Krvemaa nole pommiaukude ja kaevikute inetud armid, sstis ta jrvekaldad saunadest ja suvilatest ning silitas piirkonna metsiku vlu. Prast punavgede lahkumist veti suur osa endisest polgoonist looduskaitse alla ja alates 1997. aastast on siin Phja-Krvemaa maastikukaitseala.

Ndseks on paljud avastanud vhem kui poolesaja kilomeetri kaugusel Tallinna kivikarpidest metsad ja jrved, kuhu linnakra eest pgeneda. Autoga tulijad saavad jtta siduki parklasse ja teha ringi pperajal vi puhata jrvede res. Eriti oluline on loobuda autost Paukjrve ja Jussi jrvede vahelisel alal, kus loodushoiu eesmrgil lubatakse liikuda vaid jalgsi vi jalgrattaga. Parklad on rajatud kigi pperadade, jrverhmade jt. enim kidavate alade lhistele.

Kige paremini saabki Krvemaad tundma ppida jalgsi vi jalgrattal matkates. Selleks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) siin ette valmistanud matka- ja

pperadu, telkimis- ja lkkeplatse, mida ka ktte juhatame.

Jaja jljed. Phja-Krvemaa llatab esimest korda tulijat oma vaheldusrikka pinnamoega ega siinseid paiku endistel aegadel ilmaasjata Eestimaa veitsiks kutsutud. Oosid, mhnad, vikevoored, otsamoreenid, lavaoosid ning kikvimalikud muud knkad ja krgendikud nende vahele jvate orgude ja lohkudega pakuvad huvi nii teadlastele kui ka matkajatele.

Phja-Krvemaa on teline jajajrgsete pinnavormide vabahumuuseum. Jaja lpul, le 12 000 aasta tagasi, peatus hiiglasliku teerullina le Eestimaa nihkunud mandriliustiku serv pikemalt Krvemaa kohal. J, mis oli sel ajal sadakonna meetri paksune, tis lhesid ning pikal teekonnal kaasa haaratud kive, liiva ja moreeni, sulas ebahtlaselt. Kujunes vlja kaks peaaegu phja-lunasuunalist servamoodustiste kaart: AegviiduPaukjrve (16 km) ja KulliKoitjrve (8 km).

Krvemaa oosid ehk vallseljakud on keskmiselt 1015 m, kohati aga rohkem kui 20 m krged. Siinseid maastikke kaardipildis jlgides tekib ettekujutus jtunnelitest ja -pragudest, kus voolanud liustikujed setitasid liiva ja kruusa, millest hiljem, j taandudes jid pikad ja kitsad vallseljakud. Ooside kitsastelt harjadelt ja jrskudelt nlvadelt (kuni 40 kraadi!) avaneb suurepraseid vaateid rabadele ja jrvedele metsaga kaetud krgendike vahel.

Jrved ja Krvemaa kuuluvad lahutamatult hte. Sajal ruutkilomeetril vib siin leida le 30 jrve. Selleski on sdi jaeg: suurem osa Phja-Krvemaa sgavatest ja puhtaveelistest jrvedest on kas kunagiste jpaisjrvede jnukid vi tekkinud moreeni alla jnud hiidjpankade sulamislohkudesse. Paljud neist on umbjrved, seega vga tundlikud igasuguse reostuse suhtes.

Sood katavad ligi poole Phja-Krvemaast. Suuremad neist Koitjrve raba ja Knnu Suursoo laiuvad le tuhandel hektaril, pisikesi soolappe ja soostunud lohke neb aga igal sammul. Veest solisev rabaserv vib sammupealt asenduda purukuiva mnnimetsaga, mnnik oosinlval aga le minna viljakaks srja- vi salumetsaks.

Metsad on kige kaunimad kevadel, kui kik itseb ja alles hiirekrvul lehtpuud veel pinnavormide mitmekesisust ei varja. Paljusid aga meelitab siia sgis, mil mnnikute tumeroheline raamib lehtmetsade vrvirikkust ja Jussi kanarbikunmme lillakaid krgendikke. Oosid on nagu varjukate metsade koridorid, kus kevadel itsevad mrgised nsiniined ja nlvu katab sinilille, kopsurohu, maikellukese ja kuutverohu ievaip.

Nii vi teisiti kes on kord Krvemaa lummusesse langenud, see tuleb siia ikka ja jlle tagasi.


Matkatee lbi Phja-Krvemaa

Phja-Krvemaad lbiv matkarada on osa pikast matkateest, mis ulatub phjarannikult Altja kla juurest Aegviiduni. Raja 33,5 km pikkune Lahemaa-lik lppes Peterburi maantee res Loksa teeristil. Luna pool suurt maanteed nitab teeviit Liiapeksi klla. Viita jrgides leiab matkaja teersetel puudel punased vrvimrgid Phja-Krvemaa matkaraja thised. Liiapeksilt Aegviiduni tuleb 36 kilomeetrit, see sobib kahepevaseks jalgsimatkaks.

Muidugi vib retke alustada ka Aegviidust, siis tasub lbi astuda RMK Aegviidu loodusmajast, kus antakse lhemat teavet eelseisva retke ja piirkonna looduse kohta. Lhemateks matkadeks sobivad Uuejrve (6 km), Jussi (8 km) ja Paukjrve (5 km) pperada, mida thistavad kollased vrvitpid ja nooled puudel. pperadade teatmik on saadaval loodusmajas.

Praeguseks on heleroheliste vrvitppidega mrgistatud ka kultuurilooline pperada Koitjrve kla mbruses, mis kulgeb mda Anton Hansen Tammsaare ja tema teostega seotud paiku.


Liiapeksilt Jrvi jrvedeni. Metsa vahel looklev kitsuke kruusatee viib Uurita klani. Kui kla jrsu knaku jrel paistma hakkab, siis tuleb olla thelepanelik, et mitte igest teeharust mda kndida: enne esimesi maju prab kitsas roopatee paremale, hreda sookaasikuga kaetud kunagistele heina- ja karjamaadele. Teersete pajude nritud ladvad annavad teada, et tnapeval peremehetsevad siin hoopis pdrad. Vasakul pool teed, kaasiku all on aga pokude kuningriik, kus mned jalgupidi roostepunases soovees seisvad tarnamttad knivad 70 cm krguseni.

Mati vana metsavahitalu seisab kui lagunenud tondiloss keset metsa. Siin juhib tee le Pudisoo je. Sillast on jrel vaid mned palgid, kuid madal vesi julgustab neist le turnima vi lausa lbi je sammuma. Teisel pool jge algab tpiline Phja-Krvemaa maastik, kus mnnimetsad vahelduvad kitsaste sooribade ja soonikutega. Juame esimese jrverhma Jrvi jrvede juurde.


Jrvi jrvedelt Paukjrveni. Jrvi jrvestik hlmab kaheksat vikest jrve: Pikkjrv, Prnjrv, Srgjrv, Laijrv, Phame jrv, Pikklaugas ja kaks nimetut pisijrve.

Jrvedest suurima Pikkjrve kirdeotsa juurde on RMK rajanud telkimisplatsi. Et sellele pseb ligi ka autoga, vib suvistel ndalavahetustel siin seljakotimatkaja jaoks liiga rahvarohkeks ja krarikkaks minna. Jrve kaldad on kohati liivased, sgavamal aga muutub phi mudaseks.

Rada kulgeb jrve krgemal ida- ja lunakaldal ning tuseb liivasele knkale lendurite mlestusmrgi juures. See mlestuskivi on pstitatud 1994. aastal Eesti lennuveohvitseridele, kes nukogude vimu tulekul pgenesid Jgala lennuvljalt Krvemaa metsadesse. 1941. aasta 13. juulil korraldasid Nukogude ved neile suure haarangu. Jrvi jrvede juures puhkes tulevahetus, milles osa mehi hukkus.

Teisel pool KembaKoitjrve teed juab matkaja kngaste vahele peitunud Prnjrve rde, kus on samuti telkimisplats. Jrve lunaotsa juurest jtkub rada Knnu Suursoo poole. letanud madala oosiharja ja seejrel uuesti Koitjrvele viiva tee, kulgeb rada mda metsasihti lbi mnninoorendiku sooserva. Sellel rajaligul tasub olla eriti thelepanelik, et mitte iget sihti kaotada, sest le soo pseb ainult 2001. aastal valminud laudteed mda.

Laudtee algab Pikklauka edelapoolse otsa lhedal. Sademetest ja rabaveest toituv 1,7 hektari suurune jrv on vaid 3040 sentimeetrit sgav, kuivaga veelgi madalam; mullusel puasuvel kadus vesi sealt sootuks.

Knnu Suursoo laiub le 1600 hektaril, turbakihi paksus ulatub siin kuue meetrini. Laugaste vahel looklev laudtee viib lbi raba Paukjrve oosi jalamile. Poolel teel on vike linnuvaatlustorn. Paukjrve oosile pstitatud vaatetornist avaneb suureprane vaade laukarohkele Knnu Suursoole ja teisel pool otse kaelamurdvalt jrsu nlva all sinetavale Paukjrvele. Jrve res tegutses aastatel 19311940 noorte meeste kristliku hingu suvelaager, millest praeguseks on silinud astmestikuga ristatud lkkeplatsi jnused ja puhkemaja betoonpostid. Telkida ja lket teha vib siin ndki, kuid tulega peab olema eriti ettevaatlik: jrvetagused kuivad mnnikud kannavad mitmes kohas hooletute puhkajate phjustatud plengute jlgi.

Paukjrvest kagus asub vikeste, kuid sgavate Metstoa jrvede rhm, Metstoa merikjrv oma 14 meetriga on koguni Phja-Eesti sgavaim. Kes Paukjrve lhistele autoga saabub, vib jtta oma siduki Soodla je Kaksiksilla parklasse ja teha tiiru viie kilomeetri pikkusel Paukjrve pperajal.


Paukjrvelt Jussi jrvedeni. Mda oosistiku harju ja lohke tustes ning laskudes viib matkarada Jussi Vinjrve rsele telkimisplatsile. Jrve krgemal lnekaldal kulgeb rada madalate ja soiste kallastega Suurjrve rde (20,1 ha). Jrvetaguses rabas oli 2002. aasta kevadel siitkandi viimaste aegade suurim metsapleng, mida meenutavad praegugi mndide poolplenud tved. Rada tuseb Suurjrve ja Pikkjrve vahelisele vga jrskude nlvadega ja kohati vaid paari meetri laiuse harjaga oosile. Oosinlvadel kasvab liigirikas salu- ja srjamets. Teinud tiiru mber mnnimetsa peitunud Kverjrve ja piganud lbi Linajrve juurest, juab rada Jussi lagendiku rde.

Jussi nmm on jajal siin pikemalt peatunud ja sulanud liustikuserva loodud mhnastik, kus leidub nii pealt tasaseid, jrskude nlvadega lavamhnu kui ka viksemaid mara kujuga kngasmhnu. Kogu see geoloogiline vljanitus on 150 hektari suurusel lagendikul hsti nhtav. Lagedaks ji siin osaliselt juba 1920. aastate ulatuslike metsaraiete ajast. 1960. aastatel, polgooni ajal, jtkusid raied, pealegi pommitati ala nii kahuri- kui ka reaktiivmrskude ning lennukipommidega. Tulistamisest puhkenud tulekahjud krvetasid lagendiku korduvalt le. Kige selle tagajrg on ainulaadne kanarbikunmm, mis meenutab pigem phjamaa tundruid kui meie kodust maastikku. Peale lillaka kanarbikuvaiba leiab siit leesika tumerohelisi kogumikke, poro- ja pdrasamblike hallikaid laike, karutubaka leherosette ning kevaditi palu-karukella udupehmeid isi ja seemnetutte. Tnapeval kipub nmm vssa kasvama. Lihtsaim vimalus seda takistada oleks ehk uuesti lagedaks pletamine, kuid maapu vib siin peita veel palju lhkemata sjamoona. Seetttu hooldatakse nmme siiski vsa raiudes.


Jussi jrvedelt Aegviitu. Koonukrve juures letab rada kitsukest silda mda veel kord Soodla je. Krgendike veerel leidub ammu kadunud talude vundamente ja uepuid, 4050 aasta vanused kaasikud ja haavikud aga lasevad aimata kunagiste pldude, karja- ja heinamaade asukohta. Siin vib teha krvalepike Venemele, kus krgest vaatetornist avaneb vaade mbritsevatele metsadele, rabadele ja Jussi nmmele.

Riistakrve raba kohal tuseb matkarada kitsale vallseljakule, millelt paistab kogu raba ja selle taga asuv mets. Oosi rabapoolsel kljel mustab jrjekordne plendik. Rada laskub seljandikult metsa vahele. Siin peab hoolsalt jlgima rajamrke, sest peagi tuleb keerata metsateelt krvale vikeste jrvede poole. Ka Harakajrve kallas kannab metsaplengu vrskeid jlgi. Nende Phja-Krvemaa metsadesse ldud vrskete haavade puhul ei saa enam sdistada Vene sjavge, vaid meie endi hoolimatust ja lohakust.

Harakajrve tagant juab rada metsaseid seljandikke pidi kruusateeni, le selle nnijrve krgemat kallast mda metsasihini soiseid lohke eraldaval kngastikul ja lpuks nni Linajrve tagant mnnimetsast TT Aegviidu spordibaasi juurde. Aegviidus tasub lbi astuda RMK loodusmajast, et kavandada edasisi matku vi saada rohkem teada matkateel nhtu kohta.

Aegviidu on nneks ks vheseid kohti Eestimaal, kuhu veel rongid kivad. Seetttu on siit hlpus koduteele asuda.


1.

Milk, Remi 1995. Knnu lhedal taasavati mlestuskivi langenud lenduritele. Elstrok, Helmut (koost.) Krvemaast Phjarannani. Tallinn: 146150
2.

Reimann, Mart; Arukaevu, Meelis 1999. Phja-Krvemaa maastikukaitseala looduse pperajad. RMK, Tallinn.
3.

Reimann, Mart; Arukaevu, Meelis. Phja-Krvemaa maastikukaitseala. EO MAP kaart 1:80 000.
4.

Tnisson, Andres 2000. Jussi nmm ja jrved silitavad ajalugu. Loodus 3: 3841.
5.

Tnisson, Andres 1984. ks vana piirikivi. Eesti Loodus 35 (2): 99107


Teadmiseks Phja-Krvemaal matkajale:

* Inimesed tohivad vabalt viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Thistamata ja piiramata eramaal vib omaniku loata liikuda pikesetusust loojanguni; thistatud vi piiratud eramaale tohib minna ainult omaniku loal.

* Telkida ja lket teha vib ksnes selleks ette valmistatud ja siltidega thistatud paikades ja eramaal omaniku loal.

* Mootorsidukitega tohib liigelda ainult selleks ettenhtud teedel: Valgeje ja Soodla je vahel Knnu Suursoost Vhma rabani vib liikuda vaid jala vi jalgrattaga. Auto saab jtta Soodla je Kaksiksilla juurde parklasse.


Teavet looduse ja matkavimaluste kohta Phja-Krvemaal annab

* RMK Aegviidu loodusmaja teabepunkt. Aegviidu, Jaama 7, tel. (0) 60 47 212. Avatud 1. maist 1. oktoobrini: mais ja septembris R, L, P; juunis, juulis ja augustis iga pev 1018.

* RMK Aegviidu metskond. Aegviidu, Kalda 1, tel. (0) 60 54 081

* Harjumaa keskkonnateenistus. Tallinn, Viljandi mnt. 16, tel. (0) 67 22 495.


Tiina Neljandik (1957) on RMK loodushariduse spetsialist.



Tiina Neljandik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012