Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Juubelijutt EL 2011/06-07
Auvrses juubelieas Jrvselja praktikabaas

90 aastat tagasi asutati Jrvseljal Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsaosakonna praktikabaas ppemetskond. Tol ajal nimetati seda piirkonda endise Kastre misa metsandiku jrgi Kastre-Peravallaks.

Tartu likoolis alustas 1920. aasta sgisel td metsaosakond, mis hakkas ette valmistama metsandusspetsialiste noore Eesti Vabariigi jaoks. Kohe tekkis vajadus ka praktikabaasi jrele, kus lipilased saaksid teha ppepraktikat ja ppejud metsanduslikke uurimistid.
ppemetskonna asukoha valik ji metsaosakonna esimese ppeju Andres Mathieseni hooleks. Esialgu tutvus ta Tartu lhema mbruse metsadega, nagu Thtvere, Vasula, Vesneri, Luunja ja Kaagvere endised misametsad. Nende seast ta sobivat siiski ei leidnud: mned metsad olid loodusolude poolest liialt hetaolised, teisal oli hiljutise maailmasja kigus tehtud ulatuslikke lageraieid.
ppemetskonnana sooviti nha vimalikult mitmekesiste puistutega metsaala, kus mets oleks hsti silinud.

Sobiv mets on leitud. Prast pikemat kaalutlust langes Andres Mathieseni valik tolleaegse Kastre-Peravalla metsandikule, mis asub Ahja je ning Peipsi jrve vahel.
Oma seisukohta phjendas Mathiesen 8. detsembri 1920. a. kirjas T pllumajandusteaduskonna dekaanile, htlasi loetles ta selle paiga eeliseid ppemetskonnana. Ka rasket juurdepsu pidas Mathiesen eeliseks, sest nii ei saavat lipilased sealt kergesti linna sita ning psivad rahulikult t juures. Praktikantide majutamiseks sai kasutada avarat jahilossi.
Pllumajandusteaduskond nustus Mathieseni seisukohaga ning prdus vastava taotlusega likooli nukogu poole. 22. jaanuaril 1921 esitas Tartu likooli valitsus pllutministeeriumi metsade peavalitsusele palve anda Kastre-Peravalla mets kasutada likoolile ppemetskonnana. Pllutministri sellekohase ettepaneku phjal otsustas Eesti Vabariigi valitsus 13. aprillil 1921 ksimuse jaatavalt. Seejuures oli esialgu tingimuseks, et metsade peavalitsus kinnitab ppemetskonna sissetulekute ja vljaminekute eelarve ning puhastulu kantakse riigisissetulekuna renteisse (riigikassa osakonda).
12. aprillil 1922 kinnitati Andres Mathiesen ppemetskonna juhatajaks. Sellele kohale ji ta lhemate vaheaegadega kuni 1944. aasta sgiseni. 18. juunil 1925 vttis Eesti Vabariigi riigikogu vastu likooliseaduse, mille phjal sai ppemetskonnast tielikult Tartu likooli omandus.

Metsad teisel pool soid. 19. sajandi keskpaigas oli Kastre-Peravald muust maailmast, ka Kastre misa muudest valdustest soodega eraldatud paik. Inimeste elukohad paiknesid siin krgematel liivaseljakutel, mida mbritses soo. Et pldu harida, tuli ulatuslikult ktist teha. Kui ktisemaal ji saak kehvaks, valmistati teises kohas ette uus ktisemaa. Mahajetud maadele kasvas loodusliku uuenduse teel peagi uus metsaplv.
Carl Rckeri 1839. aastal tehtud Liivimaa kaardi jrgi hlmasid tolleaegse Kastre-Peravalla metsandiku territooriumist valdava osa sood ja lehtpuumetsadega kaetud soostunud alad. Professor Ponset de Sandoni jrgi [6] oli see piirkond raskesti lbitav soomaastik laialdaste madalsoo- ja rabaaladega, kus metsamaad oli ainult 1257 ha (ldpindalast 23,4%).
19. sajandi viimasel veerandil oli Kastre misa omanik Nikolai von Essen, kes oli tuntud edumeelsete vaadetega mehena. Ta hakkas kavandama Peravalla metsade majandamise abinusid. Essen palkas ametisse ettevtliku metsalema Martin Maurachi, kes ttas sellel kohal aastatel 18831897.
Siinsete metsade majandamisel tuli kigepealt keskenduda kuivendusele ja tee-ehitusele. Kogu metsamaa looditi ning tuntud taanlasest melioratsiooniinsener Peder Rosenstand-Wldike koostas kuivendusprojekti, mida hakati kohe ellu viima. Magistraalkraavidele ehitati vesivravad ja neid kraave kasutati hiljem metsamaterjali parvetamiseks. Ajavahemikus 18841897 kaevati Kastre-Peravalla metsades ligi 150 km kraave, mis lks maksma le 36 000 kuldrubla.
Endise siirdesoo alade kuivendustde tulemusena suurenes tunduvalt metsamaa pindala. ksiti rajati sna korralik kruusakattega teedevrk. Metsamaterjali veeti Tartusse philiselt mda veeteed Ahja je ning Emaje kaudu. Palgid pukseeriti parvedena, kttepuud aga laaditi Ahijrve res lotjadesse.
Muu hulgas hakkas metsalem Maurach rajama metsakultuure. Krvuti kohalike puuliikidega kultiveeriti sel ajal ka mningaid vrpuuliike, nagu lehist, nulgu, musta ja valget mndi. Samuti pras ta suurt thelepanu metsaametnike ettevalmistamisele. Sel eesmrgil koostas Maurach piku Praktiline metsaasjandus, mis oli ks esimesi metsanduse pperaamatuid Eestis.
19. sajandi lpuks oli Kastre-Peravallas vlja kujundatud tolle aja kohta eeskujulik metsamajandus. Siinseid tulemusi metsakuivenduse ja -kultiveerimise alal kidi vaatamas ka kaugematest kohtadest.
1890. aasta suvel kis Kastre-Peravallas Balti metsaseltsi ekskursioon. 1898. aastal tutvusid siinsete metsakuivendustdega maakultuuri broo vahendusel Peterburi metsainstituudi lipilased ja ppejud. Oktoobrikuus 1900 klastas Kastre-Peravalda Sangaste krahv Friedrich Berg, kes tundis erilist huvi siinsete vrpuuliikide vastu.
likoolile leandmise ajal oli metskonna ldpindala 6968 ha, sellest metsamaad 3520 ha. Hiljem metskonna piirid laienesid: hlmati phjapoolsed sood.

Jrvselja vetakse kaitse alla. 24. oktoobril 1923 valiti ppemetskonna juhataja dotsent Andres Mathiesen loodusuurijate seltsi looduskaitsesektsiooni esimeheks. Energilise inimesena ja suure looduskaitseentusiastina hakkas Mathiesen otsima vimalusi luua metsakaitseala Kastre-Peravallas. Juba ppemetskonna asutamise ajal 1921. aasta kevadel olevat tal tekkinud mte jtta teatud metsaosa reservaadiks, kus ei toimuks mingisugust majanduslikku tegevust.
Sobiva metsaosa valik nudis aega. Esialgu olevat kaalutud mtet luua reservaat Kivissaare vahtkonnas Koormassaarel. Seda kohta on Mathiesen nimetanud 2. detsembri 1923. a. kirjas likooli valitsusele: kne all on piiride tpsustamine Kastre metskonnaga. Mingitel phjustel ji see kavatsus aga pooleli.
Prast pikemat arupidamist valiti reservaadi asukohaks metskonna keskosas paiknev kvartal nr. 106 (praeguse numeratsiooni jrgi 226). ppemetskonna juhataja 17. augustis 1924. a korralduses on eldud: Kvartali nr. 106 lunapoolses osas tuleb sihiga eraldada ca 12,8 ha suurune ala ja see jtta looduskaitse reservaadiks. Reservaadi piirides on keelatud igasugune puude ja psaste raiumine, tuuleheite, tuulemurru ja muul teel surnud puude koristamine, karjatamine, rohukitkumine, heinaniitmine ja igasugune muu krvalkasutus.
Nimetatud korraldus oli tehtud tolleaegse Tartu likooli rektori Henrik Koppeli teadmisel ja nusolekul. Hiljem, kui Eestis oli juba kehtestatud looduskaitseseadus, kanti see ala ka kaitsealade registrisse. Eesti NSV ministrite nukogu 6. aprilli 1959. a. mrusega nr. 119 veti senine looduskaitsereservaat koos kvartali phjapoolse osaga arvele riikliku botaanilis-zooloogilise keelualana.
Lisatud osa oli samuti silinud inimtegevusest puutumatuna. 1964. aastal nimetati keeluala mber Jrvselja looduskaitsealaks ning see staatus on alal ka praegu. 2006. aastal laiendati tunduvalt kaitseala pindala, nd on see kokku 187 hektarit. Laiendatud kaitsealast on kirjutatud Eesti Looduse 2006. aasta juulinumbris [2].

Oluline ka uurimisbaasina. Kaitseala pakub tnuvrset uurimismaterjali paljudel aladel. ks esimesi seal tehtud tid oli Gustav Vilbergi (alates 1935 Vilbaste) alustaimestiku uuring 1928. aasta suvel [8]. Alates 1929. aastast uuris kaitseala seenestikku Elmar Lepik [4]. 1939. aastal alustas kaitseala puistute uurimist Teodor Krigul [3]. Sjajrgsetel aastatel on siin teinud mitmesuguseid uurimistid paljud teadlased.
1930. aastal nimetati senine ppemetskond mber ppe- ja katsemetskonnaks. Uus nimetus andis tunnistust sellest, et Jrvseljal tehti ppepraktikumide krval ha rohkem metsanduslikke uurimistid. 1931. aastal veti ppe- ja katsemetskond vastu rahvusvahelise metsanduslike katsejaamade liidu liikmeks. Sellega tihenes kontakt vlismaiste metsanduslike uurimisasutustega.

Jrjepidevus kestab. Prast Teist maailmasda hakati kasutama nimetust Jrvselja ppe- ja katsemetskond (hiljem majand). Jrvselja on kla metskonna lunaosas, kus asub metskonna halduskeskus, samuti lipilaste hiselamud, skla jne. Kastre-Peravald aga hlmas metsa- ja soolaama Ahja je ja Peipsi jrve vahel, mis vastas samanimelisele metsandikule. Ilmselt veti uus nimi tarvitusele seetttu, et see oli mnevrra konkreetsem ja lhem.
1951. aastal lks Jrvselja koos endise TR metsandusteaduskonnaga le hiljuti loodud Eesti pllumajanduse akadeemia koosseisu. 1953. aasta lpust kuni 1997. aasta lpuni kandis metskond ppe- ja katsemetsamajandi nimetust. Seejrel taastati uuesti ppe- ja katsemetskonna nimetus. 1948. aastal tulekahjus hvinud jahilossi asemele ehitati 1980. aastal uus.
Viimase metsakorralduse (2001) jrgi on metskonna ldpindala 10 618 ha, sellest metsamaad 6038 ha. Puistutest on pindala jrgi valdavad kasepuistud (47%), jrgnevad mnnipuistud (21%), kuusepuistud (12%) ja sanglepapuistud (6%). On huvitav mrkida, et mitme Eesti kohaliku puuliigi krgeimad puud kasvavad Jrvselja metsades. Nii kasvab siin 44 m krge kuusk, 43-meetrine mnd, 40-meetrine haab, 37-meetrine arukask ja 34 meetri krgune sanglepp. Ka teadaolevalt Eesti krgeim kadakas (14 m) kasvab metskonna phjaosas Ahunapalu kalmistul.
Mdunud 90 aasta vltel on Jrvselja metsad olnud eelkige lipilaste ppebaas. Suur thtsus on neil aga ka metsanduslikus uurimists. Aastakmnete jooksul on Jrvselja taimlatest levitatud paljude puu- ja psaliikide istikuid le kogu Eesti. Mrkimisvrseid tulemusi on siin saadud metsakuivenduse vallas. Loodetavasti ei mineta Jrvselja metsad ka jrgmistel aastakmnetel oma auvrset kohta Eesti metsanduses.

1. Berg, Friedrich 1900. Ein Besuch nach Kaster. Baltische Wochenschrift 11: 132134.
2. Jrgenson, Anu; Volt, Rene 2006. Jrvselja looduskaitseala. Eesti Loodus 57 (7): 362363.
3. Krigul, Teodor 1940. Looduskaitse reservaadi seisund praegusel ajal Tartu likooli ppe- ja Katsemetskonnas Kastre-Peravallas. Looduskaitse II. Tallinn: 151164.
4. Lepik, Elmar 1940. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II. Tallinn: 5691.
5. Mathiesen, Andres 1927. likooli ppemetskond. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused 11. Tartu.
6. Понсет де Сандон, Бронислав 1989. Осушение болот в имении Кастер. Сельское хозяйство и лесоводство, т. CXCI (12): 583596.
7. Sivers, Maximilian 1890. Exkursion des baltischen Forstvereines nach Kaster. Baltische Wochenschrift 28: 317319.
8. Vilberg, Gustav 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused 15. Tartu.

Heino Kasesalu (1932) on metsateadlane, aastail 19641998 Jrvselja ppe- ja metsamajandi direktor.



Heino Kasesalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012