75 aastat tagasi

1922. või 1923. a. juunis tapeti kalur Martin Sepmanni poolt Viinistu Maalahel (savise põhjaga 0,5 m sügavune, 30 ha pindalaga rannajärv) flamingo, Phoenicopterus ruber antiquorum Temm. Lindu nähtud lendlemas enne ümbruses, tema raskus oli 3–4 kilo. Pilt on tehtud kaavikust, mis hävis asjatundmatuse tõttu. Euroopas on linnu haudealad Lõuna-Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal, pealevila on Aafrikas ja Edela-Aasias. Väljaspool levilat on korduvalt tabatud üksikuid isendeid Euroopas Inglismaalt Soomeni, kuid paljudel juhtudel on olnud tegu loomaaedadest põgenenud lindudega. Põhja-Eestist varem (1914. a.) lastud üks isend asub Eestimaa Kirjandusliku Seltsi muuseumis Tallinnas, oletatava päritoluga Peterburi loomaaiast. Viinistu isendi päritolu jääb lahtiseks. [Joosep Eplik: Flamingo Viinistus, 1936]

50 aastat tagasi

Tallinnast EBI aiast viidud pookokstest kasvatas Loksa külanõukogus Tapurla külas elav E. Kiilström ploomipuu alusel (1 m kõrgusele poogitult) mitu aprikoosipuud, mis on terved ja kasvanud kuni 3 m kõrguseks. Teadaolevatest aprikoosipuudest asuvad kõige vanemad Tartus. Kaks suurt puud on TRÜ Botaanikaaias (suurema h=4–5 m, ¸ 12 cm), kuna kolmas suur puu hävis 1955/56. aasta talvel. Mõõtmetelt väiksemad neli puud asuvad Saekoja tn. 42 ja Tehase tn. 9. [Kalju Kask: Aprikoosidest ja nende kasvatamise katsetest Eestis, 1961]

25 aastat tagasi

Vahest leidub veel oskajaid vanu ja ehk õnnestub ahvatleda hakkajaid noori, kes tahaksid (lisaks rahvuspargi töötajate poolt valmistatavatele meenetele) kududa rannarahva moe järgi kindaid-sokke või kangastelgedel käterätte, valmistada puust selliseid lelusid, millega kord mängisid rannalapsed, ja veel palju muud. ...Sest rahvuspargist kaasa toodud kindad on ilmtingimata soojemad poest ostetuist. Neil on oma tähendus, nagu suurel kivil, puul, vaiksel jõekäärul või merre tungival maaninal. [Ann Marvet: Siiraid soove murdeeas rahvuspargile, 1986]