Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Angerjas EL 2011/06-07
Angerja ajaloolisest levikust Prnu je kesk- ja lemjooksul

Tnapeva eestlasele seostub angerjas ikka kas Vrtsjrve vi mere, vhem ka Peipsiga. Peaaegu tiesti on unustatud angerjas kui looduslik jekala.

Unustus kajastub ka riigiametnike tegevuses. Angerjamaime asustatakse vaid Luna- Eesti jrvedesse, eesktt Vrtsjrve, kuigi Vrtsjrve angerjad ei saa end ise taas toota ning neid tuleb pidevalt taasasustada, et sugu vlja ei sureks.
Looduslik taastootmine on meldav vaid neis veekogudes, millest on vaba ps Lnemerre ja sealt Sargasso merre, nii et uued angerjaplvkonnad saaksid nooruspaika naasta. ks selliseid on olnud Prnu jgi. Paraku on tammid, paisud ja jgede svendamine viimase poolsajandiga teinud oma t ja angerjas on Prnu jestikust kadunud.
Vaadelgem angerja ajaloolist levikut Prnu je kesk- ja lemjooksul Jrvamaal.

Jrvamaa nimi ei tulene siinse kandi ohtratest jrvedest. Vastupidi jrvi on Jrva maakonnas vga vhe. Sna jrv all misteti Muinas-Eestis ka soolaugast vi veesilma: Jrvamaal on olnud rohkelt soid. Muistne maakonnanimi Jrvamaa thendab seega soode, laugaste maad. Muudest veekogudest annavad aga tooni hoopis Jgala ja Prnu jgikonna kleenukesed ltted ja vikesed, kuid tihedalt kulgevad lisajed.
Angerja jlgi ajades vtkem aluseks 1686.1689. aasta Rootsi-aegse misate riigirevisjoni andmed, mis annavad hea pildi vesikonnast ptava kalastiku liigilise koosseisu muutumise kohta piirkonniti, ning hakakem liikuma lemjooksult allavoolu.

1. Roosna-Alliku mis (Halliko; vt. numbri jrgi asupaiku juuresolevalt kaardilt; sulgudes on lisatud koha nimetus kaardil, kui see erineb praegusest). Revisjoni kohaselt ei ptud misa alt voolavast ojast (Prnu je ltted) muud kala kui forelle ja hauge. Angerjat mainitud ei ole.
Tollal kuulusid misate juurde tpiliselt kogretiigid, Roosna-Allikul oli neid kaks. Vga huvitav on mrkus, et ks kogretiikidest, mis asus veski taga ja oli 100 slda pikk ja 20 slda lai, on asustatud haugide, forellide ja kokredega (bestt med gieddor, foreller och rudar) [2]. Isegi kui tegu oli juhuslikku laadi katsetusega, on see arvatavasti kige varajasem teade forelli kunstliku kasvatamise kohta Eestis.

2. Purdi mis. Jest, mis kulges otse misa all ja lhtus Roosna-Allikult (Prnu jgi), pti misa vajadusteks hauge, ahvenaid, srgi ja forelle [3]. Angerjat ei ole nimetatud.

3. Prnu jgi ja lisajgi Vodja: Viisu mis (Wieso). Ojast, mis kulges poole miili kaugusel Viisu misast ja sai alguse Roosna-Allikult (s.t. Prnu jest) pti siin-seal mningaid forelle, hauge, angerjaid ja lutse (nagre foreller, jeddar, ahl och lakor), seda vaid korvide ja liividega. Vikesest ojast, mis asus otse misa all (Vodja jest), pti aga paiguti forelle ei muud [5].
Muuseas, eeltoodud kolme piirkonna andmetele tuginedes vib mber lkata ka Max von zur Mhleni 1898. aastast prineva ning hiljem levinud ja kinnistunud arvamuse, nagu poleks jeforelli leidunud Prnu lemjooksu vetes mujal kui Vodja jes [11].

4. Lisajgi Esna: tla mis (Oetla). Misas pti kala ksnes vikeses ojast (Esna jest) ja saagiks saadi mningaid hauge, vikesi lutse ja angerjaid, milliseid ptakse liividega (nagre gieddor, sma lakor och aalar med lijfwar fangas). Muud kalapki polnud [4].

5. Lisajgi Vodja. Vodja misa (Wodja) all saadi vikesi hauge, srgi ja lutse, Mo misa piirkonnas aga hauge, srgi ja vikesi forelle [11]. Angerjat ei ole nimetatud.

6. Paide linn (Weissenstein). Misate revisjonis pole angerjapki Paide linna all mainitud (linn kuulus tollal osaliselt Mo misa jurisdiktsiooni alla), seevastu on angerjat korduvalt mrgitud Paide lossi 1584.1589. aastate arveraamatutes [12]: kui lossi klje all Prnu jel asuva veski renti. Nimelt tuli mldril peale jest ptud vrske kala tasuda lossile ka kuni 40 kg vrsket angerjat (fersk all) aastas. Kogusaak oli ilmselt suurem. Snastus annab aimu tollasest ettekujutusest, mis tegi veel vahet kalal ja angerjal kui sdaval vee-elukal, kuid siiski mitte pris kalal.

7. Kirna mis. Misa alt jest (Prnu jgi) pti ksnes misa tarbeks hauge, ahvenat, angerjat ja aeg-ajalt mningaid lutse (gddor, abborrar och ahl och da och da nagra laker) [7]. Veel kuulus misale eemal asuv vike Vissuvere umbjrv ning tpiline kogretiik vikeste kokredega. Misa pgivarustus koosnes vaid hest suurest ja vanast noodast, mille tiivad olid kumbki neli slda pikad [1].

8. Tri-Alliku mis (Alliko). Misa alt jest (Prnu jgi) pti misa tarbeks ksnes suviti mningaid hauge, ahvenaid, srgi, angerjaid, lutse, ajuti ka mningaid turbi (turbar) [8]. Huvitav on mrkida, et turva nimetus on esitatud tuletisena eestikeelsest snast: rootsi keeles on turb hoopis frna. Samamoodi on revisjonis talitatud mujalgi, niteks on jetud tlkimata eestikeelne sna [sauna]lava. Asi on selles, et kuningas Karl XI 1685. aasta keeleseadus kehtestas Rootsi Eesti provintsides eesti keele sisuliselt siseriiklikuks ametikeeleks, eriti kirikutes. Pealegi ksitlesid revisjonimehed misnike krval ka talupoegi.

9. Prnu jgi ja Prandi je suue: Srevere mis (Serrefer). Revisjoni kohaselt peale mlema aadri, s.t. Prnu je ja Prandi je, kust pti vaid hauge, ahvenaid, turbi ning srgi, muud kalapki polnud. Angerjat ei ole mrgitud. Kalapgivahendeist leidus vaid ks vana liiv [9]. Mrksa hilisemast ajast on ometi andmeid angerja pgi kohta misale kuulunud Luisu veskis Prandi jel (vt. allpool).

10. Laupa mis. Misa tarbeks pti hauge, ahvenaid, srgi ja angerjaid (giddor, abborre, mrter och aal) [6].

11. Lisajgi Kolu jgi: Kolu mis (Kollo). Misa alt jest (Kolu jgi) pti misa jaoks hauge, ahvenaid, srgi, angerjaid ja turbi. Muud kalapki misas polnud [10].

Kolme sajandi tagust statistikat vib tiendada lhimineviku andmetega. Kalaspordiveteran Enn Treufeldt Lokuta klast on autorile teatanud (11.02.2011), et pdis Lintsi lisajest Lokutast (12: Lokkota) aastail 19591963 korduvalt suuri angerjaid. Tema snutsi pdis ka Prandi jel asuva Luisu veski (13: Luiso) omanik Viktor Kre 1930. aastatel oma veski tammilt angerjaid, kusjuures pgil kasutatavat liivi tuli pidevalt raputada, et angerjad sabapidi sealt vlja ei roniks. Samuti leidus Treufeldti teatel suurel hulgal angerjat 1950. aastatel nii Kolu misa all kui ka Lintsi jes Karjakla all (14: Karjakl).
Tri-Allikul (8: Alliko) olevat Enn Treufeldti snutsi 1930. aastatel innukaim angerjapdja olnud Tri politseikomissar Kraav. Kalaspordiveteran Egon Pllu Paidest on autorile teatanud (11.06.1999), et Prnu je svendamisel 1950. aastatel tsteti Tri-Allikul koos mudaga kaldale ka angerjaid. Samuti olevat jel asuva Jndja paisu (15: Sge) juurde kuulunud kastikujulised angerjatrepid, et angerjas lesvoolu pseks.

Vib jreldada, et angerjas oli Prnu je lemjooksul kllalt tavaline Viisu, Paide, Kirna ja Laupa piirkonnas, lemjooksu lisajes Esna jes ning keskjooksul Kolu-Lintsi ja Lokuta lisajgedes. Kokku on revisjoni kaheteistkmnest misapiirkonnast angerjat leidunud tervelt kaheksas, kui juurde arvata ka Paide lossi arveraamatu andmed ja hilisemad suulised teated Luisu veski kohta.
Angerja leviku lemine piir Prnu jel oli Viisu misa piirkond, kus ta elutses koos haugi, lutsu ja forelliga. Viisu piirkonnast lesvoolu Purdis ja Roosna-Allikul, kus domineeris forell, angerjat ei leidunud.
Kige klmemaveelises Prnu lisajes, juba toona forellijena tuntud Vodja jes, ei ni angerjas elutsenud olevat. Ootuspraselt leidus angerjat aga Vodja jest kohati vaid kolme kilomeetri kaugusel paralleelselt kulgevas Esna jes. Selle Prnu lemjooksu lisaje veereiim on tunduvalt soojem kui Vodjas ning siin omakorda puuduvad andmed forelli kohta. Esna jes oli angerja leviku lemine piir tla misa piirkond.

Prnu je kesk- ja lemjooksu angerjad ei olnud seotud hegi jrve kui elu- vi toitepaigaga: jega hendunud jrvi vaadeldud alal ei leidunud. Levila piirdus ainuksi jgedega. Seega vime rkida sealsest angerjast kui tpilisest jekalast.
Angerjas oli ka tavaline pgikala, hoolimata tollastest primitiivsetest pgivahenditest. Seda isegi siis, kui teised kalaliigid on piirkonniti vahetunud. Prnu vesikonnas oli angerjas seega omaette liik par excellence.
Seda kike on thtis meeles pidada muu hulgas seetttu, et Euroopa angerjavarud on vga tugevasti vhenenud. Prnu jelt tuleks eemaldada kalatkked ja asuda hoolitsema eesti angerja eest mujalgi kui ainult Vrtsjrves.

Kalle Kroon (1966) on ajaloomagister, ttab teadusliku uurijana Stockholmi likoolis.


1. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942 (Jrvamaa 1686.1689. a. adramaade revisjon).
2. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 262.
3. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 838.
4. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 963.
5. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 1018.
6. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 1075.
7. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 1100.
8. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 1119.
9. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942:1152.
10. Eesti Ajalooarhiiv, f. 1, n. 2, s. 942: 1175.
11. Kroon, Kalle 2007. Jeforelli pritolust Kesk-Eestis. Eesti Loodus 58 (8): 442443.
12. Rootsi Riigiarhiiv. Baltiska Fogderirkenskaper. Wittensteens Slott. Rkenskaper fr ar 15841589.


LISAKAST:

Kas angerjaid Vrtsjrve asustada on jtkusuutlik? Kommenteerib ihtoloog Randel Kreitsberg:

Eestis on phimtteliselt kaht tpi angerjat: sisevetesse (Vrtsjrve-Peipsi vesikonda, Vooremaa jrvedesse) asustatud angerjas ning mereangerjas, kes vhesel mral ka jgedesse levib. Suur osa Phja-Eesti ranniku mereangerjast on sinna sattunud tegelikult Peipsi vesikonnast Narva je kaudu pritolult seega ikkagi asustatud. Vrtsjrve limnoloogiakeskus Ain Jrvalti juhatusel on angerja levikut uurinud nii tavaliste plast- kui ka raadiomrgiste abil ning selgitanud, et angerjas pseb vabalt Narva hdroelektrijaama turbiinidest lbi. Vrtsjrve-Peipsi ssteemis mrgistatud kalu on hiljem vlja ptud Eesti phjarannikul, kaugemad taasleiud on olnud Srve sre tipus ja neli kala koguni Taani vinades. Seega on vga tenoline, et osa Eesti sisevetesse asustatud angerjaid juab Sargasso merre kudema.
Viimane sats klaasangerjaid lasti Vrtsjrve mai alguses. Vrtsjrves kasvab angerjas hsti ja kiiresti, sest seal leidub palju sobilikku toitu.
Angerjas on ohus le ilma: IUCN maailma punases raamatus on ta mrgitud kui hvimisohus liik. Seetttu keelati niteks tnavu jaanuaris klaasangerja eksport Euroopa Liidust vljapoole. Enne ostsid seda palju niteks Hiina kalakasvatajad, mis pdis sellega, et suur osa Sargasso meres koorunud noortest angerjatest siirdus Kaug-Idasse, kust nad kindlasti tagasi kudema ei jua.



Kalle Kroon
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012