Eesti Looduse fotovõistlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamat EL 2011/06-07
Uusi raamatuid

PÜHAD KIVID EESTIMAAL.
KOOSTANUD MALL HIIEMÄE, KUJUNDANUD ANDRES TALI, TOIMETANUD TIINA TAMMER. TAMMERRAAMAT, 2011. 152 LK.

Selle raamatu tuumik on pärimustekstid paljude Eestimaa pühade kivide kohta. Väljaande koostaja, rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe nimetab teost kivide portreteerimise aimeraamatuks, kus on fotod pühaks peetud kividest nende kohta levinud lugudega, kommentaariks katkendid erialatöötajate kirjutistest ja välitööpäevikutest. Olulise sissejuhatava tekstina eelneb portreeosale Mari-Ann Remmeli lühiartikkel „püha” mõistest.
Kivide kohta kirja pandud pärimustekstid on kogumikus jagatud seitsmesse tüüpi – näiteks jutud hiiekivi kui ohvripaiga kohta, tekstid kiviks muutumise kohta või jutud kividest kui vaimolendite asupaigast. Suur osa väljaande fotodest on valitud Eesti rahvaluule arhiivi fotokogust. Raamatule annab lisaväärtuse põhjalik kohanimede loend.

BRASIILIA − KIRED JA KONTRASTID.
LIIS KÄNGSEPP. TOIMETANUD KADI LEHTMETS. GO REISIRAAMAT. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2011. 176 LK.

See on raamat Brasiiliast. Veidi kõigest, aga siiski vähesest, sest Brasiilia on suurem kui terve Euroopa kokku ja riigisisesed kontrastid veel kaugelt suuremad – seda kõike ühte raamatusse ei mahuta. Ennekõike on see raamat reisihuvilisele. Tõsi, raamatu esimene osa annab ülevaate riigi ajaloost ja teine vihmametsadest, ent ülejäänud osad − kuhu Brasiilias minna, elu Brasiilias ja praktiline reisiinfo − on pigem mõnusas jutustamisstiilis kirjutatud näpunäited ja taustalood turistidele.
Reisiraamatus on külluslikult pilte ning rikkalikult kirjeldusi kohalike elust ja sellest, kuidas sel kirjul maal üldse hakkama saada ja ellu jääda. Palju on kasutatud kohalikke, portugalikeelseid sõnu ja termineid, mida ongi üsna võimatu otse eesti keelde tõlkida: näiteks favela, capoeira, caipirinha, carioca, paulista.
Ladusas keeles raamatuke pakub kindlasti lugemismõnu ka neile, kes eelistavad Brasiiliaga tutvuda oma koduses tugitoolis, mitte pista rinda kaugel võõral maal ette tulevate ohtude ja ootamatustega.

TALUAIA TAIMED
REET PALUSALU. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS 2011. 190 LK.

Vanaema taluaias kasvasid kindlasti pojengid ja floksid, ilmselt kõige tüüpilisemad taluaia taimed, mis hoolimata väikesest hooldusvajadusest rõõmustasid igal aastal rohke õiteiluga. Tänapäeval, kui maavanaemasid jääb üha vähemaks, ei tasuks siiski vanadest taimedest loobuda, sest vähenõudlikena sobivad nad väga hästi ka suvekodu aeda. Taluaia taimede hulka kuuluvad puud, põõsad, lilled, köögiviljad ning maitse- ja ravimtaimed.
See raamat tutvustabki taluaia taimi, alates pojengidest ja floksidest kuni veidi uuemateni, nagu kuldvihm või kaunis kukehari. Autor õpetab, kuidas taimi hooldada ja noorendada ning aia kujundamisel kasutada. Rikkalikud ja värvikad illustratsioonid aitavad luua ettekujutust nende sobivusest traditsioonilisse arhitektuurikeskkonda.

PEIPSI VEEREL. VANAUSULISED PALUVAD LAUDA.
TEKST VIKTORIA LADÕNSKAJA, FOTOD BIRGIT PÜVE JA ANNIKA HAAS. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS 2011. 192 LK.

Kokaraamat, pildiraamat, sekka portreelugusid ja hääbuva kultuuri tutvustust – selline on see žanriliselt raskesti määratletav, ent hinge ja südamega tehtud raamat. Autorid ise ütlevad, et nende soov oli jäädvustada meie vanausuliste tänast päeva – teha stoppkaader inimestest, kes hoiavad oma tõdesid suure pühendumusega. Teose autorid on pääsenud vanausulistele väga lähedale, nende kodudesse, pidulauda ja hinge.
Vanausulised on märkimisväärselt kõrge elueaga. Sajas sünnipäev ei ole seal kandis midagi haruldast ning meeleolukaid sünnipäevi peetakse ikka eriliste söökidega. Ilmselt peitub nende pikaealisuse saladus nii kindlameelses vaimus ja näoga usu poole pööratud elus kui ka õiges toitumises. Kala, kurgid, sibul – siinne toit on lihtne ja maitsev, rikastunud sajandeid püsinud pärimusega.


EESTI LOODUSEUURIJATE SELTSI AASTARAAMAT 86. KÖIDE. HARULDUSED EESTI LOODUSES
Toimetanud Tiiu Kull, Jaan Liira ja Marek Sammul. Eesti LUS, 2011. 304 lk.

Aastaraamatu uus köide sisaldab rohkesti lühemaid ülevaateid Eesti eluslooduse eri rühmade uurimise hetkeseisust ja ka detailsemaid kirjutisi. Elustiku uuringutest saab ülevaate rannikumere suurvetikate, seente, sammal- ja soontaimede, rõngusside, kirpvähiliste, suurselgrootute eri rühmade, maismaatigude, kalastiku, lindude ja imetajate kohta. Põhjalikumalt käsitletakse esimese kategooria kaitstavate taimeliikide seisundit viimase 15 aasta jooksul, Avinurme laevametsi, looduskaitse taassündi Eestis 1945–1970, limatünnikut ja karvast maarjaleppa Eestis jne. Ei puudu ka LUSi 2008. ja 2009. aasta tegevuse aruanne.


VEE VÕÕRLIIKIDE KÄSIRAAMAT
Koostanud Henn Ojaveer, Liina Eek ja Jonne Kotta. Toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaministeerium, 2011. 66 lk.

Raamat on järg „Maismaa võõrliikide käsiraamatule” (2008), mida tutvustasime 2009. aasta märtsinumbris. Käsiraamat annab ülevaate Läänemere ja Eesti sisevete üldisest olukorrast ja olulisematest võõrliikidest taimede, kalade ja selgrootute hulgas ning juhiseid, mida igaüks saaks teha võõrliigiohu vähendamiseks. Teose PDF on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.


RIISIKAD. THE GENUS LACTARIUS IN ESTONIA
Kuulo Kalamees. Fotod Vello Liiv jt. Eesti elurikkus 1. Tartu ülikooli loodusmuuseum, 2011. 187 lk.

Riisikad on esimene köide sarjast „Eesti elurikkus”, mille eesmärk on avaldada monograafilisi ülevaateid Eestis leiduvate taksonite kohta. Raamatu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et sisu oleks teaduslikult korrektne, kuid ühtlasi loodushuvilistele võimalikult lihtsasti kasutatav.
Teoses käsitletakse Eestis kindlasti tuvastatud 60 riisikaliiki ja 22 meie seenenimestikule lisanduda võivat liiki. Kõikide Eestis leiduvate taksonite kohta on avaldatud kirjeldus koos ökoloogilise, fenoloogilise ja leviku andmestikuga ning fotod, mis on tehtud enamasti Eestis kogutud seentest. Teosega on kaasas ka väikene riisikate taskumääraja. Teost saab osta näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi infopunktist Vanemuise 46 fuajees 15 euro eest.


MAAVARADE KAEVANDAMINE JA PUISTANGUTE REKULTIVEERIMINE EESTIS
Koostanud Elmar Kaar ja Külliki Kiviste. Eesti maaülikool, 2010. 444 lk.

Raamat annab ülevaate Eesti peamistest maavaradest, nende praegustest ja perspektiivsetest kasutusvõimalustest. Käsitletakse põlevkivi kaevandamise mõju keskkonnale, pealmaakaevandamise alade taastamist jne. Peamiselt keskendutakse põlevkivile kui olulisimale maavarale, kuid peatutakse ka fosforiidi, paekivi, diktüoneemakilda ja turba kaevandamise probleemidel. Põhjaliku teose on kirjutanud 33 autorit ning tulemus on ühe teadusvaldkonna kokkuvõttena seda vaeva väärt.


LUUA METSANDUSKOOL. ARTIKLID JA UURIMUSED X
Koostanud ja toimetanud Veiko Belials. Luua metsanduskool, 2011. 101 lk.

Luua metsanduskooli, Eesti parima kutsekooli juubelinumbri avab koostaja kirjutis artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptsioonist. Järgnevad kirjutised käsitlevad kallasradu ja nende läbimise piiranguid, metsaressursi ülepinnalist inventeerimist, metsa takseertunnuste määramist laserskaneerimise abil, juurepessu levikut Raplamaal, puude ja põõsaste hooldamist, kompetentsuspõhise õppe rakendamist Luual ning andragoogi portfooliot kui kompetentsuspõhist eneseanalüüsi toetavat meetodit. Kogumikus on varasemate artiklikogumike autorite ja temaatiline register, samuti loendid Luua metsanduskoolis kaitstud lõputöödest, publikatsioonidest ja uutest raamatutest.


PUUDE KUULAJA
Hendrik Relve. Kujundanud Peeter Laurits. AS Eesti Ajalehed, 2010. 128 lk.

„Eriline osa siinse raamatu koostamisel on olnud Palivere künnapuul. Kui olin kõik puude jutud kokku saanud ja need eraldi paberilehtedele kirjutanud, ronisin vana hiiepuu harude otsa ja puistasin lehed tuulde laiali. Lehekülgede järjestus sai selle järgi, kui kaugele lehed tüvest olid kukkunud. Tänuks abi eest on Palivere künnapuu paigutatud raamatus esimeseks”.
Raamatus jutustavad üle 50 põlis- või muidu märkimisväärse puu oma loo; kõrvallehel on puu foto. Kaardile on puud kenasti ära märgitud ning teose registrist leiab puude vanuse, kõrguse, ümbermõõdu ja muu olulise teabe. Tore raamat, mida võib põlispuusõpradele igati soovitada.


EESTI LOODUSKAITSE
Arne Ader, Urmas Tartes. Toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaamet, 2010. 50 lk.

Rohkelt illustreeritud vihik on mõeldud kooliõpilastele, ent huvitavat ja hästi liigendatud teavet leiavad siit ka vanemad loodusehuvilised. Siin tutvustatakse lühidalt looduskaitse ajalugu Eestis, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealu, rahvusparke, liigikaitset ja punast nimestikku, võõrliike, Natura 2000, elupaigatüüpe, kaitse korraldamist, kaitsekorralduslikke välitöid ja rahvusvahelist koostööd. Vihiku lõpul on ka kolm töölehte teisele kuni neljandale kooliastmele. Paraku on väärt vihik praeguseks juba laiali jagatud, ent selle PDF on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1148401.


LINNUKASVATUSE TERMINID
Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk ja Liisa Hansson. Tartumaa põllumeeste liit, 2011. 166 lk.

Linnukasvatus ja -teadus on viimasel veerandsajal kiiresti arenenud. Eestikeelses erialakirjanduses puudusid seni selgitused lindude geneetiliste, anatoomilis-morfoloogiliste ja teiste parameetrite kohta. Sõnastik püüab neid kitsaskohti avardada. Siin on toodud 1070 oskussõna eesti ja inglise keeles, eestikeelsed terminid on lühidalt defineeritud või selgitatud. Lisatud on ka ingliskeelsed vasted.


LIIKUMISE TEOORIA. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXVI
Toimetanud Ingmar Tulva, Maarja Öpik ja Ivar Puura. Eesti LUS, 2011. 88 lk.

36. teoreetilise bioloogia kevadkooli teesid on erandlikult avaldatud ligi aasta pärast kevadkooli. Liikumist vaadeldakse mitmesugustel tasemetel: filosoofilisest vaatenurgast planetaarsete, paleontoloogiliste, psühholoogiliste jm. aspektideni, käsitledes muu hulgas evolutsiooni, rakutsüklit ja ajuhaigusi. Kogumiku lõpetab kevadkoolide legendaarse osaleja Vello Reebeni nekroloog.


BIOLOOGILISED INTERAKTSIOONID. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXVII
Toimetanud Maarja Öpik, Ingmar Tulva ja Ivar Puura. Eesti LUS, 2011. 71 lk.

37. teoreetilise bioloogia kevadkool keskendus organismide ja elussüsteemide suhetele. Käsitletud teemad: semioom, suguline valik loomariigis, viirused, endosümbioos, parasiitide kivistised, kiilide ja päevaliblikate suhted, seente elurikkuse globaalsed mustrid, lepa ektomükoriissed seened, kudedevahelised interaktsioonid glaukoomi tekkel, keelelaenud, intensiivne interaktsioon. Kogumiku viimases artiklis „Kas jumal on olemas?” tõdeb Juhan Javoiš, et kõige ilmsemalt on jumalat olemas küll, aga siiski natukene.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet