Eesti Looduse fotov�istlus
2011/06-07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamat EL 2011/06-07
Uusi raamatuid

PHAD KIVID EESTIMAAL.
KOOSTANUD MALL HIIEME, KUJUNDANUD ANDRES TALI, TOIMETANUD TIINA TAMMER. TAMMERRAAMAT, 2011. 152 LK.

Selle raamatu tuumik on primustekstid paljude Eestimaa phade kivide kohta. Vljaande koostaja, rahvaluuleteadlane Mall Hiieme nimetab teost kivide portreteerimise aimeraamatuks, kus on fotod phaks peetud kividest nende kohta levinud lugudega, kommentaariks katkendid erialattajate kirjutistest ja vlitpevikutest. Olulise sissejuhatava tekstina eelneb portreeosale Mari-Ann Remmeli lhiartikkel pha mistest.
Kivide kohta kirja pandud primustekstid on kogumikus jagatud seitsmesse tpi niteks jutud hiiekivi kui ohvripaiga kohta, tekstid kiviks muutumise kohta vi jutud kividest kui vaimolendite asupaigast. Suur osa vljaande fotodest on valitud Eesti rahvaluule arhiivi fotokogust. Raamatule annab lisavrtuse phjalik kohanimede loend.

BRASIILIA − KIRED JA KONTRASTID.
LIIS KNGSEPP. TOIMETANUD KADI LEHTMETS. GO REISIRAAMAT. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2011. 176 LK.

See on raamat Brasiiliast. Veidi kigest, aga siiski vhesest, sest Brasiilia on suurem kui terve Euroopa kokku ja riigisisesed kontrastid veel kaugelt suuremad seda kike hte raamatusse ei mahuta. Ennekike on see raamat reisihuvilisele. Tsi, raamatu esimene osa annab levaate riigi ajaloost ja teine vihmametsadest, ent lejnud osad − kuhu Brasiilias minna, elu Brasiilias ja praktiline reisiinfo − on pigem mnusas jutustamisstiilis kirjutatud npunited ja taustalood turistidele.
Reisiraamatus on klluslikult pilte ning rikkalikult kirjeldusi kohalike elust ja sellest, kuidas sel kirjul maal ldse hakkama saada ja ellu jda. Palju on kasutatud kohalikke, portugalikeelseid snu ja termineid, mida ongi sna vimatu otse eesti keelde tlkida: niteks favela, capoeira, caipirinha, carioca, paulista.
Ladusas keeles raamatuke pakub kindlasti lugemismnu ka neile, kes eelistavad Brasiiliaga tutvuda oma koduses tugitoolis, mitte pista rinda kaugel vral maal ette tulevate ohtude ja ootamatustega.

TALUAIA TAIMED
REET PALUSALU. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS 2011. 190 LK.

Vanaema taluaias kasvasid kindlasti pojengid ja floksid, ilmselt kige tpilisemad taluaia taimed, mis hoolimata vikesest hooldusvajadusest rmustasid igal aastal rohke iteiluga. Tnapeval, kui maavanaemasid jb ha vhemaks, ei tasuks siiski vanadest taimedest loobuda, sest vhenudlikena sobivad nad vga hsti ka suvekodu aeda. Taluaia taimede hulka kuuluvad puud, psad, lilled, kgiviljad ning maitse- ja ravimtaimed.
See raamat tutvustabki taluaia taimi, alates pojengidest ja floksidest kuni veidi uuemateni, nagu kuldvihm vi kaunis kukehari. Autor petab, kuidas taimi hooldada ja noorendada ning aia kujundamisel kasutada. Rikkalikud ja vrvikad illustratsioonid aitavad luua ettekujutust nende sobivusest traditsioonilisse arhitektuurikeskkonda.

PEIPSI VEEREL. VANAUSULISED PALUVAD LAUDA.
TEKST VIKTORIA LADNSKAJA, FOTOD BIRGIT PVE JA ANNIKA HAAS. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS 2011. 192 LK.

Kokaraamat, pildiraamat, sekka portreelugusid ja hbuva kultuuri tutvustust selline on see anriliselt raskesti mratletav, ent hinge ja sdamega tehtud raamat. Autorid ise tlevad, et nende soov oli jdvustada meie vanausuliste tnast peva teha stoppkaader inimestest, kes hoiavad oma tdesid suure phendumusega. Teose autorid on psenud vanausulistele vga lhedale, nende kodudesse, pidulauda ja hinge.
Vanausulised on mrkimisvrselt krge elueaga. Sajas snnipev ei ole seal kandis midagi haruldast ning meeleolukaid snnipevi peetakse ikka eriliste skidega. Ilmselt peitub nende pikaealisuse saladus nii kindlameelses vaimus ja noga usu poole pratud elus kui ka iges toitumises. Kala, kurgid, sibul siinne toit on lihtne ja maitsev, rikastunud sajandeid psinud primusega.


EESTI LOODUSEUURIJATE SELTSI AASTARAAMAT 86. KIDE. HARULDUSED EESTI LOODUSES
Toimetanud Tiiu Kull, Jaan Liira ja Marek Sammul. Eesti LUS, 2011. 304 lk.

Aastaraamatu uus kide sisaldab rohkesti lhemaid levaateid Eesti eluslooduse eri rhmade uurimise hetkeseisust ja ka detailsemaid kirjutisi. Elustiku uuringutest saab levaate rannikumere suurvetikate, seente, sammal- ja soontaimede, rngusside, kirpvhiliste, suurselgrootute eri rhmade, maismaatigude, kalastiku, lindude ja imetajate kohta. Phjalikumalt ksitletakse esimese kategooria kaitstavate taimeliikide seisundit viimase 15 aasta jooksul, Avinurme laevametsi, looduskaitse taassndi Eestis 19451970, limatnnikut ja karvast maarjaleppa Eestis jne. Ei puudu ka LUSi 2008. ja 2009. aasta tegevuse aruanne.


VEE VRLIIKIDE KSIRAAMAT
Koostanud Henn Ojaveer, Liina Eek ja Jonne Kotta. Toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaministeerium, 2011. 66 lk.

Raamat on jrg Maismaa vrliikide ksiraamatule (2008), mida tutvustasime 2009. aasta mrtsinumbris. Ksiraamat annab levaate Lnemere ja Eesti sisevete ldisest olukorrast ja olulisematest vrliikidest taimede, kalade ja selgrootute hulgas ning juhiseid, mida igaks saaks teha vrliigiohu vhendamiseks. Teose PDF on kttesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.


RIISIKAD. THE GENUS LACTARIUS IN ESTONIA
Kuulo Kalamees. Fotod Vello Liiv jt. Eesti elurikkus 1. Tartu likooli loodusmuuseum, 2011. 187 lk.

Riisikad on esimene kide sarjast Eesti elurikkus, mille eesmrk on avaldada monograafilisi levaateid Eestis leiduvate taksonite kohta. Raamatu koostamisel lhtutakse phimttest, et sisu oleks teaduslikult korrektne, kuid htlasi loodushuvilistele vimalikult lihtsasti kasutatav.
Teoses ksitletakse Eestis kindlasti tuvastatud 60 riisikaliiki ja 22 meie seenenimestikule lisanduda vivat liiki. Kikide Eestis leiduvate taksonite kohta on avaldatud kirjeldus koos koloogilise, fenoloogilise ja leviku andmestikuga ning fotod, mis on tehtud enamasti Eestis kogutud seentest. Teosega on kaasas ka vikene riisikate taskumraja. Teost saab osta niteks Tartu likooli loodusmuuseumi infopunktist Vanemuise 46 fuajees 15 euro eest.


MAAVARADE KAEVANDAMINE JA PUISTANGUTE REKULTIVEERIMINE EESTIS
Koostanud Elmar Kaar ja Klliki Kiviste. Eesti maalikool, 2010. 444 lk.

Raamat annab levaate Eesti peamistest maavaradest, nende praegustest ja perspektiivsetest kasutusvimalustest. Ksitletakse plevkivi kaevandamise mju keskkonnale, pealmaakaevandamise alade taastamist jne. Peamiselt keskendutakse plevkivile kui olulisimale maavarale, kuid peatutakse ka fosforiidi, paekivi, diktoneemakilda ja turba kaevandamise probleemidel. Phjaliku teose on kirjutanud 33 autorit ning tulemus on he teadusvaldkonna kokkuvttena seda vaeva vrt.


LUUA METSANDUSKOOL. ARTIKLID JA UURIMUSED X
Koostanud ja toimetanud Veiko Belials. Luua metsanduskool, 2011. 101 lk.

Luua metsanduskooli, Eesti parima kutsekooli juubelinumbri avab koostaja kirjutis artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptsioonist. Jrgnevad kirjutised ksitlevad kallasradu ja nende lbimise piiranguid, metsaressursi lepinnalist inventeerimist, metsa takseertunnuste mramist laserskaneerimise abil, juurepessu levikut Raplamaal, puude ja psaste hooldamist, kompetentsusphise ppe rakendamist Luual ning andragoogi portfooliot kui kompetentsusphist eneseanalsi toetavat meetodit. Kogumikus on varasemate artiklikogumike autorite ja temaatiline register, samuti loendid Luua metsanduskoolis kaitstud lputdest, publikatsioonidest ja uutest raamatutest.


PUUDE KUULAJA
Hendrik Relve. Kujundanud Peeter Laurits. AS Eesti Ajalehed, 2010. 128 lk.

Eriline osa siinse raamatu koostamisel on olnud Palivere knnapuul. Kui olin kik puude jutud kokku saanud ja need eraldi paberilehtedele kirjutanud, ronisin vana hiiepuu harude otsa ja puistasin lehed tuulde laiali. Leheklgede jrjestus sai selle jrgi, kui kaugele lehed tvest olid kukkunud. Tnuks abi eest on Palivere knnapuu paigutatud raamatus esimeseks.
Raamatus jutustavad le 50 plis- vi muidu mrkimisvrse puu oma loo; krvallehel on puu foto. Kaardile on puud kenasti ra mrgitud ning teose registrist leiab puude vanuse, krguse, mbermdu ja muu olulise teabe. Tore raamat, mida vib plispuuspradele igati soovitada.


EESTI LOODUSKAITSE
Arne Ader, Urmas Tartes. Toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaamet, 2010. 50 lk.

Rohkelt illustreeritud vihik on meldud koolipilastele, ent huvitavat ja hsti liigendatud teavet leiavad siit ka vanemad loodusehuvilised. Siin tutvustatakse lhidalt looduskaitse ajalugu Eestis, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealu, rahvusparke, liigikaitset ja punast nimestikku, vrliike, Natura 2000, elupaigatpe, kaitse korraldamist, kaitsekorralduslikke vlitid ja rahvusvahelist koostd. Vihiku lpul on ka kolm tlehte teisele kuni neljandale kooliastmele. Paraku on vrt vihik praeguseks juba laiali jagatud, ent selle PDF on kttesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1148401.


LINNUKASVATUSE TERMINID
Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk ja Liisa Hansson. Tartumaa pllumeeste liit, 2011. 166 lk.

Linnukasvatus ja -teadus on viimasel veerandsajal kiiresti arenenud. Eestikeelses erialakirjanduses puudusid seni selgitused lindude geneetiliste, anatoomilis-morfoloogiliste ja teiste parameetrite kohta. Snastik pab neid kitsaskohti avardada. Siin on toodud 1070 oskussna eesti ja inglise keeles, eestikeelsed terminid on lhidalt defineeritud vi selgitatud. Lisatud on ka ingliskeelsed vasted.


LIIKUMISE TEOORIA. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXVI
Toimetanud Ingmar Tulva, Maarja pik ja Ivar Puura. Eesti LUS, 2011. 88 lk.

36. teoreetilise bioloogia kevadkooli teesid on erandlikult avaldatud ligi aasta prast kevadkooli. Liikumist vaadeldakse mitmesugustel tasemetel: filosoofilisest vaatenurgast planetaarsete, paleontoloogiliste, pshholoogiliste jm. aspektideni, ksitledes muu hulgas evolutsiooni, rakutsklit ja ajuhaigusi. Kogumiku lpetab kevadkoolide legendaarse osaleja Vello Reebeni nekroloog.


BIOLOOGILISED INTERAKTSIOONID. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXVII
Toimetanud Maarja pik, Ingmar Tulva ja Ivar Puura. Eesti LUS, 2011. 71 lk.

37. teoreetilise bioloogia kevadkool keskendus organismide ja elusssteemide suhetele. Ksitletud teemad: semioom, suguline valik loomariigis, viirused, endosmbioos, parasiitide kivistised, kiilide ja pevaliblikate suhted, seente elurikkuse globaalsed mustrid, lepa ektomkoriissed seened, kudedevahelised interaktsioonid glaukoomi tekkel, keelelaenud, intensiivne interaktsioon. Kogumiku viimases artiklis Kas jumal on olemas? tdeb Juhan Javoi, et kige ilmsemalt on jumalat olemas kll, aga siiski natukene.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012