Kaunil päikeselisel jürikuu pühapäeval lahkus meie hulgast Tallinna botaanikaaia (TBA) dendroloog Jüri Elliku. Ta sündis Tallinnas ja kasvas üles Nõmme linnajaos. 1962. aastal lõpetas Elliku Tallinna 29. seitsmeklassilise kooli ja 1965. aastal 7. keskkooli.
Pärast seda läks ta õppima Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogiaosakonda. 1966. aastal katkenud õpingud jätkusid 1968. aastal Eesti põllumajanduse akadeemias, mille Elliku lõpetas kaugõppes 1974. aastal agronoomina, diplomitöö käsitles puude ja põõsaste kasvatamist.
Aastatel 1966–1970 töötas ta Tallinnas spetsiaalses konstrueerimise büroos ja teenis aasta Nõukogude armee lennuväes. 1970. aastal läks ta tööle TBA-sse, olnud 1979–1980 ametis Tallinna aiandussovhoosis, tuli ta botaanikaaeda tagasi.
Töötanud TBA-s mitmel ametikohal, õppis ta aastatel 1982–1986 kaugõppe aspirantuuris, kandidaaditöö teema oli Kaug-Ida puude ja põõsaste introduktsioon Eestisse.
Jüri Ellikust kujunes üks Eesti paremaid võõramaiste puittaimede tundjaid ning entusiastlik liigirikaste aedade ja parkide puittaimestiku inventeerija. Aastatel 1983–1987 inventeeris ta ligi 1300 maa- ja linnaparki ning liigirikast aeda. 2001–2006 osales ta 400 kaitsealuse pargi inventeerimisel.
Taimetundmist süvendasid ja maailma avardasid Elliku paljud ekspeditsioonid, ta on käinud Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, Altais, Tuvas, Sahhalinil ja Kuriilidel. Kõige rohkem osales Elliku uurimisreisidel koos seeneteadlase Harry Karisega.
Ekspeditsioonidelt toodi kaasa rohkesti elustaimi ja seemneid TBA kollektsioonide jaoks ning koguti herbaarium. Praegugi kasvab TBA avamaal Elliku toodud puid ja põõsaid rohkem kui sajast liigist ning ta on signeerinud ligi 4000 herbaarlehte, mis on kogutud Eestist ja kaugemalt.
Elliku teadustööd põhinevad tema enda ja oma kunagise vanema kolleegi Aleksei Paiveli kogutud materjalil, mille alusel on antud ülevaade eri maakondade dendrofloorast. Osa teaduskirjutisi käsitleb puittaimede perekondi.
Jüri oli helge iseloomuga: ta oli alati nõus jagama oma teadmisi ja andmeid teistega ning ikka kaasa tulema, kui tema abi vaja oli. Tal oli suurepärane mälu, millest kirjasõnas on talletatud kahjuks vaid väike osa. Eesti dendroloogid on kaotanud suurepärase inimese ning väga hea võõramaiste puude ja põõsaste tundja.