Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2011/06-07
On maa, aga ei kanna, on vesi, aga suda ei saa

Raplamaa ja kogu Kesk-Eesti pole ilmselt esimene piirkond, mida matkasber oma sihiks valiks. Ometigi on siingi pnevaid paiku, kaitstavaid alasid ja retkelisi ootavaid radu. ks selline avastamata paik on Eidapere kandis asuv Mukri raba koos vikese matkarajaga.

Mukri raba asub Luna-Raplamaal Kehtna vallas, lhim alevik on Eidapere. Raba veti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha.
Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jvad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vthuul-srmkpp, kahelehine kokeel, vike ja valge vesiroos.
Kaitsealal on kaks sihtkaitsevndit Mukri ja Oinamurru ja ks piiranguvnd. Oinamurru sihtkaitsevndis lastakse metsal kui kossteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevnd on hooldatav ala.

Mukri raba on nime saanud Mukre kla (varasemalt ka Mukro) nime jrgi. Eelkige knekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis li Mukre kla elanikele henduse Eidaperega. See le raba kulgev tee on suisa ajaloolise vrtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele.
Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) jrve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk krgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kik rabad sood, aga kik sood ei ole rabad.
Raba on liigivaene, kuid vga stabiilne kooslus phjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus mbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel mral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu vtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vhe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vhese mineraalainesisalduse tttu ei kustuta rabavesi hsti janu, ehkki on puhas ja seda vib juua.

Raba kummub mbrusest krgemale justkui kummuli keeratud kauss. Rabanlv on vahel nii jrsk, et rabasse minek on kui mkketus, rabast vljatulek seevastu mnus jalutuskik allamge. Mnes rabas on nlv jrsem, mnes laugem. Nlvale eelneb jalam ja jrgneb platoo ehk lava. Mukri rabas on rabanlv selgelt tuntav Vndra-poolsest otsast retke alustades.
Raba saab kogu vee ainult sademetest. Viksemaid rabaveekogusid nimetatakse lvesteks, suuremaid laugasteks. Laukad vivad olla he kuni kolme meetri sgavused ja kva phjata, sest phjas on turvas. Sageli on lauka servad alt thjad, nii et ohutum on laukasse mitte ujuma minna. Nii lved kui laukad on tavaliselt pikliku kujuga, nende pikitelg on rabapinna kallakusega risti.
Mukri rabas leidub arvukalt lveid ja laukaid. Raba keskosas krgub puisraba, realadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere jrve pindala on 2,2 ha. Kik kolm jrvesaart on turbasaared.

Turvas. Turvast peetakse Eestis taastuvaks loodusvaraks. Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas osaliselt lagunenud taimejnused, rabas peamiselt turbasamblad. Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samas ajal alumine ots kduneb, moodustades turba. Kik vajalikud mineraalained saavad turbasamblad sadeveest ja tolmust.
Turbasamblavaip kasvab igal aastal keskmiselt he sentimeetri vrra paksemaks. Samal ajal tekib alaosas turvast juurde ks millimeeter. Seega kulub meetritseduse turbakihi tekkeks umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on tidetud huga ning veerohkel ajal veega. Vesi vib turbasambla kaalust hlmata umbes 9/10. Turbasamblaid on kasutatud ka vati ja marli asemel, sest nad on steriilsed: baktereid seal peaaegu pole.
Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,78,5 m. Turvast on siin varutud 1920.1950. aastatel, sellest annavad tunnistust silinud vikesed turbaaugud ja -aunad laudtee krval, samuti kraavid raba Eidapere-poolsemas osas. Turvast kasutati ktteks ja loomadele allapanuks.

Kodu lindudele. Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kige arvukam liik on metskiur. Ehkki suure osas raba pindalast hlmab puisraba, leidub eluruumi ka Eestis eelkige lagerabadel pesitsevale rdile. Mukri rabas pesitseb hinnanguliselt 1015 rdipaari. Tpilistest sooliikidest vib siin kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit ja hallgijat.
Laugastike arvukaim veelind on stkas. Rohkesti elab siin sinikael-parte ja piilparte. Laugastikes pesitsevad kalakajakad ja linavstrikud. Soo mrjemates osades tegutsevad sookiur, kiivitaja ja punajalg-tilder. Puisrabas vib kohata veel kgu, metsvinti, punaselg-gijat, sorri jt. liike. Haruldasematest liikidest tuleb mainida mnni-kbilindu, must-toonekurge jt. Rnde ajal peatuvad rabal rabahaned ja suur-laukhaned.
Suurtest sralistest elutsevad Mukri rabas pder ja metssiga. Raba pakub ptradele kaitset suvise parmurnnaku eest metsas. Rabaveekogudest leiab ta ka meeleprast toitu, niteks mitmesuguseid veetaimi, eriti vesiroosi lehti. Metssead eelistavad eri taimede maa-aluseid osi
Selgrootute uuringuid pole Mukri rabas tehtud.

Mnd on ellujja. Rabas kasvav jndrik mnd ja mnnimetsa mastimnd on ks liik harilik mnd. Raba toitainevaeses ja seisva veega keskkonnas on ta jnud vga kiduraks, samas nitab see aga tema visadust ja vimet kasvada vga kehvades oludes. Puudest suudavad rmuslikes rabaoludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask.
Seisva ja hapnikuvaese vi sootuks hapnikuvaba vee tttu on rabamndide juurestik mandunud, sageli paralleelne maapinnaga, sest vhesed toitained on just turba lemistes kihtides. Juured asuvad sageli vaid 20 cm sgavuses turbakihis. Mnikord on juure tipp kasvanud lespoole tagasi. Paarisentimeetrise lbimduga mnni vanus vib kndida paarisaja aastani vi enamgi.
Krgemad mnnid ja kaskede rohkus rabas osutavad parematele kasvutingimustele: sissetulev oja, kust lisandub toitaineid, kuivenduskraav, mineraalmaa lhedus vms.

Inimese jetud jljed. Mukri raba on seotud paljude prandkultuuriobjektidega. Rabalaama lunapoolses osas on koht, mida teatakse ka Krda soo nime all. Legendi jrgi olevat sinna uppunud Krda-nimeline naisterahvas ning sellest ajast olevat Mukri raba mnnid punase koorega.
Raba lnekalda lhedal paikneva Reonda kla mbruses on arvukalt murru-lpulisi kohanimesid: Tagamurru, Mikumurru, Mesimurru, Matsimurru, Oinamurru jt. Nimed tulenevad siinses kandis kasutatud omaprasest aletamisviisist: oja kaldamail otsiti valgelepik, raiuti see karusekuus (15. juuli 15. august) rinnakrguselt maha ja jeti siis aastaks seisma. Selle ajaga mdanesid lepad niivrd, et maaharimisega sai algust teha. Sellist raadamisviisi nimetati murruks. Et valge lepp kasvab viljakal pinnasel ja raiumisaeg oli valitud selline, et puu ei annaks juurevsusid, peegeldab see kohalike inimeste head loodusetundmist.
Omaette vrtus ja ka mlestus mdanikust on mitu metsavahikohta raba mbruse metsamaadel: Rukkime, Aaso ja Tipassilla. Kel on sgavam huvi Mukri lhimbruse koduloo kohta, vib vaadata Eidapere virtuaalmuuseumi [1].

Mukri rabarajale saab minna le soo kulgeva tee pealt kolmest kohast: kahelt poolt raja otstest ja ka umbes torni kohalt raja keskelt. Keskelt juhatab teeotsa ktte sild le kraavi koos rajale viitava sildiga. Raja kogupikkus on umbes 2,4 km. Enamjaolt on rada kaetud mnnilaastudega, mrjemate kohtade letamiseks on ehitatud laudtee.
Raja Vndra-poolsesse otsa, raba idakaldale, on RMK (tollane Kru metskond) ja Kehtna vallavalitsus rajanud pikniku- ja parkimisplatsi. See on ks koht, kust viks matka alustada. Raja alguseks on le laiendatud kraavi viiv sild, rajale viitav silt puudub.
Teine ots on Eidapere pool, kust esimese puidust stendi juures metsasihile prates on umbes 20 meetri prast sild le kraavi. See on raja algus, viit puudub. Kui matka alustada Eidapere poolt, kulgeb rada esmalt lbi siirdesoomnniku, letades mitu kuivenduskraavi, ning juab esimeste laugasteni. Siin saab jalgu puhata, uudistada tsikut, imetleda vrvikirevat turbasamblavaipa ja kevadisel ajal ubalehe imekauneid isi. Rada jtkub laugaste ja lveste vahel. Rabas liikudes pole mistlik astuda turbasamblale, sest sammal ei kanna.
Kui liikluses kehtib reegel, et punane tuli keelab ja roheline lubab, siis rabas on vastupidi: rohelist vrvi turbasamblad kasvavad vesisemates kasvukohtades ning neile astudes leiate end sna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla vga ettevaatlik. Siinkohal on paslik meenutada, et selle reegli kehtivust ei tohi katsetada rabaraja krval, vaid kusagil eemal ning kindlasti mitte ksi rabas olles.
Taim, kellele rabas liikudes vib aga alati toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid. Tupp-villpea valgeid juukseid, mis on tema viljade levimist soodustavad karvad, teavad ilmselt paljud, sest suvel ja sgisel on ju rappa sagedamini asja: valmivad rabamurakad, mustikad, hiljem ka jhvikad. Taime varakevadel, aprillis-mais, puhkevaid isikuid on ninud ilmselt vhesed. Villpea hakkab itsema paarikmneaastasena ning parimasse ikka juab umbes viiekmneselt [2].
Laugaste vahel vonklev laudtee juab Mukri rabajrve rde, kus juulis-augustis saab imetleda kmneid ja kmneid vesiroose, soopihla ja vrdlemisi vhe tuntud rabakat. Jrve rest kulgeb ks laudtee haru torni juurde, teine haru viib rabast vlja. Selle krval neb ka turbatootmise mrke: turbaaunu ja -auke.
See, kes valib pikema raja, juab peagi vaatetornini, mis avati 2007. aasta suve lpul. Puidust vaatetorn on 14 meetrit krge. Rauast kandealus vaivundament rammiti 7,5 meetri sgavusele rabapinnasesse, kuni paekihini. Mukri vaatetorn on seni ainus omataoline Raplamaal.
Rada jtkub laugaste ja lveste vahel. Kui retke vltel pole olnud mahti, siis on nd viimane aeg otsida les vikesekasvuline maralehine huulhein, Darwini lemmik putuktoiduline taim, kes nrmekarvadega lehtede abil pab vikeseid putukaid, et pisutki korvata toitainevaegust. Et mitte samblasse uppuda, kasvatab huulhein igal aastal uue lehekodariku. Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja klmast pragunenud huulte raviks, siit ilmselt ka taime nimi. htlasi aitab huulhein ravida mitmesuguseid nahahaigusi: ohatist, soolatkaid jne. Taimel on tugev bakterivastane toime.
Prast kige mrjema rabaosa lbimist viks sobitada tutvust meie neljanda kaseliigiga vaevakasega. See viksekasvuline puu kndib Mukris vaid plveni, lehtede lbimt on vaid 0,51 cm. Edasi liikudes neme, et puud on muutunud krgemaks ning peagi ootab ees laskumine mest, mis on tegelikult raba nlv.
Thelepanelik loodusesber mrkab rbiti nlvaga kulgevat rada, mis ristub matkaja teega. See rada on loomade tallatud. Mned sammud lbi metsa ja ongi rada lbi. Raja lpus oleva piknikupaiga krvale on kaevatud tiik, mille res saab silmitseda pnevat vee-elustikku. Kuna raja Eidapere-poolses otsas pole parkimisplatsi, soovitame autoga tulijail jtta auto just siia ning jalutada mda teed tagasi umbes kilomeeter, et prata metsa ja alustada matka.
Suurematest teedest kll pisut krvalejv, aga siiski hsti ligipsetav, pikkuselt sobilik vikesele ja suurele, kaunis kigil aastaaegadel just selline on Mukri rabarada. Mukri maastikukaitsealast vaid veidi lne pool, Rapla- ja Prnumaa piiril asub teine kaitseala Taariknnu looduskaitseala. Matkarada seal kll pole, ent seegi on ilus kant.

1. Eidapere Virtuaalmuuseumi album. http://eidapereraamatukogu.kehtna.ee/album/
2. Kuresoo, Rein jt. (koost.) 2005. Eesti elusloodus. Varrak, Tallinn.
3. Orru, Mall 1992. Eesti turbavarud. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.
4. Paidla, Arvi 1991. Raplamaa. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn.

Reet Kristian (1961) on keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.
Kalev Tihkan (1961) on keskkonnaameti Harju-Jrva-Rapla regiooni looduskaitsebioloog.



Reet Kristian, Kalev Tihkan
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012