Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Meenutus EL 2011/06-07
Meenutades maailmakuulsat botaanikut John Beardi

Tnavuse aasta veebruari keskel lahkus meie seast silmapaistev taimegeograaf ja botaanik, 95-aastaseks elanud John Stanley Beard. Tema pikk elukik ja saavutused mitmel mandril vrivad imetlust. Beard on kaardistanud maailmas suurima ala taimkatte kogu Lne-Austraalia osariigi.

John Beard sndis 1916. aasta veebruaris Inglismaal arhitekti perekonnas. Prast Oxfordi likooli lpetamist siirdus noormees tle metsnikuna Trinidadi ja Tobago saarteriiki, kuhu ti peatselt ka Inglismaalt naitud nooriku Pamela. Noored reisisid palju Kariibi mere saartel; John koostas maakasutuskaarte, kogus eri tellijatele puude ja psaste herbaariume ning uuris metsavarusid. htlasi sai Beard valmis oma doktorit, mille kaitses Oxfordi likoolis Inglismaal.
Seejrel, aastal 1947, viis noor teadusdoktor oma pere Luna-Aafrika vabariiki, kus asus tle metsakasvatajana firmas, mis uuris tanniine sisaldavate akaatsiate kasvatamist nahaparkimiststuse jaoks. Uuringud olid edukad ning peatselt rajas Beard omaenda akaatsiaistandiku.

Beard vaimustus Luna-Aafrika rahvuslillest prooteast ja uuris prootealiike kogu troopilises Aafrikas. Koosts kunstnik Lura Ripleyga sndis tema huvist imeilus raamat Proteas of Tropical Africa. Doktor Beard avastas troopilises Aafrikas palju uusi prootealiike ja teisendeid. Oma uurimustega kogus ta nii palju tuntust, et valiti Luna-Aafrikas asuva Pietermaritzburgi botaanikaaia audirektoriks.
Peagi kandideeris Ameerika ja Aafrika botaaniku kogemuspagasiga Oxfordi doktor John Beard Lne-Austraaliasse Perthi loodava Kings Parki botaanikaaia asutajadirektoriks. Ta sai selle koha ning saabus 1961. aastal Austraaliasse. Uue mandri taimestikuga tutvumiseks hakkas Beard korraldama uurimisreise Lne-Austraalia osariigis. Ta kaardistas nhtud taimestikku ja kogus taimi loodava botaanikaaia kollektsioonide jaoks. Eeltd kestsid mitu aastat, botaanikaaed avati pidulikult 1965. aastal.
Direktor Beard kavandas ja kujundas botaanikaaeda teerajad ning pstitas kaksikspiraaltrepiga vaatepaiga, mida hakati nimetama DNA vaatlemise torniks. Tema ettepanekul rajati botaanikaaeda naisorganisatsiooni Pioneer Womens mlestusmrgiks skulptuur ja purskkaev. 19701972 oli John Beard Sydneys Austraalia riigiherbaariumi ja kuningliku botaanikaaia direktor.

Beard vaimustus Luna-Aafrika rahvuslillest prooteast ja uuris prootealiike kogu troopilises Aafrikas. Koosts kunstnik Lura Ripleyga sndis tema huvist imeilus raamat Proteas of Tropical Africa. Doktor Beard avastas troopilises Aafrikas palju uusi prootealiike ja teisendeid. Oma uurimustega kogus ta nii palju tuntust, et valiti Luna-Aafrikas asuva Pietermaritzburgi botaanikaaia audirektoriks.
Peagi kandideeris Ameerika ja Aafrika botaaniku kogemuspagasiga Oxfordi doktor John Beard Lne-Austraaliasse Perthi loodava Kings Parki botaanikaaia asutajadirektoriks. Ta sai selle koha ning saabus 1961. aastal Austraaliasse. Uue mandri taimestikuga tutvumiseks hakkas Beard korraldama uurimisreise Lne-Austraalia osariigis. Ta kaardistas nhtud taimestikku ja kogus taimi loodava botaanikaaia kollektsioonide jaoks. Eeltd kestsid mitu aastat, botaanikaaed avati pidulikult 1965. aastal.
Direktor Beard kavandas ja kujundas botaanikaaeda teerajad ning pstitas kaksikspiraaltrepiga vaatepaiga, mida hakati nimetama DNA vaatlemise torniks. Tema ettepanekul rajati botaanikaaeda naisorganisatsiooni Pioneer Womens mlestusmrgiks skulptuur ja purskkaev. 19701972 oli John Beard Sydneys Austraalia riigiherbaariumi ja kuningliku botaanikaaia direktor.



Alar Lnelaid
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012