Eesti Looduse fotovõistlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 06/2003
Prangli maastikukaitseala

Et väärtustada ja hoida väga omapärast ning haavatavat loodust, on osal meie meresaartest kehtestatud kaitserežiim.


Eesti rannikumeres on rohkesti saari, kuhu paljud jõuda sooviksid. Saared ahvatlevad esiteks seetõttu, et eraldav veeväli ei lase sinna hõlpsasti ligi: juba saarele minek on omaette põnev ettevõtmine. Teiseks, enamik meie meresaari oli ju aastakümneid Nõukogude Liidu piirivalve raudses haardes. Kolmandaks, ja see on loodusehuvilise jaoks olulisim – saarte looduse omapära. Väikesaared on tekkelt noored ja nende elustik alles kujunemas. Suurematel, inimasustusega saartel on aga selgelt märgatav inimmõju. Iga saare kordumatu loodus pakub põnevaid avastamisvõimalusi. Samas võib hoolimatu inimtegevus jätta saarte õrnale loodusele aastakümneteks sügavad armid.

Prangli maastikukaitseala hõlmab Prangli saare kaguosa ja Aksi saare kaitsmaks meresaarte õrna ja omapärast loodust. Kaitseala kogupindala on 131 ha, sellest ligikaudu 70 hektarit Pranglil.

Prangli saar, mis kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi, on kuus kilomeetrit pikk ja kuni kolm ja pool kilomeetrit lai, meie ainus tsiviilinimestega püsivalt asustatud saar Soome lahes. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul vähenenud ligikaudu viis korda: kui Gustav Vilbaste andmeil [1] elas möödunud sajandi algul siin 700–800 inimest, siis 1994. aastal saadi hingekirja 146 elanikku. Inimeste ja eriti kariloomade arvu vähenedes on oluliselt muutunud ka saare loodus. Möödunud sajandi algul valitsesid siin avamaastikud [1], nüüd katab endisi hõredaid puiskarjamaid mets ning lagedaid alasid tihe kadastik.

Põhiplaanilt kolmnurkse saare iga nurk, mida kohalikus kõnepruugis otsaks kutsutakse, on täiesti omalaadse taimestikuga. Loodeotsa kuivad niidud asenduvad läänerannikul märgade rannaniitudega. Edelaotsas on aga kadastik ja pikalt merre ulatuv kivine Kiburikari. Saare kaguosa luitemaastik on võetud kaitse alla. Siinset ilusat liivaranda ääristavad kuni viie-kuue meetri kõrgused luitevallid. Esimest, lõunapoolseimat luitevalli asustavad hõredalt vaid liivtarn ja liiv-vareskaer. Järgmistel, vanematel ja kõrgematel luidetel kasvavad rühmiti sanglepad ja männid ning merest veelgi kaugemal paiknevaid luiteid katavad eri vanuses männikud. Siit leiame ka Prangli saare suurima rändrahnu, mille kõrgus on neli meetrit.

Kaitseala põhjaosas, saare idarannal, seisab mälestusmärk 1941. aastal aurikul Eesti Rand hukkunutele. Luitevallide vahel on ulatuslikke lahtise liiva lappe, osalt tekkinud piirivalvurite aastatetaguse tegevuse tagajärjel. Samast leiame haruldase taimekoosluse – kukemarjanõmme, kus koos hariliku kukemarjaga Kasvab ka Eestis haruldane põhja-kukemari. Seda omapärast taimekooslust saab Eestis näha ainult Soome lahe saartel ja väikeste lapikestena mandri põhjarannikul. Keset kukemarjavälju asub helikopteri maandumisplats ja endine piirivalve vaatluspost. Selle juurest avaneb hea vaade merele ning Muuga sadamale, aga ka Aksi saarele. Viimane kuulub samuti Prangli maastikukaitseala koosseisu.


Aksi ehk Väike-Prangli saare pindala küünib vaid veidi üle poole ruutkilomeetri. Siingi oli enne Teist maailmasõda viis suitsu [1]. 1950. aastal pidid aga saare elanikud oma kodud maha jätma. Suviti karjatati Aksil lambaid ka hiljem, kuid sellegipoolest on saarel jõudsalt laienenud kadastik. Aksi väiksusest hoolimata on selle loodus väga mitmekesine: siit leiame nii liivikuid, klibuvalle, kadastikke, liigirikkaid rohumaid, aga ka jäänukjärvi – paljude veelindude meeliselupaiku.


Kaitsekord. Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri ei piira inimeste vaba liikumist. Ent telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ette valmistatud ja tähistatud paikades. Et liivane pinnas on tallamisõrn, sealhulgas ka maastikujalgrataste all kergesti rikutav, keelab kaitse-eeskiri sõita rattaga väljaspool teid ja radu. Mootorsõidukitega tohib liigelda ainult teedel ning neid parkida vaid tähistatud parklates. Erandid kehtivad järelevalve- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

Meeldetuletus nii Prangli ja Aksi kui ka teiste väikesaarte uudistajatele: võtke saarelt lahkudes kaasa tühi taara ja muud tekkinud olmejäätmed. Ärge peljake üles korjata ka mõne hooletu mahapillatut: prügil on teatavasti omadus kuhjuda, ja nii rikutakse kaunis looduspilt peagi sootuks. Järgmiste tulijate hoole ja vaevaga ettevõetud retk võib lõppeda pettumusega.

Prangli maastikukaitseala valitseb Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks pöörduda kõigi kaitseala puudutavate küsimuste ja probleemidega. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2000, 2, 11).



[1] Vilberg, Gustav 1924 . Kodumaal rännates III. Eesti Kirjastus Ühisus, Tallinn.


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbüroo juhataja.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet