Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Rhn EL 2011/06-07
Valgeselg-kirjurhn

Suurem osa meist on metsarnnakutel mrganud puul toksimas kirjut rhni. Enamasti on see suur-kirjurhn, kuid mitte alati. Eestis tegutseb neli liiki kirjurhne: peale suur-kirjurhni pesitseb vanades lepikutes vi muudes pehastunud puujuppidest rikastes metsades varblasest pisut kogukam vike-kirjurhn, Luna-Eesti iidseid lehtpuuparke asustab lunapoolse levikuga uustulnuk tamme-kirjurhn ning neljas ongi siinse jutu peategelane.

Valgeselg-kirjurhn on meil vhelevinud teise kaitsekategooria rhniliik, kelle arvukus arvatakse veelgi kahanevat. Teda kohtab harva, kuid kes teab ... Tihti vib valgeselga ekslikult pidada tavaliseks suur-kirjurhniks. Linnud on hte mtu, esmapilgul ka hesuguse sulemustriga. Ainult thelepanelikum silmitsemine toob nhtavale erinevused: valgeselg-kirjurhni selg on toredasti valgelaiguline, ent suur-kirjurhnil on valged latakad vaid kummagi tiivanuki lhedal, jttes selja keskosa mustaks. Pealegi ilutseb haruldasema suguvenna khul must viirutus, mida suur-kirjurhnil pole.

Erinevalt suur-kirjurhnidest vajavad valgeseljad elupaigaks vanu metsi, kus surnud ja pehkinud lehtpuud pole erand. Just need, ajale jalgu jnud puud pakuvad linnule rikkalikku toidulauda: sgipoolist otsides vivad valgeseljad mdanenud puutkalt suurema osa allesjnud koorest laastupuruna laiali peksta. Paraku jvad surnud puud, millel majanduslikku vrtust enam pole, jalgu ka metsamehele. Metsamehe ja valgeselja arusaam kvaliteetsest metsast erineb seega suuresti. Arvata vib, kelle arvamus mjule pseb. Huvitaval kombel aitavad koprad metsamehe vaenlased valgeselg-kirjurhni: leujutuse tagajrjel surevad puud ning rhnil on taas tkaid, millelt laastude lennates khutidet otsida.
Mrtsis, kui pev on juba pikem ja piksekaar krgem, alustavad valgeseljad, nii nagu teisedki rhnid, pesitsustegevust. Esmalt valib rhn pesitsusala, mida kuulutab liigikaaslastele mne kuivanud puu oksal vi tvel seda nokaga kiiresti pekstes trummeldades. Eriti hoogsalt trummeldatakse aprillis, mil algab ka pesaehitus. Pesakoobas raiutakse lehtpuusse. Kevadel metsas ringi liikudes vib leida tumedal metsapinnal kergesti silmatorkavat heledat puupuru. Siis tasub pilk les suunata, ehk leiab tvesse raiutud lennuava. Puukoopas, rhnide majapidamises, vajab hoolt ja armastust tavaliselt neli-viis lumivalget muna.
ldjuhul vaiksed kirjurhnid muutuvad kevaditi hlekamaks, nagu ikka lindudel kombeks. Siis vib metsades kuulda kilkamist meenutavaid hlitsusi. Need on omased kikidele kirjurhnidele. Enamasti vljendatakse nnda revust, niteks siis, kui hivatud pesitsusterritooriumile on sattunud vras liigikaaslane. Kogenumad linnuvaatlejad suudavad kilkamise ja isegi trummeldamise jrgi rhniliike eristada.

Haudeperioodil on rhnid vaiksed. Kui pesapuu all krbistada, ilmub vanalind pesakoopa rele ja vaatleb hoolega mbrust. Nhes, et inimene ohtu ei kujuta, kaob ta uuesti puusse hauduma. Prast 1416 peva pikkust haudeperioodi kooruvad tibud, kes juba titeplvest peale annavad hommikust htuni kestva kva kisaga teada oma nljast. Tibude sirgudes jb kodu neile kitsaks ning elujulisemad tulevad toidupalakest ootama pesakoopa lennuavale. Siis on kisa kuulda mitmekmne meetri kaugusele. Sel ajal, juuni alguses, ongi kes aeg teha esimene tutvumisretk oma kodumetsa, et hinnata selle kvaliteeti rhnipilgu lbi.

Vaata Eesti rhnide pilte ja eristustunnuseid:
Lhmus, Asko 1999. Rhnide kevad. Eesti Loodus 50 (2/3): 6670. www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/rahnid.html

Teiste rhnide kohta:
Kolmvarvas-rhn: Zaek, Sven 2006. Laanerhn plismetsa asukas. Eesti Loodus 57 (1): 4647.
Tamme-kirjurhn: Kinks, Riho 2008. Vikese Punamtsikese vallutusretk Maarjamaal. Eesti Loodus 59 (3): 142145.
Mustrhn: Zaek, Sven 2009. Heal lapsel mitu nime. Eesti Loodus 60 (5): 240242.

Margus Muts (1978) on linnuhuvilisest loodusfotograaf.



Margus Muts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012